3. Tuumaenergia eelised http://c1redgreenandblueorg.wpengine.netdna- http://bartsimpsonpictures.squarelogic.net/bart-simpson-02.gif NB! Järgnev teema on väga lihtne!! Tuleb vaid kuulata ja soovitatavalt teha kospekt vihikusse!! 1.Teema: TUUMAPOMM · Tuumapommi ehitus: · Lõhustuv aine paikneb nii, et juhuslikult tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuksid ainest ilma uusi tuumi kohtamata. · Suuremas ainekoguses läheb vähem neutrone kaotsi. http://www.global-peace.go.jp/en/qfile/qfileimage/qa-11-2-1.jpg Kriitiline mass · Kriitilise massi (vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina) puhul kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue lõhustumise tekitamiseks ja reaktsioon kulgeb muutumatu kiirusega. ·
Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. TUUMAPOMM: on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Aatompommi e tuumapommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktori skeem ja kirjeldav seletus, ehitus: tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Aeglusti Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine.Sellepärast kasutatakse looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid. Aeglustina kasutatakse :raske või tavaline vesi, grafiit.
• UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus)
Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e. raske vesinik - tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Prootium e. tavaline vesinik - tuumas 1 prooton, neutrone pole, aatomimass u.1. Kloorivesi - kloori vesilahus, tugev o-ja, sisaldab vähesel määral soolhapet ja hüpokloorishapet. Atomaarne hapnik e. monohapnik(O) - ebapüsib,liitub kiiresti aatomist molekuliks. Vesinikperoksiit(H2O2) - hapniku o.a I. Ebapüsiv, tugev o-ja, päikesevalguse käes laguneb kiiresti, tekitab söövitushaavu. Punane fosfor(Pn polümeer) - tumepunane tahke aine, ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites
18. Kirjelda kergete tuumade liitumisreaktsiooni. Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Selleks peab olema tagatud kõrge temperatuur( 108 kraadi) 19. Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone. 20. Mida nimetatakse massiarvuks? Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. 21. Mis tekib raske tuuma lõhustumisel? Raske tuuma lõhustumisel tekib mitu väiksema jrk numbri ja massiaarvuga tuuma. 22. Kirjelda raskete tuumade lõhustumist. Raskete tuumade lõhustumist nimetatakse ahelreaktsiooniks, kuna raskete tuumade lõhustumisel võivad vabanenud neutronid põhjustada järgmiste uraanituumade lõhustumist. 23. Selgita mõistet neutronite paljunemistegur.
Aatomi ehitus Koosneb kahest piirkonnast – aatomi tuum ja elektronkate(kest/võrk) Aatomi tuumas kohtame neutrone ning prootoneid n0 ; p+ Neutron on neutraalne; prooton positiivne. Tuuma tihedus = n*1017 g/am3 mp=mn=1860me aatom püsib koos tänu sellele, et tuuma külgetõmbe jõud kompenseerib elektronide energia sirgjooneliseks liikumiseks ja tänu sellele muutub elektronide sirgjooneline liikumine ringjooneliseks liikumiseks ümber aatomi tuuma. Aatomi laeng Aatomi laeng tervikuna on 0 Elektronide arv peab olema võrdne prootonite arvuga (Ztuumalaeng) = Järjenumber, ehk aatomi number.
Mõisted Aatom aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel
seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui aatomituum neelab alla ühe neutroni. TERMOTUUMAREAKTSIOON AHELREAKTSIOON (kui neutrone on rohkem) NT: vesinikupomm NT: tuumapomm IONISEERIV KIIRGUS- suure osakeste, kvandi energia voog. ALFAKIIRGUS BEETAKIIRGUS GAMMAKIIRGUS Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog. Suure energiaga footonid. Raske tuuma lagunemine. Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine. lagunemine.
tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutron tuumaga ja see põhjustab tuuma ergastatud oleku. Ergastatud tuum lõhustub tuumajõudude tõttu kaheks erineva massiga osaks. Tänu sellele tekib kaks uut isotoobi. Lõhustumisel eraldub alati ka neutroneid ja gamma-kiirgust. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi. Ühed on tavalise vee reaktorid ja teised raske vee. Vesi jagatakse reaktoritesse kaheks kasutamiseks: esiteks selleks, et aeglustada neutrone ja teiseks sellepärast, et see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust
Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. Tuumareaktor: neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks.
Kordamisküsimused riigieksamiks II Mittemetallid 1. Mis on : · Isotoop elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus
( kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis on sama , aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel. , Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega elektronkattes. Elektronide arv on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbriks. Isotoop on aatom ühe elemendi puhul ,kus on erinev arv neutrone. Alfakiirguseosakesed o n heeliumi aatomi tuumad, beetakiirguse osakesed on elektronid, gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuuma alfalagunemisel väljub alfaradioaktiivsest lähte ehk ematuumast alfaosake , tuuma massi arv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel gammakvandi . Beetalagunemisel muutub beetaradioaktiivses lähtetuumas üks neutron prootoniks , elektroniks ja
Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina (235U jaoks on see u 50kg) 10. Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. 11. Kirjelda tuumareaktori ehitust tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust.
saanud nii mõndagi tuumadest ning radioaktiivsetest ainetest. Me olme õpinud neid ained kasutama energeetilistel eesmärkidel, kuid ka kahjusk massirelvade tegemisel. Tänapaeva maailmas on elekter tähtsal kohal, ning selle tootmiseks on erinevaid viise. Kõige moodsamaks on tuumaelektrijaam. Jaama peamieks osaks on reaktor, kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid
· Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s orbitaal. · P element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9. Millise kujuga on s orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? · Kerakujuline
aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide tuumade moodustamiseks on vaja vähem neutrone kui neid on uraanil, mille tõttu osa neutrone jääb üleliigseks. Need neutronid haaravad uusi uraani tuumi ja lõhuvad need uuteks kildudeks (uuteks elementideks). Nüüd juba vabaneb kahe kahe- või kolmekordne kogus neutroneid, mis kutsuvad esile uued jagunemised. Selles seisnebki ahelreaktsioon . eralduv energia on suur. Nt 1 kg uraanis leiduvate tuumade jagunemisel vabaneks sama energia, mis võrdub 2000 tonni söe põletamisel. Jagunemise protsessid toimuvad erakordselt kiiresti
lõhustumisrektsioonil eralduma teatud hulk energiat, sest seose energia on oma olemuselt negatiivne: mida suurem on selle energia absoluutväärtus, seda rohkem on vaja teha tööd, et vabastada nukleon tuumajõu mõjust.(sama kehtib ka uraani tuuma kohta kuna uraani tuum on raske tuum.) Arvestades nukleonide arvu, saame uraanituuma seose energiaks 7,5 x 235MeV=1763MeV. · Ahelreaktsiooni tekkimiseks kasutatakse lõhustumisreaktsiooni enese käigus vabanenud neutrone. Kui 1 neutron kutsub esile uraani tuuma lõhustumise, mille tulemusel tekib peale tuumakildude ka 2-3 uut neutronit, siis võivad need omakorda esile kutsuda uute tuumade lõhustamise, millest tekivad üha uued ja uued neutronid, mis jätkavad reaktsiooni. 8. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas
Neutronite eelis tuumareaktsioonidel: vastasmõju on väike, mõjutavad tuuma paremini. 12. Milles seisneb U-tuuma lõhustumine, mis tekivad, miks eralduvad neutronid? Tuuma lõhustumine on reaktsioon, kus tuum lõhustub neutroni toimel kaheks kildtuumaks. Uraani tuuma lõhustumisel tekivad: kaks kildtuuma, vabaneb 2-3 neutroni, tekib radioaktiivne kiirgus, vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu. K < 1 lõhustumine peatub, k > 1 toimub juhitamatu lõhustumine(tuumapomm), k=1 toimub juhitav tuumareaktsioon (reaktor). 14. Tuumapomm: ehitus, tööpõhimõte, kahjulikud mõjud? Toimub juhitamatu ahelreaktsioon. Kaks alla kriitilise massi uraani tükki, lõhkeaine plahvatus tekitab ahelreaktsiooni
tuumade ühinemisel. Uued ained mis tekivad on aga radioaktiivsed ja ohtlikud elusorganismidele. Uued ained mis tekivad ei ole tavaliselt võrdsete massidega. Rohkem tekib reaktsioone kus 1 aine on massiga 90-100 u ja teine 130-140 u. sellisel juhul tekib ka rohkem energiat kuna. Energiat saab toota ka teiste ainete tuumade lõhkumisel aga kõige eelistatumad on U-235 ja Pu-239. Näiteks U-238 tuuma lõhkumisel ei teki piisavalt vabu neutrone et tekitada ahelreaktsiooni. Radioaktiivsed õnnetused Inimeseni võivad radioaktiivseid aineid jõuda mitut moodi, kuid alguspunkt on tavaliselt sama. Radioaktiivse aine vabanemisel loodusesse hakkab see levima õhu kaudu. Sealt satub see loomade ja taimede kehadesse kas otseselt või pinnase kaudu taimedel või saastatud taimede söömisel loomadel. Kui inimene sööb loomaliha või taimi, mis on olnud kokkupuutes radioaktiivse ainega saab temagi radioatsiooni mürgituse.
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon
200 MeV iga tuuma kohta Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus Uraan 238 lõhustub ainult kiirete(E>1MeV) neutronite mõjul. Selliseid neutrone on 60%, ca iga viies nendest põhjustab uraan 238 tuuma lõhustumise. Ahelreaktsiooni ei teki.(0,6·0,2 = 0,12 seega lõhustub ainult väike osa) Tuumapomm Ahelreaktsiooni tekkimiseks on vajalik teatud kriitiline mass ainet. kriitiline mass Kui aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui aine mass ületab kriitilise massi, siis k>1 ja toimub plahvatus. Seda kasutatakse tuumapommides.
Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide kasutut neeldumist põhimassist, so 238 U-st. Viimane neelab palju kiireid neutrone, kui aga neid aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb mitmekordselt. Aeglustajaks sobib graniit või deuteerium. Reaktorsiooni kiiruse reaguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadiumi. Kaadiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivita, hoida paraja võimsuse juures ja vajaduse seisata. Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab. Reaktorit ümbritse
Vaatleme lõpmata suurt reaktorit, mis koosneb tuumakütusest ja aeglustist. Kütuseks on nõrgalt rikastatud uraan, N5 < N8. Olgu n1 esimese põlvkonna neutron, mille energia E ≥ 1MeV. Kiirete neutronite arv μ*n1, kus μ – kiirete neutronite paljunemistegur. ζ*μ*n1-kui palju neutroneid jõuab soojusliku liikumise kiiruseni, kus ζ – tegur, mis arvestab neutronite arvu vähenemisega. Neutronite arv e tuuma lagunemise määr - θ* ζ*μ*n1, kus θ – näitab tõenäosust, kui palju kaob neutrone kiirguse teel. Nim. soojuslike neutronite kasuteguriks. Selle tagajärjel tekivad teise põlvkonna neutronid. Reaktori „kriitilised mõõdud“ (puhta küuse korral): U233→mkriitil=16 kg→R kriitil=6 cm U235→mkriitil=48 kg→R kriitil=8,5 cm U239→mkriitil=17 kg→R kriitil=6 cm 5 Neutronite effektiivne paljunemistegur: Kef= n2/n1= θ* ζ*μ*n1 Neutronite paljunemistegur K = järgneva põlvkonna neutronid / eelneva põlvkonna neutronid
hulk energiat 200 MeV iga tuuma kohta 32 Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan 238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus Uraan 238 lõhustub ainult kiirete (E>1MeV) neutronite mõjul. Selliseid neutrone on 60%, ca iga viies nendest põhjustab uraan 238 tuuma lõhustumise. Ahelreaktsiooni ei teki. (0,6·0,2 = 0,12 seega lõhustub ainult väike osa) 33 Tuumapomm Ahelreaktsiooni tekkimiseks on vajalik teatud kriitiline mass ainet. Kui aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui aine mass ületab kriitilise massi, siis toimub plahvatus. Seda kasutatakse tuumapommides.
liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. Tuuma ehitus, Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes
Tuumade lõhustumisel tekkinud neutronid lendavad laiali suure energiaga, mis on ca 1 MeV. Samal ajal on neutroni haaramiseks 235U tuumade poolt sobivaimad energiad 1 eV piirkonnas, seega miljon korda väiksemad. Kuna need energiad on lähedased tavalisel ruumitemperatuuril esinevatele siseenergiatele, siis nimetatakse aeglustatud neutroneid vahel ka soojuslikeks neutroniteks. Ahelreaktsiooni kriitilisena hoidmiseks peab kiireid neutrone reaktoris aeglustama (modereerima). Modereerimise vajadust võib piltlikult selgitada, mõeldes augu lähedal asuva golfipalli löömisele. Tugev löök lennutab palli august üle, kuid just paraja tugevusega löök viib palli auku. Vesi neutronite aeglustajana Neutrons from fission Loss or the water coolant have very high speeds
c. gammakiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma- kiired ioniseerimisvõime järgi alfa - suur ioniseerimisvõime 12. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma kiired läbitungimisvõime järgi gamma esimen 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3
leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse kaoliini (Al O * 2 Si O *2H O )nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. jrk. nr. 13 neutrone - 14 läikiv 3. periood 3 el. kihti hõbevalge plastiline, hästi
aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv
11 Humanistlik Käsitlus Kunstiteraapiates Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonn...
Tuumalaeng +16:tuumas on 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element). Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement). Elektronskeem. S:+16| ) ) ) 1.kihis (n=1) 2n2=2*12=2 elektroni 2.kihis (n=2) 2n2=2*22=8 elektroni 3.kihis (n=3) 6 elektroni ( elektronide arv väliskihis on 6[VI-Arühma element]) S aatomi tuuma ehitus : Ümardades Ar(S)= 32,06 lähima täisarvuni saame massiarvu A(S)=32. tuumas on 16 prootonit ja neutrone Z=A-Z=32-16=16 47. Aatomite oksüdatsiooniastme määramine ühendeis. näited. Oksüdeerumise ja redutseerumise all mõisteti algselt hapniku liitmist ja loovutamist aine poolt nüüd sisaldavad need mõisted ka elektronide liitmist ja loovutamist. oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste. Aatom või ioon loovutab elektrone
aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. 2. PERIOODILISUSSÜSTEEM Periood perioodilisustabeli horisontaalene rida mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm)
Elemendi põhiiseloomustajaks on Z, mis määrab elemendi mis moodustavad nn.elektrongaasi, mis täidab poolt aatomite pidev ümberpaiknemine põhjustab vedelike omadused. Kui ühe ja sama prootonite arvu juures on tuumas kristallvõre ioonide va-helise ruumi ja tekitab kogu voolavuse. Tugevalt polaarsete vedelike puhul on need erinev arv neutrone on elemendil mitu massiarvu. Elemendi eri võret hõlmava delokaliseeritud sideme. Elektronide kompleksid püsivamad, moodustades assotsiaate (alkoholid, massiarvuga aatomeid nimetatakse isotoopideks. (1/1 H, 2/1 H liikumise abil on seletatav metallide hea soojus ja happed). Vedelike molekulid on pidevas liikumises. Kui vedeliku deuteerium, 3/1 H triitium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
