Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Põhikooli keemia lõpueksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pH? Millised osakesed põhjustavad aluselist / happelist keskkonda ?
  • Milline on vastavalt sellele pH väärtus ?
  • Mitme %-line etanooli lahus saadi ?
  • Mitu grammi on selles lahuses vett ?
  • Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks ?
  • Mitme protsendiline on akuhape ?
  • Millistes järgmistes ühendites esinevad kovalentsed sidemed, millistes ioonilised sidemed ?
 
Säutsu twitteris

Table of Contents


Table of Contents 1
I MÕISTED 2
II TÄHTSAD AINED 2
METALLID 5
SULAMID 6
8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 6
Ülesandeid harjutamiseks 8
Reaktsioonivõrrandite koostamine. 9
Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga 10
Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis 10

I MÕISTED

molekul – aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest.
aatom – üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest.
ioon – aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng.
oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga.
lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2)
liitaine – keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO)
lahus – ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
puhasaine – aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt. kuld , sool, vesi, hapnik, tina)
ainetesegu – aine, mis koosneb mitme aine osakestest (nt. looduslikvesi, piim, puit)
hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone (hapete nimetused)
alus – aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (aluse nimetused)
leelis – vees lahustuv tugev alus (leeliste nimetused)
sool – kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest (soola nimetused)
metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused.
mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.
süsivesinik – ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust.
alkohol ühend, mis sisaldab hüdroksüülrühma (-OH)
karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (-COOH)
polümeer – aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest.
keemiline reaktsioon – ainete muundumine teisteks aineteks.
keemiline element – kindla tuuma laenguga aatomite liik.
keemiline side – aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks.
redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus.
redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb)
oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb)
korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel.
põlemine – suure hulaga suujus-ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.
indikaator – aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine)
neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktioon.
mool – aine hulga ühik.
molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides .

II TÄHTSAD AINED

O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu.
Fe – reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm (Fe+C) – keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis ) – tööriistad, puurid , autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana sütt-koksi(C)(koksist tekib CO.)
Al – alumiinium , hõbevalge, kerge, hea elektrijuht , platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3alumiiniumoksiid , väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin , sinine ja kollane safiir.
CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel.
SiO2 liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts .
CaO – kustutamata lubi , ehituses.
HCl – vesinikkloriidhape
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Põhikooli keemia lõpueksamiks #1 Põhikooli keemia lõpueksamiks #2 Põhikooli keemia lõpueksamiks #3 Põhikooli keemia lõpueksamiks #4 Põhikooli keemia lõpueksamiks #5 Põhikooli keemia lõpueksamiks #6 Põhikooli keemia lõpueksamiks #7 Põhikooli keemia lõpueksamiks #8 Põhikooli keemia lõpueksamiks #9 Põhikooli keemia lõpueksamiks #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sofia159 Õppematerjali autor

Lisainfo

Fail sisaldab kõike vajalikke peatükke, mida läheb vaja põhikooli keemia lõpueksamiks. (NB: puudub sahhariidide ja rasvade osa)

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
doc
Põhikooli Keemia eksami mõisted
14
doc
Põhikooli keemia üldine kordamine
12
doc
Lühikokkuvõte
2
pdf
Põhikooli keemia kordamine
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
4
docx
Mõisteid keemia riigieksamiks
29
rtf
Konspekt
4
doc
Kokkuvõte 8 kl keemiast





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun