Põhikooli keemia lõpueksamiks (0)

Table of Contents

Table of Contents 1
I MÕISTED 2
II TÄHTSAD AINED 2
METALLID 5
SULAMID 6
8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 6
Ülesandeid harjutamiseks 8
Reaktsioonivõrrandite koostamine. 9
Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga 10
Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis 10

I MÕISTED

molekul – aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest.
aatom – üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest.
ioon – aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng.
oksiid – hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga.
lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2)
liitaine – keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO)
lahus – ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
puhasaine – aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt. kuld , sool, vesi, hapnik, tina)
ainetesegu – aine, mis koosneb mitme aine osakestest (nt. looduslikvesi, piim, puit)
hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone (hapete nimetused)
alus – aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (aluse nimetused)
leelis – vees lahustuv tugev alus (leeliste nimetused)
sool – kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest (soola nimetused)
metall – lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused.
mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.
süsivesinik – ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust.
alkohol – ühend, mis sisaldab hüdroksüülrühma (-OH)
karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (-COOH)
polümeer – aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest.
keemiline reaktsioon – ainete muundumine teisteks aineteks.
keemiline element – kindla tuuma laenguga aatomite liik.
keemiline side – aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks.
redoksreaktsioon – keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus.
redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb)
oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb)
korrosioon – metallide hävimine keskkonna toimel.
põlemine – suure hulaga suujus-ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.
indikaator – aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine)
neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktioon.
mool – aine hulga ühik.
molaarmass – ühe mooli aineosakeste mass grammides .

II TÄHTSAD AINED

O2 – hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu.
Fe – reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 – raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm (Fe+C) – keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis ) – tööriistad, puurid , autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana sütt-koksi(C)(koksist tekib CO.)
Al – alumiinium , hõbevalge, kerge, hea elektrijuht , platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 – alumiiniumoksiid , väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin , sinine ja kollane safiir.
CO2 – süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel.
SiO2 – liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts .
CaO – kustutamata lubi , ehituses.
HCl – vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga.
NaOH – subikivi, leelis, süüvitab, seep , tahke, valge, pH>7.
Ca(OH)2 – kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid , söövitav.
NaCl – keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks.
CaCO3 – lubjakivi , marmor, peakivi, kriit, valge.
CH4 – metaan ,
HCOOH – metaanhape e. sipelghape.
C2H5OH – etanool e. piiritus , värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija.
CH3COOH – etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel.
väävelhape – H2SO4
väävlishape – H2SO3
süsihape – H2CO3
lämmastikhape – HNO3
fosforhape – H3PO4
divesiniksulfiidhape – H2S
vesinikbromiidhape – HBr
vesinikbromiidhape – HI
ränihape – H2SiO3
vesinikflouriidhape – HF

• hapnikuta happed : HCl, HBr, H2S.
  
• hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4.
  
• üheprootonilised: HCl, HBr, HNO.
  
• mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S.
  
• tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3.
  
• nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH .
  

INDIKAATORID
HAPPES
LAHUSES
NEUTRAALSES
Lakmus
punane
sinine
lilla
Metüülorantš
punane
orantš
orantš
Universaalindikaator
punane
sinine
kollale
Fenoolftalein
–
punane
–
III REAKTSIOONIVÕRRANDID

metall + hape = sool + vesinik
2Al + 2H3PO4 = 2AlPO4 + 3H2

alus + hape = sool + vesi
Ca(OH)2 + H2SO3 = CaSO3 + 2H2O

alus.oksiid + hape = sool + vesi
MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O

hap.oksiid + alus = sool + vesi
SO3 + Ca(OH)2 = CaSO4 + H2O

hap.oksiid + alus.oksiid = sool
CaO + CO2 = CaCO3

alus.oksiid alus
hap.oksiid hape
Li2O + H2O = 2LiOH
N2O5 + H2O = 2HNO3
IV REAGEERIMINE VEEGA
aktiivsed metallid – reageerimisel tekib hüdrokiidioon + H2
kekmiseaktiivsusega metallid – reageerimisel tekib oksiid + H2
väheaktiivsed metallid – ei reageeri veega
V REAGEERIMINE HAPPEGA
– pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri happega(v.a. HNO3)
VI REAGEERIMINE SOOLADEGA
– metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall.
n – moolide arv [mol]
m – aine mass [g] M – aine molaarmass [g/mol]
N –osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA – 6,02 * 10 23 [molekuli/mol]
V – aine ruumala [dm3] Vm – 22,4 [dm3/mol]
PEATÜKID:

laborivahendid – katseklaas, piirituslamp , keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel , mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter.
ohusümbolid -
mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv
kahjulik plahvatuohtlik keskkonnaohtlik
segude lahustamine koostisosadeks –
1 – destillaat
2 – jahutusvesi
3 – destileeritav lahus
4 – vedelikuaurud
5 – ümarkolb
6 – termomeeter
7 – katseklass
8 – jahuti
Destilleerimine
jaotuslehtiga eraldamine
filtrimine

osakeste iseloomustus - aatom → neutraalne
neutron → neutraalne
aatomituum → positiivne
prooton → positiivne
elektron → negatiivne

Tuumaosakesed on prootonid ja neutronid .
Aatomituumale annavad laengud prootonid.
Elektronkatte moodustavad elektronid.
Tuumalaeng = aatomnumber = elektronide arv = prootonite arv.
Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne.

molekulmassi arvutamine – C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30
Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261

liitaine protsendiline koostis – CaO Mr(Ca+O)=40+16=56
hapnikusisaldus :

hapnik ja lämmastik – Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil.
Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole.
Lämmastik on raske gaas.

happed, alused, soolad – happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised.
tugevad happed ja nõrgad happed.
leelised : tugevad, lahutuvad vees, söövitavad.

lahuste pH – pH on suurus mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses.

reaktsioonivõrrantite tasakaalustamine ja koostamine.

METALLID

1. Alumiinium. Hõbevalge, kerge, plastiline, pehme metall. Looduses levinuim metall (O ja Si järel)

• Kasutatakse kööginõude, pakkefooliumi, elektrijuhtmete ja kergete, kuid vastupidavate sulamite ( duralumiiniumi ) jaoks lennuehituses.
  
• Al2O3 –alumiiniumoksiid. Korund, on väga kõva. Looduses leiduvad suured läbipaistvad korundikristallid on hinnatud vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised: punased on rubiinid, sinised ja kollased on safiirid.
  

2. Raud. Hõbehall, suhteliselt raske, magnetiliste omadustega, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall.

• Fe2O3 –raud(III)oksiid, punase ja pruuni rauamaagi põhikoostisaine.
  

Rauasulamid: malm (Fe+C) –keskkütteradiaatorid, pliidirauad, hautamispotid, vannid.
Teras (Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) –tööriistad, puurid, autokered jt tooted.
Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana sütt –koksi (C). (Koksist tekib CO.) Fe2O3 + 3CO=2Fe+3CO2
3. Tsink .

• Kasutatakse korrosioonivastase (ehk roostevastase) kattena, sulamites, eriti messingis (Cu-Zn), nt veekraanid, autoosad .
  

4. Tina. Hõbevalge, pehme ja hästi töödeldav raskemetall. Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (nt õnnevalamine tinaga uustaastaööl). Õhus ja vees on tina püsiv.

• Kasutusel sulamites, näiteks pronks (Cu+Sn) ja joodis (Pb+Sn) tinatamiseks.
  

5. Plii. Hõbevalge, sinaka läikega raskmetall. Väga pehme. Tsink tuhmub kiiresti õhus.

• Kasutatakse autoakudes. Kaitseb radioaktiivkiirguse eest.
  

6. Vask. Punakas, väga hea elektri-ja soojusjuht.

• Kasutatakse torude, müntide ja elektrijuhtmete ning sulamite, nagu messing(Cu-Zn) ja pronks (Cu+Sn) valmistamiseks.
  

7. Hõbe. Hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall.

• Kasutusel elektroonikas, katalüsaatorina, juveelitoodetes ja esemete hõbetamisel. Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias.
  

8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall. Elavhõbe on mürgine ja raskeim vedelik.

• Hg aurustub kergesti, tema mürgiste aurude sissehingamine kahjustab tervist.
  
• Termomeetrites ja hambaplommides.
  

9. Kuld. Kollane, looduses ehedalt leiduv metall. Kuld on väga pehme ja suure tihedusega.

• Kuld on tähtsaim ehete - ja valuutametall.
  

10. Kroom . Hõbevalge ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Suurima kõvadusega metall, mis kriimustab klaasi.

• Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks (kaitse korrosiooni ehk roostetamise eest). Kroomitud pinnad on autoosadel, nugadel, kahvlitel ning lusikatel.
  

• Kõige raskem metall on Os (22,5g/cm3). Kerged on leelismetallid, Mg, Al
  
• Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga on W (3400ºC, elektripirnide hõõgniidid)
  
• Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al.
  

SULAMID

Sulam
Koostisained
Kasutamine
Terased
Eriterased
Fe – C (C vähem kui 2%)
Nt roostevaba teras
Fe – C (lisandina nt Cr, Ni)
Tööriistad, masinaosad,
seadmed
Noad, kahvlid
Malm
Fe – C (2….5%)
Radiaatorid , pliidirauad, malmpotid, kanalisatsioonitorud
Duralumiinium
Al –Cu –Mg
Lennuki- ja laevaehitusmaterjal
Pronks
Cu –Sn
Skulptuurid , medalid, seadmed
Messing ehk valgevask
Cu –Zn
Veekraanid, masinaosad, ukselingid
Melhior
Cu –Ni
Lauatarbed, ehted , mündid
Jooteina ehk joodis
Sn –Pb
Jootmistöödeks (tinutamiseks)

8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD

1. Selgitada järgmisi mõisteid: keemia, puhas aine ja segu (näited, TV 1.2.), tihedus (TV 1.6.C, D), aine olekud (näited), füüsikalised ja keemilised nähtused (näited, TV 3.1.), keemiline reaktsioon, aatom, molekul, ioon (näited), keemiline element (TV 6.1.A), lihtaine (näited, TV 10.1., 10.3.-10.4.), liitaine (näited, TV 8.1.C, 11.1.), keemiline side, kovalentne side, iooniline side, oksiid (näited), hape (näited), alus (näited), leelis (näited), sool (näited), indikaator (näited), neutralisatsioonireaktsioon.
2. Segude lahutamine koostisosadeks. Tähtsamad laborivahendid. Põhilised ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ja laboritöödel. Ohusümbolid. TV 2.1.-2.2. ja 4.5.- 4.6.
Keemilise reaktsiooni tunnused. TV 3.2.
3. Aatomi ehitus (aatomituum, elektronkate ). Perioodilisustabel. Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest. Seosed aatomi ehituse ja perioodilisussüsteemi vahel. Ioonid.
TV 5.1.-5.3.A, C, 7.1., 7.3., 9.2.-9.3.
4. Molekulmassi arvutamine. TV 8.3. D-F
5. Liitaine protsendiline koostis. Ülesanded. TV 11.4.
6. Hapnik ja vesinik (nende omadused, kindlakstegemine ja kogumine, vesiniku kasutamise ohtlikkus). TV 12.3.A,B,C ja 15.1., 15.2.
7. Oksüdatsiooniastme määramine. Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste ja valemite koostamine. Hapete liigitus ja omadused. Aluste liigitus, näiteid. Leeliste omadused.
TV II osa 13.2. , 14.2.-14.4., 17.1.-17.5., 18.1.-18.3., 20.1.-20.2., 20.5.
8. Lahuste pH. Mis on pH? Millised osakesed põhjustavad aluselist / happelist keskkonda? Milline on vastavalt sellele pH väärtus? Indikaatorite värvused erinevates keskkondades. TV 19.2.
9. Lahused . Lahuste protsendiline koostis. TV 4.1., II osa 16.3.
10. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine ja koostamine. TV 11.3.H, I; TV II osa 14.5. 18.4., 19.1., 20.3.
11. Redoksreaktsioonid . Oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija ja redutseerija. TV II osa 15.3., 15.4
12. Tähtsamate keemiliste ainete (H2O, CO2, SiO2, H2SO4, Ca(OH)2, NaCl, CaCO3, Fe, Al) iseloomustamine (omadused/kasutamine). TV 1.3.A,B, 11.1.E ja TV II osa 14.6.; 17.6., 20.4.

Ülesandeid harjutamiseks

Molekulmassi arvutamine.

Leida järgmiste ühendite molekulmassid.
a) H2SO3
b) (NH4)2CO3
c) Al(OH)3
Liitaine protsendiline koostis (ühendi koostiselementide sisalduse leidmine protsentides).

Arvutage fosfori protsendiline sisaldus järgmistes ainetes: a) P4O10 b) Mg3(PO4)2
Lahuste protsendiline koostis.
3. Segati 150 g etanooli ( C2H5OH ) ja 300 g vett. Mitme %-line etanooli lahus saadi? 33,3%
4. 12 %lise kaaliumnitraadi lahuse kuivaks aurutamisel saadi 150 g kaaliumnitraati. Kui palju vett aurus? 1100g
5. Happe lahuse neutraliseerimiseks on vaja 13 g naatriumhüdroksiidi. Mitu grammi 5 % lahust selleks kulub. Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g
6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks? 0,4 kg ja 4,6kg
7. Autoakus kasutatav väävelhappe lahus saadi 1,65 kilogrammi puhta väävelhappe lahustamisel 2,90 kilogrammis vees. Mitme protsendiline on akuhape? 36,3%
Keemilise sideme määramine ühendites.
8. Millistes järgmistes ühendites esinevad kovalentsed sidemed, millistes ioonilised sidemed?
Cl2 Li2O KCl F2 H2S CaO O2
Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest
9. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: N Li Al Se Ca
Kas nende elementide aatomid püüavad elektrone eelkõige liita või loovutada? Millised ioonid tekivad?
Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste andmine ja valemite koostamine
10. Liigita järgmised ained aineklassidesse:
a) H2SiO3 b) Al2O3 c) KOH d) N2O e) Ba(OH)2 f) NaBr
…………………… ………………….. ………………. ……………… ……………….. …………
11. Koosta järgmiste ainete valemid ja määra aineklass:

dikloorheptaoksiid ……………………
e) nikkel(II) karbonaat ………………………

süsihape………………………………
f) rubiidiumoksiid …………………………

mangaan(II) kloriid ……………………
g) alumiiniumhüdroksiid…………………

kaltsiumfosfaat……………………….
h) vesinikfluoriidhape ……………………...
12. Kirjuta nimetused:

Cu(OH)2 ………………………….. e) HBr ……………………………………

Zn(NO3)2 ………………………… f) Co2(SO4)3 …………………………….

SeO2 ……………………………… g) CaO ………………………………….

K2SO3 …………………………….. h) H3PO4 ………………………………..
Elementide oksüdatsiooniastme määramine. Oksüdeerumine ja redutseerumine.
13. Määra kõikide elementide oksüdatsiooniastmed järgmistes ühendites:
Cu2O , HNO2 , AlCl3 , NH3 , H4SiO4 , Cl2 , Mg

Reaktsioonivõrrandite koostamine.

14. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

tsink+divesiniksulfiidhape 6) süsinikdioksiid+vesi 11) magneesium+hapnik

alumiinium+väävelhape 7) fosforhape+kroom(III)hüdroksiid 12) kaltsiumoksiid+vesi

naatriumhüdroksiid+väävlishape 8) magneesiumkloriid+hõbenitraat 13) liitiumoksiid +vesi

süsihape+magneesiumhüdroksiid 9) alumiiniumbromiid+plii(II)nitraat 14) vääveltrioksiid+vesi

kaaliumkarbonaat +kaltsiumkloriid 10) alumiinium+hapnik 15) liitium + soolhape

• Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3).
  

A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu. B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni.

• Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur (võrreldes sama perioodi mittemetallidega).
  
• Metalliaatomid hoiavad nõrgalt väliskihi elektrone kinni.
  
• Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste.
  
• Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused.
  
• Perioodilisussüsteemi rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused.
  
• Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine.
  

Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga

• Aatomnumber = tuumalaeng = elektronide koguarv elektronkattes= prootonite arv
  
• Perioodi number = elektronkihtide arv
  
• A-rühma number= elektronide arv väliskihis
  
• Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv
  
• Neutronite arv = massiarv - prootonite arv
  

Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis

a) rühmas ülevalt alla
Elementide metallilised omadused tugevnevad, sest

• elektronkihtide arv kasvab,
  
• aatomiraadius suureneb,
  
• väliskihi elektrone hoitakse aatomis nõrgemalt kinni ja neid on kergem loovutada.
  

b) perioodis vasakult paremale
Elementide metallilised omadused nõrgenevad, sest

• väliskihi elektronide arv suureneb,
  
• aatomiraadius väheneb, sest tuumalaeng suureneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni.