soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4-
ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe.com/physsci/chemistry/an imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s wf • http://mudelid.5dvision.ee/ • http:// www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS LRI&feature=related Kasutatud materjal • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atom ic_%26_ionic_radii.svg • http ://www.youtube.com/watch?v=QqjcC vzWwww&feature=related • http:// de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2
Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit
Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit
Cl kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metallCl näit. KCl (kaaliumkloriid) F flouriid HF (vesinikflouriidhape) metallF näit. NaF (naatriumflouriid) Br bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metallBr näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) I jodiid HI (vesinikjodiidhape) metallI näit. LiI (liitiumjodiid) S 2 sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metallS näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO3 2 sulfit H2SO3 (väävlishape) metallSO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2 sulfaat H2SO4 (väävelhape) metallSO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3 fosfaat H3PO4 (fosforhape) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit
aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. *Mittemetallid reageerivad metallidega. MITTEMETALL+METALL=IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid) Cl2+2Na=2NaCl (naatriumkloriid) S+2Na=Na2S (naatriumsulfiid) O2+2Zn=2ZnO (tsinkoksiid) MITTEMETALL+MITTEMETALL=KOVALENTSE SIDEMEGA ÜHEND 2H2+O2=2H2O H2+S=H2S (divesiniksulfiid) Si+O2=SiO2 (ränidioksiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) S+O2=SO2 (vääveldioksiid) Mittemetallid võivad olla nii oksüdeerujad kui ka redutseerijad, eelistatud oksüdeerijad. 5.2 VESINIK JA HAPNIK-TÄHTSAMAD MITTEMETALLE 5.2.1. Üldiseloomustus *Vesinik on perioodilisustabelis esimene element. Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron
2 Na +O2=Na2O2(naatriumperoksiid) Kuumutamisel metalliga:Na2O2+2Na=2Na2O Na2O2 kasutatakse pleegituspulbrite koostises, vesinikperoksiidi tootmiseks hapete toimel:Na2O2 H2SO4=H2O2+Na2SO4 Ja kinnises ruumis Co2 sidumiseks (näiteks allveelaevades):2Na2O2+2CO2=2Na2CO3+O2 Hapnikku eraldub seejuures seotud süsinikdioksiidiga võrreldes kaks korda vähemas mahus. Energilisemalt kulgeb reaktsioon mittemetalide väävli ja halogeenidega: 2Na+S=Na2S(naatriumsulfiid) 2Na+Br2=2NaBr(naatriumbromiid) Hüdroksiid NAOH on valge värvusega kristallilised ühendid. Neid toodetakse kloriidide NACL vesilahuste hüdrolüüsil. Kasutamine Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks
2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2
Vahetusreaktsioon toimub, kui tekib sade gaas vesi nõrgem hape 5.13 5.14 Ülesandeid. Liigita järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: CaO, HNO3, Cu(OH)2, N2O5, Na2CO3, O2, HBr, Fe2(SO4)3, KOH, CO2, Fe, KHCO3. Koosta järgmiste ainete valemid: vask(I)oksiid magneesiumoksiid dikloortrioksiid vääveldioksiid tsinkoksiid naatriumoksiid lämmastikdioksiid vask(II)oksiid alumiiniumoksiid dikloorheptaoksiid naatriumsulfiid kaltsiumfluoriid vask(II)sulfaat magneesiumfosfaat baariumnitraat kaaliumsulfit tsinkbromiid raud(II)karbonaat alumiiniumsulfaat kaltsiumnitrit raud(II)hüdroksiid kaaliumhüdroksiid vask(I)hüdroksiid baariumhüdroksiid Anna nimetused järgmistele ainetele: CaO K2O Fe2O3 SO3 Cl2O5 N2O3 N2O FeO Na2O Ag2O Cu(OH)2 Ca(OH)2 Al(OH)3 Fe(OH)3 AgOH NaOH NaNO3 K2CO3 Ag2SO4 NaNO2 FeBr2 CuCl2 Ca3(PO4)2 ZnSO4 MgCO3 Ba3(PO4)2 H2SiO3
Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine nende happelisuse vähendamiseks, samuti neutraliseeritakse ravimite abil mao ülehappelisust Kui ühti mainitud ainetest ei teki, siis reaktsioon ei lähe lõpuni: NaCl + K2SO4= - ? 6.1 Koosta reaktsioonivõrrandid (kas reaktsioon läheb lõpuni, märkida eraldi ära sade, gaas, nõrk elektrolüüt): a) KOH + AlCl3 e) K2CO3 + H3PO4 i) väävelhape + naatriumsulfiid b) H2SO4 + NaOH f) NH4NO3 + KOH j) raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid c) KCl + NaOH g) CaSO3 + HCl k) ammooniumkloriid + baariumhüdroksiid d) CuSO4 + Ca(OH)2 h) H2S + KNO3 l) magneesiumkarbonaat + väävelhape Ioonvõrrandid Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul.
...............Kõik hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised) Kõige tugevam alus neist on.................................................ja kõige nõrgem alus neist on ................................ Keemilised omadused: 1: reageerimine mittemetallidega. Reageerivad kõikidega, mittemetallidega peale väärisgaaside Vaadake naatriumi ja väävli reageerimist Kirjeldage lühidalt nähtut, milline on leegi värvus 2Na + S = Na2S naatriumsulfiid Kuumutamisel reageerivad nad ka väheaktiivsete mittemetallidega 6K + N2 = 2K3N kaaliumnitriid 2Li + H2 = 2LiH liitiumhüdriid...- ühendit raske vesinikuga kasutatakse vesinikpommi valmistamiseks. Vesiniku aatomid on temas tihedamalt pakitud, kui tahkes vesinikus. Hapnikuga reageerivad omapäraselt, vaid liitium annab põledes oksiidi, teistel tekivad hapnikurikkamad ühendid ( peroksiidid (O2)2- ja hüperoksiidid (O2)- tuntud on isegi osoniidid nagu KO3 kuid need on väga
täiteainena, plastmassitööstuses tsementeeriva ainena, vooderdustelliste koostisosana, väetisena jne. Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist? Sulfaattselluloosi saamine Toodetakse mistahes puuliigi puidust, kuid eelistatakse männi ja lehtpuude laastu, mille pikkus on kuni 20 mm ja paksus 2 kuni 4 mm. Lisaks puidule sobivad veel õled ja pilliroog. Teiseks tooraineks on vaja keedulahust ehk nn valget lahust. Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid (NaOH) ja naatriumsulfiid (Na2S). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na 2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4). Na2S tekib Na2SO4-st lahuse regenereerimise käigus. Seadmetest on kõige tähtsamad statsionaarsed keedukatlad, mis jagunevad tsüklilisteks ja pideva keetmisprotsessiga kateldeks. Tselluloosi keetmine perioodilise töötsükliga kateldes Perioodilise töötsükliga katla puhul on esimeseks operatsiooniks katla täitmine laastu ja keedulahusega
Ta on võrdlemisi rabe ning peenestub uhmris kergesti. Pulbrilist väävlit nimetatakse väävliõieks, tükkidena erinevalt väävlit aga kangeväävliks. Väävel on halb elektri- ja soojusjuht. Vees ta ei lahustu, hästi lahustub väävel süsiniksulfiidis (CS2) ja vähesel määral orgaanilistes lahustes. 4. Keemilised omadused. a) Väävel võib esineda oksüdeerijana, reageerides vesiniku ja metallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) 2Na+S=Na2S (naatriumsulfiid) 2Al+3S=Al2S3 (alumiiniumsulfiid) b) Väävel võib käituda redutseerijana reageerimisel mittemetallidega. Põlemisel õhus või hapnikus moodustub vääveldioksiid ja vähesel määral vääveltrioksiidi: S+O2=SO2 2S+3O2=2SO3 5. Väävli kasutamine. Väävlit kasutatakse taimekaitsevahendina, kautsuki vulkaniseerimiseks, tuletikkude ning musta püssirohu valmistamisel. Peamine kogus väävlit
annaabi.ee 
