Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte keemiast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu mooli on 56 grammi raudIIIhüdroksiidi FeOH3?
  • Mitu vaske Cu sisaldab kaaliumditsüanoauraat CuSO4?
  • Mitme line lahus saadakse kui segada 200 g 6 ja 40 g 15 lahust?
  • Mitu mooli on 56 grammi raudIIIhüdroksiidi FeOH3?

Lõik failist

Anorgaanilised ained
Lihtained Liitained
Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4)
Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) ( Na2O , CaO, MgO)
Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3).
vesinikioon happeanioon
Alused ­ koosnevad metalliioonidest ( metall ) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).
Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides ­II.
Soolad ­ koosnevad metallioonist (näiteks ­ Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3.
Keemiliste elementide perioodilisustabel
· Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste · Brühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass ­ järjenumber
NÄIDE: Ba ­ aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on » 137.
56
Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH hüdroksiid metallOH ( NaOH ) Cl kloriid HCl ( vesinikkloriidhape ) metallCl näit. KCl ( kaaliumkloriid ) F flouriid HF (vesinikflouriidhape) metallF näit. NaF (naatriumflouriid) Br bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metallBr näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) I jodiid HI ( vesinikjodiidhape ) metallI näit. LiI (liitiumjodiid) S 2 sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metallS näit. Na2S ( naatriumsulfiid ) SO3 2 sulfit H2SO3 (väävlishape) metallSO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2 sulfaat H2SO4 (väävelhape) metallSO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3 fosfaat H3PO4 ( fosforhape ) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 ( naatriumkarbonaat ) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I)
AINE
MOLEKUL
AATOM
TUUM
PROOTON , ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II)
· Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
s ­ orbitaal p ­ orbitaal
· Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el.
· 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s 1 1s 2 2s 1 2s 2 1 2p 2p 2 2p 3 2p 4 2p 5 2p 6 1 2 1 2 3 4 3s 3s IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p 3p 3p 3p 3p 5 3p 6 4s 1 4s 2 3d 1 3d 2 3d 3 3d 4 3d 5 3d 6 3d 7 3d 8 3d 9 3d 10 4p 1 4p 2 4p 3 4p 4 4p 5 4p 6 5s 1 5s 2 4d 1 4d 2 4d 3 4d 4 4d 5 4d 6 4d 7 4d 8 4d 9 4d 10 5p 1 5p 2 5p 3 5p 4 5p 5 5p 6 6s 1 6s 2 5d 1 5d 2 5d 3 5d 4 Jne...
5f 14 4f 14 Lanktanoidid (4f)
Aktonoidid (5f)
Näited: Zn: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 2 3p 6 4s 2 3d 10 O: 1s 1 2s 2 2p 4 1 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 8 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1
felemendid
selemendid delemendid pelemendid
· Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht . · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4 +1 +7 8 KEEMILINE SIDE
Keemiline side on ühine elektronpaar
Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt
Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal
Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas.
Sarnaste elementide (X1,9) tekib iooniline side
Na + Cl:
Metalliline side ­ metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side
:NH3 + H + ® NH + 4
Vesinikside on doonoraktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: ­OH , ­NH 2, ­NH , HF
Od
d+ H Hd+
Od d+ H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja ( akseptor ), vaba orbitaal)
d nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja ( doonor ), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED
OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S
O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid MetxOy MitteMetxOy O2 Na2SO4 + H2O Na2O CO2 CaO SO3 Na2O + SO3 Na2SO4
MgO P2O5 ( P4O10 ) H2O H2O + H2O + H2O
ALUSED HAPPED 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O Met x (OH)x HxHappeanioon Na2SO4 + H2 NaOH H2CO3 Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS
1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu !
CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade.
FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall ( pingerida ). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja.
Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE (koondtabel) HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O + SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (t o ) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (t o ) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2.
(mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid.
(metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3 + VÄÄVEL SULFIID (sool) 2Na + S Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 2KCl + VESI LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallid. + VESI OKSIID + VESINIK 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 NB! Vähem aktiivsed metallid kõrgemal temparatuuril. + HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 ZnCl2 + Cu NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained (soolad) on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). + METALL vaata METALL + SOOL METALLIDE PINGERIDA
Reageerivad veega Reageerivad veega vaid kõrgel Veega ei toatemperatuuril temperatuuril reageeri
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Co Ni Sb Pb H Cu Hg Ag Pt Au
Reageerivad hapetega tõrjudes välja vesiniku Üldiselt hapetega ei reageeri
METALLIDE KEEMILINE AKTIIVSUS (REAGEERIMISVÕIME) VÄHENEB REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE (tekstivariant)
4 varianti · Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO2 + H2O ® H2SO3 · Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH)2 ® CuO + H2O · Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall + hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2- · Vahetus (kahe liitaine esimesed pooled vahetavad koha). Näit: NaCl + AgNO3 ® NaNO3 + AgCl¯
Oksiidid
Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (CaO, BaO), amfoteersed (Al2O3), neutraalsed (NO, N2O, CO).
Reageerivad: a) aluselised oksiidid · Hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4 ® CuSO4 + H2O) · Veega (ainult aktiivsete metallide oksiidid): CaO + H2O ® Ca(OH)2 · Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO2 ® CaCO3 b) happelised oksiidid · Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 ® CaCO3 + H2O) · Veega tekib hape: SO3 + H2O ® H2SO4 (ei reageeri SiO2) · Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 ® CaCO3
Happed
Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi ­ üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi ­ hapnikhapped (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi ­ tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4).
Reageerimine: · Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ® ZnCl2 + H2- · Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 ® CuSO4 + H2O · Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl ® NaCl + H2O · Sooladega. Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduv hape või kui tekib sade. Tekib sool ja hape. Näit: 2NaCl + H2SO4 ® Na2SO4 + 2HCl- · Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H2SiO3 ® SiO2 + H2O Alused
Reageerimine: · Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO2 + Ca(OH)2 ® CaCO3¯ + H2O · Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl ® KCl + H2O · Sooladega. Lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadud ainetest peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl2 + 2NaOH ® Cu(OH)2¯ + 2NaCl
Soolad
Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 ® FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu . Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 ® AgCl¯ + NaNO3
Oksiidide saamine
· Lihtainete põlemisel: S + O2 ® SO2
· Liitainete põlemisel: CH4 + O2 ® CO2 + 2H2O
· Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 ® H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 ® Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 ® CaO + CO2
Hapete saamine
· Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 ® H2SO4
· *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2 ® 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 ® FeSO4 + H2S
Hüdroksiidide saamine
· Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H2O ® 2NaOH + H2-, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O ® 2NaOH
· Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH ® Cu(OH)2¯ + 2NaCl
Soolade saamine
· Hape + metall ® sool + H2 · Hape + aluseline oksiid ® sool + H2O · Hape + hüdroksiid ® sool + H2O · Hape + sool ® sool + hape · Hüdroksiid + happeline oksiid ® sool + H2O · Hüdroksiid + sool ® sool + hüdroksiid · Sool + metall ® sool + metall · Sool + sool ® sool + sool · Aluseline oksiid + happeline oksiid ® sool + · Metall + mittemetall ® sool Reaktsioonide toimumise tingimused
Igal juhul toimuvad järgmised reaktsioonid: a) alus + hape c) happeline oksiid + alus b) aluseline oksiid + hape d) aluseline oksiid + happeline oksiid
Teatud tingimustel toimuvad järgmised reaktsioonid. a) sool + sool ­ mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu b) sool + alus ­ mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED
Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund ­ kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv ­ elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal ­ aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron ­ üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron ­ elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid ­ Brühmade metallid.
Alakiht ­ alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. Salakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s ­ elemendid ­ vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns 1 ja ns 2 , kus n tähistab perioodi numbrit). p ­ elemendid ­ IIIA ­ VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d ­ elemendid ­ aatomites täituvad elektronidega dalakihid. Kõik delemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IBVIIIB. f ­ elemendid ­ lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste ­ suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides ­II, naatriumil I). O.a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar. Keemiline reaktsioon ­ keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess. Keemilise reaktsiooni käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus ­ on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus ­ iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side ­ aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side ­ on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine ­ polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side ­ aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine ­ kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ­ ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall mittemetall). Näiteks: Na + Cl . Iooniline aine ­ tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na + Cl ).
ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL
m n= n= V = V n= N r = m æç gaasidel r = M ö M V0 22, 4 N A V è 22, 4 ÷ø
n - moolide arv (mol ) m - mass ( g ) M - molaarmass ( g / mol ) V - ruumala (dm 3 ) V0 - molaarruumala ( gaasidel 22, 4 dm3 / mol ) molekulide arv N - moolide arv N A - Avogadro arv (6,02 × 1023 ) r - tihedus ( g / cm 3 ) TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED
TEST ÜLDISTE TEADMISTE KOHTA KEEMIAST (I)
1. Anna ühendile nimetus. a) NaOH f) Li2O b) HCl g) SO2 c) Al2O3 h) FeSO4 d) H2SO4 i) Fe(OH)2 e) CH3 ­ CH2 ­ CH2 j) CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ OH
2. Kirjuta ühendi valem. a) lämmastikhape e) kaaliumhüdroksiid b) naatriumkarbonaat f) alumiiniumoksiid c) süsinikdioksiid g) fosforhape d) etanool h) 2klorobutaan
3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4
4. Täida lüngad perioodilisustabeli abiga.
Element Prootonite Neutronite Elektronkihtide Aatommass Aatomi arv arv arv number Na C Fe Os
4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)?
5. 25 g kaltsiumkloriidi ( CaCl2 ) reageerib väävelhappega, mitu grammi tekib sadet (CaSO4)?
6. Mitu % vaske (Cu) sisaldab kaaliumditsüanoauraat CuSO4?
7. Mitme %line lahus saadakse, kui segada 200 g 6% ja 40 g 15% lahust? TEST ÜLDISTE TEADMISTE KOHTA KEEMIAST (II)
1. Anna ühendile nimetus. a) NaOH e) Li2O b) HCl f) SO2 c) Al2O3 g) FeSO4 d) H2SO4 h) Fe(OH)2
2. Kirjuta ühendi valem. a) lämmastikhape d) kaaliumhüdroksiid b) naatriumkarbonaat e) alumiiniumoksiid c) süsinikdioksiid f) fosforhape
3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)?
Kirjuta toimuvatele reaktsioonidele reaktsioonivõrrandid. Kui reaktsioon ei toimu, siis proovi seda põhjendada.
Vääveldioksiid + vesi Vesinikjodiidhape + kaltsiumkarbonaat Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape Tsink + raud(II)sulfaat Naatriumsulfiid + baariumkloriid LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID (9 ja 10 KLASS)
1. NaOH + HCl 25. SO2 + H2O
2. Ca(OH)2 + H2SO4 26. CaO + SO3
3. KOH + HNO3 27. BaO + NO2
4. Ba(OH)2 + HBr 28. Li2O + H2O
5. Mg(OH)2 + H3PO4 29. CaO + H2O
6. MgO + HCl 30. Na2O + H2O
7. CaO + H2SO4 31. Ca + O2
8. Li2O + HNO3 32. Fe + O2
9. HCl + K2S 33. Mg + O2
10. H3PO4 + MgSO4 34. Fe + S
11. HCl + FeS 35. Na + S
12. H2SO4 + Fe 36. K + Cl2
13. HCl + Cu 37. Na + F2
14. HCl + Mg 38. Mg + Br2
15. HF + Na 39. K + H2O
16. NaOH + SO2 40. Na + H2O
17. KOH + P4O10 41. Ca + H2O
18. NaOH + CO2 42. Zn + CuSO4
19. CuSO4 + NaOH 43. Mg + FeSO4
20. FeSO4 + KOH 44. KCl + AgNO3
21. NaCl + NaOH 45. BaCl2 + CuSO4
22. SO3 + H2O 46. AlCl3 + Na2CO3
23. CO2 + H2O 47. NaCl + K2SO4
24. NO2 + H2O 48. CuSO4 + K2CO3 LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID (8 KLASS)
1. Na + O2 23. Al + H2O
2. K + O2 24. Li + H2O
3. S + O2 25. Ca + H2O
4. Ca + O2 26. NaOH + HCl
5. C + O2 27. Ca(OH)2 + H2SO4
6. Al + O2 28. KOH + HNO3
7. Fe + O2 29. Ba(OH)2 + HBr
8. Mg + O2 30. LiOH + H2S
9. SO2 + H2O 31. LiOH + H2SO3
10. H2 + Cl2 32. H2CO3 + Ca(OH)2
11. SO3 + H2O 33. Fe(OH)3 + H2SO4
12. CO2 + H2O 34. Al(OH)3 + HCl
13. P4O10 + H2O 35. Mg(OH)2 + H3PO4
14. CaO + H2O 36. HCl + Ba(OH)2
15. BaO + H2O 37. H3PO4 + Ca(OH)2
16. Al2O3 + H2O 38. HCl + KOH
17. Li2O + H2O 39. H2SO4 + Fe
18. Na2O + H2O 40. HCl + Zn
19. Fe3O4 + H2O 41. HCl + Mg
20. K + H2O 42. H2SO4 + Na
21. Na + H2O 43. H2SO3 + Ca
22. Au + H2O 44. H3PO4 + Ba

Vasakule Paremale
Kokkuvõte keemiast #1 Kokkuvõte keemiast #2 Kokkuvõte keemiast #3 Kokkuvõte keemiast #4 Kokkuvõte keemiast #5 Kokkuvõte keemiast #6 Kokkuvõte keemiast #7 Kokkuvõte keemiast #8 Kokkuvõte keemiast #9 Kokkuvõte keemiast #10 Kokkuvõte keemiast #11 Kokkuvõte keemiast #12 Kokkuvõte keemiast #13 Kokkuvõte keemiast #14 Kokkuvõte keemiast #15 Kokkuvõte keemiast #16 Kokkuvõte keemiast #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kiisuu Kutsuu Õppematerjali autor
Kokkuvõte keemiast

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
thumbnail
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
thumbnail
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia ­ Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija ­ H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija ­ O2 ja redutseerija ­ S Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H­1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia
thumbnail
3
rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO ­ kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun