luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, tri ja tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 2Ca(NO3)22CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu
Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. 5) CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. 6) Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, trija tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 500 ºC 2Ca(NO3)2 _ 2CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. 7) Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K
DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O
• Kui palju tuleb võtta uuritavat ainet (vask(II)kloriidi), et saada piisav kogus kaalanalüüsiks vaskhüdroksiidi sadet? • Lahusest, mis sisaldas 0,9275g pliinitraati, sadestati plii välja pliijodiidina mida saadi 0,7248g, mitu protsenti pliid sisaldas antud lahus? • Lahusest, mis sisaldas 0,7228g kroom(III)kloriidi, sadestati kroom välja kroomhüdroksiidina mida saadi 0,5991g, mitu protsenti kroomi sisaldas antud lahus? • 2. Kaltsiumnitraat, mille kaalutis oli 0,3781 sadestati sooda 1M lahusega, kui palju kulus sadestamiseks soodalahust? • Magneesiumkloriidi, mille kaalutis oli 0,62243 sadestati fosforhappe • a. 1M lahusega, • B. 0,4 N lahusega, kui palju kulus sadestamiseks fosforhapet?
*CaCl2 kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi .kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks *Ca(NO3)2 kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina. kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks *Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi
Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist
3 Liiga usinalt pole tarvis hooldada Kui turvastaimla rajamise vaev on ununenud, siis pole uusi katsumusi tarvis karta. Umbrohtu tärkab turbapeenral väga kasinalt. Eriti kui ümbrust regulaarselt niidetakse või kõblatakse. Mingil juhul ei tohi turbaaeda väetada väetistega, mis oma toime lõppedes annavad leeliselise jäägi (näiteks kaltsiumnitraat). Kasutada tuleb vaid eriväetisi. Nendegi puhul pole heldus hea - väetise ülemanustamine toob kasu asemel silmnähtavat kahju. Talvised tööd. Talvel tuleks turbaaia igihaljaid asukaid varjutada päikese eest varjutusraamidega, -kangaga või kuuseokstega. Päike aurutab nende lehtedest vett välja, aga külmunud pinnasest ei saa taimed oma veevaru täiendada ning lehed pruunistuvad. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud ja karmimate öökülmade oht on möödas.
* Viimast saab kergesti edasi hapendada lämmastikdioksiidiks: 2NO+O22NO2 * See ühend annab veega reageerides lämmastik- ja lämmastikushappe: 2NO2+H2OHNO3+HNO2 * Lämmastkushape on ebastabiilne, lagunedes lämmastikmono- ja dioksiidiks ning veeks: 2HNO2NO+NO2+H2O * Tekkinud gaasid suunatakse uuesti hapendamiseks lämmastikdioksiidiks. * Lämmastikhappe reageerimisel kaltsiumkarbonaadiga saadakse kaltsiumnitraat: 2HNO3+CaCO3Ca(NO3)2+H2O+CO2 II. Õhulämmastiku sidumine süsinikuga. * Lähtematerjaliks kaltsiumkarbiid (CaC). 700...800°C ni kuumutatud CaC-st juhitakse üle gaasilist lämmastikku. Toimub reaktsioon, kus saadakse kaltsiumtsüaanamiid e. lubilämmastik: CaC2+N2CaCN2+C Tänu süsinikule on protsess pidev ja eksodermiline (st. protsessi käigus vabaneb energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel. III
ja kiviktaimlataimed. 2) veeslahustuvad täisväetised - pulbrilised või vedelväetised, mida kasutatakse taimede kastmisel või lehtede kaudu väetamisel. Kemira väetistest kuuluvad siia Ferticare ja Hortigrow, mis sisaldavad nii põhi- kui mikrotoitaineid taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena. Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid - kastmisväetis, karbamiidfosfaat, magneesiumnitraat, monokaaliumfosfaat, magneesiumsulfaat, maasika leheväetis ja Super leheväetis. Kõiki nimetatud väetisi võib kasutada kas kastmisväetistena või lehe kaudu väetamiseks. 4) kasvuturba väetised - siia kuuluvad dolomiidijahu ja turba üldväetis. Dolomiidijahu on kasutatud aastaid kasvuturba neutraliseerimiseks. Substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus
Kõige enam hapestab mulda ammooniumsulfaat. Ka pidev karbamiidi kasutamine mõjutab mulla potentsiaalset happesust. 14 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka lämmastikväetistes leiduvate toitainete liikuvus mullas. Ammooniumväetiste ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas
vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid naatriumoksiid+süsinikdioksiid väävlishape+alumiinium naatriumoksiid+lämmastikhape ränihape+naatriumhüdroksiid vesinikjodiidhape+kaltsiumkarbonaat lämmastikushape+kaaliumkarbonaat divesiniksulfiidhape+kaaliumoksiid süsihape+tsink fosforhape+hõbehüdroksiid tsink+raud(II)sulfaat kaltsiumfluoriid+väävelhape kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid baariumnitraat+naatriumsulfaat kaltsiumnitraat+kaaliumsulfaat baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid magneesiumbromiid+väävelhape tsink+vask(II)nitraat Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. naatriumsulfaat + kaaliumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat
annaabi.ee 
