Muutumatuna hoitakse ainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. See on vajalik, et jälgida konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk: Uurida, kuidas mõjutab keemilise reaktsiooni kiirust lähteaine kontsentratsiooni muutmine. Töövahendid ja vajalikud ained: ° Kriit (CaCO3) 1,50g iga alamkatse jaoks, kokku 3*1.50g= 4.50g ° Vesinikkloriidhappe (HCl) vesilahus 0.5M, 1.0M,1.5M iga alamkaste jaoks X.0cm3±0.05 cm3, kokku 3*X.0cm3Y.0cm3 ° Kaalud täpsusega ±0.005g kriiditüki kaalumiseks ° Portselankausid 3tk, milles viiakse läbi keemiline reaktsioon ° Nuga kriiditükkide lõikamiseks sama kujuga ° Stopper aja mõõtmiseks täpsusega ±0.05s ° Mõõtesilinder happe vesilahuse ruumala mõõtmiseks mahuga 50.0 cm3±0.05 cm3 Töökäik: 1. Kaalusin 1.50g±0
Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul. Katse tulemus: Tahke sooda lisamisel vesinikloriidhappesse toimub mullitamine. Põleva pirru asetamisel katseklaasi kohale, pird kustub. Katse analüüs: Tahke sooda lisamisel vesinikkloriidhappele, tekkiv mullitamine viitab ägeda reaktsioon tekkimisele. Seega on tahke sooda ja vesinikkloriidhape reageerivad omavahel hästi. Järelikult on vesinikkloriidhappe tugev hape. Reaktsiooni tulemusel eraldub gaas, mis ei soodusta põlemist, vaid selle tulemusel hoopis pird kustub, seega on tegemist süsihappegaasiga ehk CO -ga. Reaktsiooni võrrandid: Molekulaarvõrrand: Ioonvõrrand: Lühendatud ioonvõrrand: Katse 2. Oksiidide reageerimine veega Katsevahendid: 2 katseklaasi, vesi, fenoolftaleiin, tahke CaO ja tahke PbO . Katse kirjeldus: Me panime katseklaasi umbes 2cm³ vett. Lisasime mõlemasse katseklaasi
Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees. · Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka kivisool NaCl jaKCl. Kasutus: · Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. · Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. · Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. · Naatriumkloriid e keedusool (NaCl) · Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm
Büreti alg- ja lõppnäitude vahest leitakse üheks tiitrimiseks regenereeritakse ~ 6 kuu pärast 5-10% NaCl lahusega: kulunud HCl ruumala (VHCl). Tehakse 3 paralleelkatset (lubatud erinevus ruumalates CaR + 2NaCl = CaCl2 + Na2R 0,1 ml). Arvutatakse saadud HCl ruumaladest keskmine. 4. H-kationiidi filtrid: H2R, regenereeritakse H2SO4-ga. Arvutused: Keskmise vesinikkloriidhappe ruumala VHCl (ml) ja tema kontsentratsiooni CHCl ÜLDKAREDUSEST SAAB LAHTI: (mmol/ml) abil leitakse tiitrimiseks kulunud vesinikkloriidhappe hulk millimoolides (nHCl). nCa(HCO3)2 on reaktsiooni võrrandi järgi kaks korda väiksem. MgCO3, MgSO4 jt. Mg soolad: Ca(OH) 2 lisamisel Selline hulk Ca(HCO3)2 millimoole sisaldus 100 ml lahuses (tiitrimiseks võetud CaSO4 ja MgSO4: Na2CO3 lisamisel vee ruumala). 1000 ml lahuses on järelikult Ca(HCO3)2 10 korda rohkem.
kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Kloori leidumine Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Kloori omadused Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi).
Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla . Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija . Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik . ( HClO). Kasutatakse pleegitamiseks paberi-ja tekstiilitööstuses . Kloorlubi Saadakse kloori juhtimisel lubjavette. Tahke kloorlubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn
Kütuse analüüsil leiti, et ta sisaldab 27% niiskust, 17% tuhka ja 1,3% väävlit. 4. Mitu grammi hõbedat ja väävlit on vaja 100 g hõbesulfiidi saamiseks? Mitu protsenti tuhka ja väävlit on kuivas kütuses? [S 1,78%; tuhka 23,3%] 5. Mitu grammi kloori võib saada 120 g 36% -lisest soolhappest? 9. 120 g naatriumkarbonaati reageeris 730 g 10,0% -lise vesinikkloriidhappe lahusega. 6. Looduslik hõbesulfiid sisaldab lisandeid 85%. Mitu megagrammi (Mg) loo- Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L] duslikku hõbesulfiidi tuleb võtta 400 kg hõbeda saamiseks, kui protsessil esinev 10. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 50 g 36% -lise vesinikkloriidhappe lahuse reagee- kadu on 4,5%. rimisel 16 g tsingiga? [33 g ] 7
Neil on väga terav lõhn. Halogeeniaurud kahjustavad hingamist. Molekulide vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Suhteliselt madala keemistemperatuuriga Reageerimisel vesinikuga tekivad vesinik-halogeniidid (HCl, HF jne). Need kõik on terava lõhnaga mürgised gaasid, mis lahustuvad väga hästi vees, andes vastavad happed. Nt. H2 + Cl2 = 2HCl tekib gaasiline vesinikkloriid, mis vees lahustudes annab vesinikkloriidhappe ehk soolhappe. Inimese maomahl sisaldab 0,5% vesinik-kloriidhapet, mis osaleb toiduainete seedimisel. Fluor Kõige aktiivsem mittemetall. Ta reageerib aktiivselt enamiku liht- ja liitainetega. Nt. vesi, klaas ja kvarts. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jm.
tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus). 5. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on nõrgemate happeliste omadustega kui vesinikkloriidhape, sest vesinikkloriidhappe happeline dissotsatsioon on tugevalt paremale nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. 6. Võrrelda aldehüüdi ja karboksüülhappe (etanaal ja etaanhape; propanaal ja propaanhape) keemistemperatuure. Põhjendada erinevusi lähtudes struktuurist, konkreetseid arvulisi väärtusi ei ole vaja teada.
kompleksi- kuumutamata liha ekstrakt muutus violetseks, mis tähendab, et valgud ei ole denatureerunud, kuumutatud liha ekstrakt muutus helesiniseks- valgud on denatureerunud. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse kontsentratsiooni määramine Pipeteerida 250 cm3 koonilisse kolbi või keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisada sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täita bürett vesinikkloriidhappe lahusega. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitrida, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segada tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetada kui lahus muutub kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt lugeda tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht: 34,8 cm3. Katset korrata, püüdes tiitrimise lõpp-punkti täpsemini määrata. Tulemus: 33,6 cm3 Arvutada NaOH lahuse täpne molaarne kontentratsioon:
Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-. Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse. Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad
Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ennetamine: *Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest! *Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!
Toimus valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) kadumine, millega kaasnes valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jäi alles. Muutus valkude lahustuvus vees ja seetõttu said kõik välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täitsime vesinikkloriidhappe lahusega büreti. Lahus oli indikaatori metüülpunase tõttu kollane. Tiitrisime naatriumhüdroksiidi lahust, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilikhaaval tiitrimisnõusse. Segasime tiitritavat lahust tiitrimisnõus ringikujuliselt liigutades ning lõpetasime tiitrimise, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Saime lahuse ruumalaks 34,8 cm 3 . Kordasime katset ning proovisime tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata, tulemuseks saime 33,6
Leia võrde abil otsitav ainehulk (moolides). Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse Lahuse koostise ja lisandite arvestamine Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis võrrandi järgi reaktsiooni astub Soovitatav on teisendada protsent kümnendmurruks mlahustunud aine = p · mlahus mpuhas aine = p · maine Näiteülesanne Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Saagis ja kadu Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1
vähepolaarsetes vedelikes paremini kui vees. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Kloori kasutusvaldkonnad Kloori toodetakse nii lihtainena kui ka ühenditena peaaegu kõige rohkem maailmas ja sellel on mitmeid kasutusvaldkondi. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana või valgendajana. Keemiatööstuses rakendatakse teda pestitsiidide, kemikaalide, kummi, värvainete, ravimite ja lahustite valmistamiseks kui ka vesinikkloriidhappe ja erinevate kloriidide tootmisel. Veel leiab kloor kasutust bakterite tapmiseks joogivees ja basseinides, tööstusjäätmete ja kanalisatsiooni saneerimisel, desinfitseerimisainena ja fungitsiidina. Meie kodused puhastusvahendid ei sisalda puhtal kujul kloori vaid neid valmistatakse kloori baasil tehtud kemikaalist - naatriumhüpokloritist. Kodus võib vaatamata sellele ohtliku kloori gaasiga siiski kokku puutuda segades naatriumhüpokloritit sisaldavat valgendajat
oksüdatsiooniastmetes. 16. Kuidas saadakse kloori tööstuses? Võrrand. 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 2) MnO 2 + 4HCl Cl2 + MnCl2 + 2H2O 17. Kuidas saadakse vesinikkloriidi laboris? Reaktsioonivõrrand Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 2HCl + Na2SO4 18. Vesinikkloriidhappe saamine ja omadused. vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas. 19. Kuidas saadakse kloorivesi, milliste omadustega see on ja milleks seda kasutatakse? Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati?
ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitriti, lisades vesinikkloriid hapet bürettist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segati tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetati, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt loeti tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 ml-lise täpsusega.
1) CaCO3 + 2 CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 Vee mööduva kareduse määramiseks uuritavas vees tiitriti 100 cm3 seda uuritavat 2) CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O vett 0,080 M vesinikkloriidhappe lahusega (st lahusega, mis sisaldab 1 dm3 lahuses 3) NaHCO3 + CH3COOH CH3COONa + H2O + CO2 0,080 mooli HCl). Indikaatori värvus muutus, kui uuritavale veele oli lisatud 10,5 cm3 4) CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 vesinikkloriidhappe lahust
hõbesulfiid Ag2S: 4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S). Kõrgemal temperatuuril reageerib hõbe ka teiste kalkogeenidega. Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega. HBr + AgCl AgBr + H2 Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda. Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I)sooli, kusjuures happed redutseeruvad. Ag + 2H2SO4 Ag2SO4 + SO2 + 2H2O Elavhõbe Elavhõbe (Hg) on kergsulav hõbevalge peegelduv toatemperatuuril vedel metall. Niiskes õhus
4 mol PO43-ioone. Näidake arvutustega, mitu mooli on segus a) Ca3(PO4)2, b) CaCl2 ja c) Cl- ioone. 39. Arvutage lämmastiku aatomite hulk moolides a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (nt), b) 48,4 g raud(III)nitraadis. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mool raud(III)nitraati või 1 mool dilämmastikoksiidi? 40. Tsingi ja vase segu sisaldas 67,5% vaske, ülejäänud osa oli tsink. Mitu cm3 20%-list vesinikkloriidhappe lahust ( = 1,10 g/cm3) kulub reageerimiseks 80 g sellise seguga? 41. 300 cm3 väävelhappe lahust ( = 1,12 g/cm3) sisaldas 0,6 mol väävelhapet. a) Arvutage väävelhappe protsendiline sisaldus (massiprotsentides) selles lahuses. b) Mitu mooli naatriumhüdroksiidi kulub ülesande lähteandmetes toodud 300 cm3 väävelhappe lahuse täielikuks neutraliseerimiseks? Mitu grammi Na2SO4 10H2O on võimalik saada lähtudes reaktsioonil tekkinud naatriumsulfaadist? III
*Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine, 2) Leelismetallide üldiseloomustus, miks annavad mõned metallid leekreaktsioone ja millised on tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused. Leekreaktsioonid: *Li punane *Na kollane *K kahvatulilla *Rb punakaslilla *Cs sinine
Ilmselt olid elavhõbe(I) soolad seisnud ning disproportsioneerunud tugevalt Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. 3) K2CrO4 + Hg2(NO3)2 Hg2CrO4 + 2 KNO3 Kromaatioonidega moodustus punane elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+ , Ag+ , Hg2 2+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi ca 1 ml esimese rühma katioonide lahust ning lisasin tilkhaaval kahemolaarset vesinikkloriidhappe lahust. Segasin klaaspulgaga ning sadestusid pliikloriid, hõbekloriid ja elavhõbe(I)kloriid (peeneteraline valge sade põhjas). Tsentrifuugisin sademe ning kontrollisin sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Ilmes, et sadestumine siiski polnud täielik ning lisasin veel mõne tilga HCl ja kordasin tsentrifuugimist uuesti. Pipeteerisin tsentrifugaadi teise katseklaasi ja hoidusin sadet pipetiga kaasa võtmast. Kuna oli teada, et tsentrifugaadis teiste rühmade katioone
0,25 dm3 0,1 M lahuse valmistamiseks. NaOH kaalutis lahustada ca 50 cm 3 destilleeritu vees jajahtunult kallata saadud lahus 0,25 dm3 mahuga möötekolbi. Lahus lahjendada mõõtjooneni, sulgeda korgiga ning loksutada lahus hoolikalt läbi. Lahusest pipeteerida 25 cm 3 koonilisesse kolbi või keeduklaasi ja lisada sellesse umbes samapalju destilleeritud vett ning indikaatorina lisada 2-3 tilka metüülpunast (mp). Juhendajalt saadakse tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputada ning täita bürett. Lahus on indikaator mp tõttu punane. NaOH lahust triitida(tiitrimine- mõõtlahuse lisamine määratavale lahusele), lisades HCl hapet büretist tilkhaaval triitimisnõusse. Triititavat lahust segada triitimisnõud ringikujuliselt liigutades, kuni lahus muutub kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt lugeda tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 cm3-lise täpsusega.
158. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis sisaldub niisama palju aatomeid, kui on 168 195. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku tekib 92 grammi naatriumi reageerimisel 54 grammi grammis naatriumvesinikkarbonaadis? veega? 159. Alumiiniumi põlemisel tekkis 20 grammi alumiiniumoksiidi. 196. Mitu kilogrammi 37%-list vesinikkloriidhappe lahust on võimalik toota 1170 Leida reaktsiooni lahteainete mass. kilogrammist naatriumkloriidist? 160. Mitu grammi naatriumbromiidi oli lahuses, kui hõbenitraadi lahuse lisamisel tekkis 197. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi tuleb juhtida 180 grammi 16%-lise 0,250 grammi hõbebromiidi
Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda kuumutada tugevalt ning ei mõju ka happed üksikult, kuid mitu ainet koos suudavad seda teha. HCl ja HNO3 seguga saab viia kulda lahusesse, mida kutsutakse kuningveeks. Kuningvesu on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu ruumalavahekorras 1:3. See on suuteline lahustama väärismetalle. Selles lahustub kuld ainsana ja tänu sellele on kulda nimetatud kuningaks. Tänapäeval saab kulda lahusesse viia ka seleenhappega (H2SeO4). Suurepäraselt reageerib kuld ka elavhõbedaga, andes elavhõbeda valgele-hõbedasele läikele värvilise vedeliku kuldamalgaami. Amalgaam tekib kulla ja elavhõbeda kokkupuutel. Varasematel aegadel kasutati seda asjade ülekuldamiseks
Fe+H2SO4=FeSO4+H2 Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad
2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O 5 Kloori ühendite kasutamine Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Kasutatakse ka plekieemaldajana. Vee kloorimiseks kulub 1 m 3 kohta 1,5-2g kloori. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võiv kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina.
hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral. HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente.
Tihedus 19.3 g/sm [2] Võimalikud oksüdatsiooniastmed: -1, 0, +1, +2, +3, +5 3 2. OMADUSED Kulla sära ei tuhmu, sest keemiliselt on kuld väga püsiv. Au ei reageeri ega oksüdeeru hapete ja leelistega. Seepärast nimeatakse kulda metallide kuningaks ja hinnalisuse tõttu kuningate metalliks. Tuntud reaktiiviks, millega kuld reageerib on lämmastik- ja vesinikkloriidhappe segu, mida seepärast nimetatakse kuningveeks (valem (1). Soojendamisel reageerib kuld klooriga (valem 2); seleenhappega moodustab kuld kuldselenaadi (valem 3) ja elavhõbedega amalgaami1. Au+3 HCL+ HNO3 Au Cl3 + NO+ 2 H 2 O (1) (2) 2 Au+3 Cl2 2 AuCl 3
(etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumisool) eteendiamiintetraetaanhappe lahust mõõtelahus, indikaator: eriokroommust ET-OO. V1 C M 1 1000 üldkaredus : Vvesi VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE ·Ühendit tuntakse ka triloon B kaubandusliku nimetuse all. (vesinikkloriidhappe metüüloranzi juuresolekul): Na2C10H14O8N22H2O ehk lihtsustatult Na2H2A2H2O Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O ·EDTA moodustab metalliioonidega ühendeid suhtes 1:1 V C 1000 sõltumata nende oksüdatsiooniastmest:
ja valgust. Looduses ei ole vabas olekus kloori, kuna ta on keemiliselt väga aktiivne. Ühenditena on ta väga levinud. NaCl (keedusoola) ja KCl (kaaliumkloriidi) leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Kloori kasutatakse tekstiili ja paberitööstuses peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidi tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Samuti lisatakse basseinivette vähesel hulgal kloori, et tappa mikroobid ja bakterid. Tähtsamate kloriidiühendite rakendusalad: 1) NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, mida kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. 2) KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis 3) ZnCl tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu
Värvus varieerub valgest- tumepruunini. Morfiin ehk morfium on lõhnata ja mõru ning tumeneb aja jooksul. Lisaks pulbrile võib morfium olla ka kuubikutes, kapslites, tablettides ja suitsetatavates preparaatides. Morfiumi võib legaalselt kasutada ainult haiglates. Manustatakse süstides veeni, lihastesse või naha alla. Aine liigne tarbimine tekitab sõltuvust. (Loeng narkoloogiast, 1995) Heroiin Heroiini saadakse morfiini kuumutamisel äädikhappega. Saadud segu segatakse vesinikkloriidhappe sooladega. (Loeng narkoloogiast, 1995). Pulbrilisel kujul on heroiini värvus valge, kollakas, hall või pruun. Kasutatakse peamiselt narkootikumina pulbri nina kaudu sissehingamisel või heroiini lahuse süstimisel. Heroiin tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse. Heroiini tarvitamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, kitsad pupillid, aeglane hingamine, kerged kõnehäired. Joobe taandudes ilmneb apaatsus või pahurus
Fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks. Fluori kasutatakse ka kuumuskindlate määrdeainete tootmiseks. Kloor Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Broom Broomi kasutatakse juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Broomi kasutatakse veel tulekustutusvahenditena. Jood Ravimite valmistamine, kasutatakse tööstuses. Joodi kasutatakse
Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel
27 —— n 3H2t mol mol 0,4 mol 3 2A1 + 3H2S04 = + HV = n • Vm = 0,6 mol • 22,4 dm/mol = 1 mol 3 0,4 mol • 3 mol = 13,44 dm3 13 dm3 H2 - mol4. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe 2 mol lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCI, mitte lahuses Olev vesi, siis tuleb kôigepealt leida lahuses oleva HCI mass: 73 g - 100% 73 g.10 0/0 m
külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Veeldatud kujul on ta sööbiva toimega, tekitab nahale külmakahjustusi. Kutsub esile pisaratevoolu ja köha. Nende ettevõtete ümbruses, kus kasutatakse ammoniaaki, on ohtlik elada, sest kui seal peaks õnnetus juhtuma, siis ohustab see päris suurt ümbruskonda. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet. Kutsub esile aevastust, köha ja luksumist. Suuremates kogustes põhjustab vedeliku eraldumist kopsualveoolides, mille tagajärjeks võib olla uppumine. Looduslikesse veekogudesse sattumisel keskkonnale ohtlik, sest hävitab seal elusorganismid.
2. Lahustame 1g NaOH 50cm3 dest. vees 3. Jahtunult kallame saadud lahuse 250cm3 mõõtekolbi ning lahjendame dest. veega mõõtejooneni, sulgeme kolb korgiga ning hoolega loksutame lahust. 4. Saadud lahusest pipeteerime 25 cm3 koonilisse kolbi ning lisame sellesse sama palju dest. vett. 5. Saadud lahusesse lisame 3 tilka metüülpunast. 6. Büretti loputame ning täidame vesinikkloriidhappega. 7. Tiitrime naatriumhüdraksüüdi lhust 8. Määrame kulunud vesinikkloriidhappe kulunud kogus kui naatriumhüdroksüüdi lahus läks roosaks. Korratame katset ning määrame aine hulka täpsusega 0,1 cm3 VHCl = 19,6 cm3 Arvutused: 1. LahusHCl =0,10428 M NHCl = LahusHCl / 1000 * VHCl NaOH + HCl H2O + NaCl =0,10428/1000 * 19,6 = 0,00204 mol 1 mol 1 mol 1 mol 1 mol Kuna HCl kulus sama palju moole kui NaOH, võime õelda, et lõplikus NaOH lahuses oli
NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: 2NH3*H2O + H2SO4 (NH4)2SO4 + 2H2O // NH3 + HNO3 NH4NO3 // NH3 + HCl NH4Cl Ammoniaakhüdraadi ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe aurude omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud ammooniumkloriidi valge pilv. Ammooniumsoolad on reeglina värvusetud, kristalsed ained, mis vees hästi lahustuvad, dissotseerudes ammooniumioonideks ja vastava happe anioonideks. Ammooniumioonid käituvad tüüpiliste positiivsete ioonidena nagu metallikatoonidki. Nõrga aluse sooladena on tema vesilahused happelised. Ammooniumsoolad on ebapüsivad ja lagunevad kuumutamisel kergesti.
organismis hapete-aluste tasakaalu ja reguleerivad rakkude veesisaldust. Selleks on olemas rakumembraanis nn naatrium-kaalium pump, mis liigse naatriumi raku seest välja viib. Naatriumi tuntuim ühend on naatriumkloriid ehk keedusool. Inimene saab oma naatriumivajadused kaetud just keedusoola tarbimisega, sest 1,5 grammile keedusoolale vastab 1 g naatriumi. Naatriumkloriidi on vaja organismile veesisalduse hoidmiseks kui ka soolhappe tekkeks maos. 0,9 %- line vesinikkloriidhappe lahus kannab nimetust füsioloogiline lahus. Sellisel lahusel on verega enamvähem samasugune osmootne rõhk, mistõttu saab sellega mõneks ajaks asendada verd. Naatriumkloriidi vajadus on 2-4 grammi päevas, millest enamik kaetakse toiduainetes sisalduva NaCl- ga. Inimorganismis on ligi 200 grammi NaCl ning surmavaks annuseks peetakse päevas täiskasvanud inimese kohta 300 g NaCl koguse söömist või omandamist toiduga. Koostanud: Janno Puks
kui vajatakse 0,25 dm3 0,1 Molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustada ca 50 cm3 destilleeritud vees a jahtunult kallata saadud lahus 0,25 dm3 mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendada mõõtejooneni, sulgeda kolb korgiga ja loksutada lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteerida 25 cm3 koonilisse kolbi ja lisada sellesse umbes sama palju destilleeritud vet ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadakse tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputada ning täita bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitrida, lisades vesinikkloriid hapet büretist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segada tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetada, kui lahus muutub kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt lugeda tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 cm3-lise täpsusega.
x = = 3 mol hapnikku. Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiiidiga? n == = 0,1 mol Na2O 0,1 mol x mol Na2O + 2HCl = 2NaCl + H2O 1 mol 2 mol x = = 0,2 mol H2SO4 Mitu dm3 vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi reageerimisel väävelhappega? n == = 0,4 mol Al 0,4 mol x mol 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 2 mol 3 mol x = = 0,6 mol H2 V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist.
klaasplaadist.Tiiglisse pannakse reageerivad ained, klaasplaadi alumisele küljele kantakse gaasiga reageeriva reaktiivi tilk või niisutatud indikaatorpaberi tükike. Leekreaktsioonid võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust.Proovi leeki viimiseks kasutatakse inertsest metallist (kroomnikkelterasest) traati - leeknõela.Leeknõel tuleb alati eelnevalt puhastada.Selleks tuleb ta kasta vesinikkloriidhappe lahjendatud lahusesse ja kuumutada leegis.Seda tegevust korratakse, kuni leek jääb nõela kuumutamisel värvusetuks.Seejärel kastetakse leeknõel uuritavasse lahusesse (tilgake klaasplaadil, millele võib ainete lenduvuse parandamiseks lisada tilga lahj.HCl) ja viiakse leeki .Kõrgeim temperatuur on leegi ülemises kolmandikus. Enamik keemilisi reaktsioone vajab toimumiseks kindlaid keskkonnatingimusi.pH väärtuse
5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel,
ja seega 0,1 dm 3 lahuses on 0,0250 mol orgaanilist ainet. Teades ühelt poolt lahustunud aine moolide arvu (0,0250) ja teiselt poolt selle aine massi (2,3 g) samas lahuse ruumalas, saab arvutada lahustunud aine molaarmassi m (g) M= . n (mol) 2,3g M= = 92,0g / mol . 0,0250mol 15 Näide 5. Arvutage 3,65% vesinikkloriidhappe vesilahuse keemis- temperatuur, kui vesinikkloriidi näiv dissotsiatsioonimäär lahuses on 78%. K e (H 2 O) = 0,516 Kkg/mol. Lahendus. M(HCl) = 36,5 g/mol. Tegemist on elektrolüüdilahusega ja T e = iKc m , kus i = 1 + (-1). Arvutame vesinikkloriidi molaalsuse selles lahuses: 100 g lahuses on 3,65 g HCl. 3,65 g n(HCl) = = 0,100 mol . 36,5 g/mol 0,100 mol HCl on (100 g- 3,65 g) = 96,35 g vee 0,0964 kg vee kohta.
annaabi.ee 
