Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elektronkihid" - 36 õppematerjali

elektronkihid - võivad sisaldada erineva arvu elektrone:1. kihis kuni 2 elektroni.
thumbnail
9
ppt

Aatomi ehitus esitlus

Aatomimudelid Aatom Üliväike, neutraalne aineosake Aatom koosneb Prootonid Elektronkate Neutronid Elektronkihid Tuum ­ Elekrtonid Prooton Positiivne tuumaosake ­ Mass 1 ­ Laeng +1 Neutron Laenguta tuumaosake ­ Mass 1 ­ Laeng 0 Thomsoni aatomimudel Thomsoni aatomimudel "Rosinakukkel" Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 108 cm . Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis Rutherfordi aatomimudel...

Füüsika
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Üldbioloogia.

Osüdatsiooniaste- aatomi formaalne laeng ühendis. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv on võrdne aatomituuma laenguga. Aatomi massiarv- prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Aatomituumade ehitust saab muuta ainult tuumareaktsioonides. Radioaktiivsus-keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Tavaliselt keemilises reaktsioonis tuuma ei muudeta. Orbitaalid ehk elektronkihid . Elektronpilv ehk orbitaal ehk elektronkohid. Mingi loeng. Elektronkihid. Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on enam vähem ühesugune, mistõttu kasutatakkse ka mõistet eneriatase. Elektronid on pidevas liikumises ja liiguvad ligilähedaselt valguskiirguse kiirusele. Elektronide energiatase toimub järkude või astmete kaupa. Kaotatud energia eraldub elektronkihist soojusena. Elektronid paiknevad kolmetimensionaalses keskkonnas vms...

Biokeemia
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aineehitus.

Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium ­ 1 prooton, 1 elektron Deuteerium ­ 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium ­ 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabeli...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Orgaaniline keemia II

Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...

Orgaaniline keemia
46 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Põhikooli keemia kordamine

Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Energia muutus reaktsioonides

* kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII NaCl;LiF;MgBr2;CaCl2;Na2O-kik soolad on joonilise ehitusega....

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side

Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas ­ metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum....

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass ­ aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis...

Keemia
500 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

pilet 1.Metallide üldiseloomustus?Metallidele on omane kristallstruktuur, aatomid on paigutunud korrapäraselt, suur arv vabu elektrone. Tänu sellele on metallid head elektri ja soojusjuhid.Paljud metallid omavad suurt kõvadust toatemperatuuril(mõned ka kõrgetel temperatuuridel) ja nende poleeritud pind omandab läike. 2.Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Tuuma ümbritsevad elektronid, eriti valimised elektronkihid määravad ära aatomite elektrilised,mehhaanilised,keemilised ja termilised omadused, 3.Iseloomustage ioonilist sidet?Suhteliselt tugevad aatomitevahelisedjõud, mis on põhjustatud elektrostaatilistest tõmbejõududest positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, mis tekivad elektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele.iooniline side on suhteliselt tugev, ilma suunata side. 4.Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? ioonsete...

Materjali füüsika ja keemia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eksami teemad ja vastused

2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass ­ keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass ­ aine molekuli ma...

Üldbioloogia
116 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anioonide kindlakstegemine

HCl, H2S, H2O, CH4. Polaarne aine koosneb dipoolsetest molekulidest, s.t. molekulides on positiivse ja negatiivse elektrilaenguga poolused. . Mittepolaarne kovalentne side Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel, moodustub mittepolaarne kovalentne side. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse. Metalliline side ­ side, milles metalli positiivsed ioonid võnguvad paikselt ning nende vahel liiguvad vabad elektronid. Ioonvõre Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall- kristall,mis koosneb vastaslangutega ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonilise kristallvõre ehk ioonvõre...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Metallid ja mittemetallid

Liikumisel rühmas ülalt alla suureneb aatomi raadius ja tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele väheneb st. aktiivsus suureneb. Järeldus- kõige metallilisem element on frantsium(Fr). 1 Metalliline side Metalli kristallivõres paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et välised elektronkihid kattuvad osaliselt. Nõrgalt seotud väliskihi elektronid võivad väga kergesti liikuda ühe tuuma mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri ja nii üle kogu kristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel ja niiviisi tekibki omapärane keeemiline side- metalliline side. Ühe aatomi mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri liikuvaid elektrone nimetatakse ka elektrongaasiks. Enamik metallide füüsikalisi omadusi (sooju- ja elektrijuhtivus, plastilisus jne.) on...

Keemia
104 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Elektrostaatika

Kaugmju vljade kaudu on ainus kehade vastastikune mju looduses. Gravitatsiooniline kaugmju on silmaga nhtav universumi ehituses, elektromagnetiline kaugmju aga domineerib aatomite ja molekulide vahel, sealhulgas ka siis, kui kehad silmnhtavalt kokku puutuvad. Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi...

Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Tuumale kõige lähem on 1. kiht. Väliskihi elektronide abil tekib aatomite vahel side. Kihi nr Max. Elektronide arv 1 2 2 8 3 18 4 32 Väliskihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni ! Elektronkihid täituvad seestpoolt väljapoole. Keemilisi elemente: Keemiline Tähis Ladinakeelne Aatom- Väliskihi Elektronkihtide element nimetus number elektroonide arv arv Vesinik H Hydrogenium 1 1 1 Heelium He Helium 2 2 1...

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kuni 2 elektroni · 2. kihil kuni 8 elektroni · 3. kihil kuni 18 elektroni · 4. kihil kuni 32 elektroni · Kaltsiumi planetaarne mudel (joonista õpiku vms järgi) 2) AATOMI EHITUSE KVANTMEHHAANILINE MUDEL....

Keemia
338 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aatomi ehitus

4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad ­ laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Perioodi number = elektronkihide arv...

Keemia
123 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia materjali lühikonspekt

b)aurustamine ­ vesi aurutatakse ja sete jääb alles. 5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud) laenguta aatom 2 2) AATOM Aatomituum (+) Elektronkate (-) Prootonid (laeng +1) neutronid(laeng 0) elektronkihid p+ arv tuumas= tuumalaeng elektronpilved aatomi tähtsaim omadus elektronid( laeng ­1) *Aatomis on prootoneid ja elektrone ühepalju. * maksim. arv kihil 2n² (n-kihi nr.) *Neutronite arv tuumas võib varieeruda. · Aatomituum koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest · Nukleonid jagunevad : prootonid( +laenguga) ja neutronid (laenguta)...

Keemia
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aatomiehitus

Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht ­ 2 el. 2. kiht ­ 8 el. 3. kiht ­ 18 el. 4. kiht ­ 32 el....

Keemia
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

7.klassi aatomi kontrolltöö

­ prootonitest ja neutronitest 8. mis iseloomustab elektrone? ­ negatiivne lektrilaeng 9. mis on elektron? - lementaarlaenguga osake 10. võrdle elektroni massi prootoni ja neutroni massiga ­ elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligi 2000 korda väiksem 11. miks nimetatakse elektroni laengut elementaarlaenguks? ­ sest see on väikseim looduses eksisteeriv laeng 12. mis on elektronkate? ­ elektronkihtidest koosnev kate ümber aatomi tuuma 13. mis on elektronkiht? ­ kõik elektronkihid kokku 14. miks ei saa määrata elektroni täpselt asukohta liikumisel ümber tuuma? ­ sest see liigub selleks liiga kiiresti 15. mis on aatomimudel? ­ kujutus aatomist 16. mis on nukleonid? ­ prootonid ja neutronid kokku...

Loodusõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone. Elektron püüab aatomis liikuda selliselt, et tema energia oleks minimaalne, seega peab ta olema tuumale võimalikult lähedal, mida kaugemal on elektron, seda nõrgem on tal side tuumaga ja seda suurem on ta energia....

Keemia
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun