O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm.
d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = H= 2HCl= ZnCl2+H2 H2SO4 KCl+H2O _ _ NaCl+H2O 2KCL+H2 _ O +CO2 Alus 1)CO2+K HCl+NaO KOH+ KOH OH=KHC H= FeSO4=
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes
HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5. Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 6. Reageerivad vesinikuga ehk redutseeruvad CH3COOH + H2 = CH3CHO + H2O 7. Põlevad, ühinevad hapnikuga CH3COOH + O2 = CO2 + H2O Koosta võrrandid, kus butaanhape reageerib: NaOH; CuO; Al; K2CO3 1. C3H10COOH + NaOH = C3H10COOH + H2O 2. C3H10COOH + CuO = C3H10COOCu + H2O 3. C3H10COOH + Al = C3H10COOAl + H2 4. C3H10COOH + K2CO3 = C3H10COOK + H2CO3
Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3
kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millisedioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summapeab olema 0 K2CO3 2K+ + CO32-- Zn(NO3)2 Zn2+ + 2NO3 NaOH Na + + OH-- Molaarne kontsentratsioon ·Väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 ( = 1000 cm3) lahuses ·0,25 = 0,25 M Ülesanded ·Arvuta 36%-lise lämmastikhappe lahusemolaarne kontsentratsioon, kui tema tiheduson 1,225 g/cm3.·Arvuta 1M kaaliumhüdroksiidi lahusemassiprotsent, kui tema tihedus on 1,05g/cm3.
CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2 Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga.kasutatakse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2 2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2 Kaaliumioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseeri
10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTIKUSHAPE + KAALIUMKARBONAAT 2HNO + K2CO3 = K2NO2 + H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22
Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5 Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik
sade (): BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 (sademe tekkimist saab kontrollida ainete lahustuvustabelist: l-lahustuv, vl-vähelahustuv, e- praktiliselt lahustumatu) · gaas () ( H2S, NH3, ka HCl): NH4Cl + NaOH = NH3 + H2O + NaCl K2S + HNO3 = KNO3 + H2S · nõrk (nõrgem) elektrolüüt H2O, nõrgad(nõrgemad) happed, alused: NaOH + HCl = NaCl + H2O K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib ka väävlishappe puhul) Na2SO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + SO2 TUGEVAM HAPE(ALUS) TÕRJUB NÕRGEMA TEMA SOOLAST VÄLJA Happe ja aluse vahelist reaktsiooni kutsutakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine
hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. 2Na+ + CO32- + H2O 2Na+ + HCO3- OH- Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle, tuleb teada, millisest alusest (t.a või n
valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape Sool+alus K2CO3+ CuCl2 FeS+ H2SO4 SnCl4+ NaOH Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013
valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape Sool+alus K2CO3+ CuCl2 FeS+ H2SO4 SnCl4+ NaOH Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013
juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Kaaliumhüdroksiid(KOH) : ehk kaustiline potas on valge hügroskoopne tahke aine . Ta on tugev alus , mille reageerimisel hapetega tekivad sool ja vesi . Teda kasutatakse ka tualettseebi valmistamisel . Kaaliumkarbonaat(K2CO3 ): On valge tahke aine , mis lahustub hästi vees , moodustades leeliselise lahuse.Teda kasutatakse klaasi , värvide ja samuti ka seebi tootmisel. Kaaliumkloriid(KCl): On valge vees lahustuv kristalliline aine . Teda leidub rohkesti merevees ja kivisoolas ning kasutatakse väetiste ja kaaliumhüdroksiidi tootmisel. Kaaliumnitraat(KNO3): Ehk salpeeter on valge tahke aine , mille lahustumisel vees tekib neutraalne lahus . Kaaliumsulfaat(K2SO4
happe tuvastamiseks) fenoolftaleiin (ff) värvitu (vesi) värvitu (vesi) punane aluse inikaator fenoolftaleiin: 1) NaNO3 neutraalne, värvitu 2)H2CO3 3) SO2 - 4) Ba(OH)2 aluseline, punane 3. Reaktsioonid elektrolüütide lahuses Reaktsiooni ei toimu, kui vett, gaasi, sadet ei teki. 1) K2CO3 + Cu(NO3)2 -> 2KNO3 + CuCO3(sade)- molekulaarne võrrand Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand 2) Li2CO3 + 2HBr -> 2LiBr + H2CO3 2Li+ + CO32- + 2H+ + 2Br- -> 2Li+ + 2Br- + H2O + CO2(üles) CO32- + 2H+ -> H2O + CO2(üles) 4. Ülesanne
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahu...
................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on .............................reaktsioon ( lagunemisreaktsioon , asendusreaktsioon või ühinemisreaktsioon) 7.Väheaktiivsed metallid reageerivad hapetega ........................(ei reageeri, rahulikult) (7p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(III)hüdroksiid Fe(OH)3 baariumoksiid BaO kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kaaliumkarbonaat K2Co3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Cu + ZnCl2 - ei ole Fe + 2AgNO3 - Fe(No3)2 +2Ag Mg + Cu(NO3)2 - Mg(No3)2 +Cu (3p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 kaaliumoksiid K2O kaltsiumkarbonaat CaCO3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Zn + CuCl2 - ZnCl2 +Cu Ag + KNO3 - ei ole
vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k
-KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.- Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2, ( ) MgO+H2O=Mg(OH)2, ( )CuSO4+2KOH=Cu(OH)2+K2SO4, ( KOH,NaOH).- NaOH, C(OH)2. - , . - K2SO4 AlCl3 NaBr, NaHSO4 K2HO4 KH2O4,Al(OH)Cl2 Al(OH)2Cl. - , - , -- Ca+S=CaS,CaO+SO3=CaSO3,Ca(OH)2+H2SO4=CaSO4+2H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O, Ca(OH)2+SO3=CaSO4+H2O,Ca+H2SO4=CaSO4+H2,+H2S+ CuSO4=CuS+H2SO4,+K2CO3+CaCl2=CaCO3+2KCl,+2NaOH+CuSO4=Cu(OH)2+Na2SO4,+Zn+Pb(NO3)2=Zn (NO3)2+Pb, - , NH4+ , , (Ag+ Hg22+ Pb2+), (BaSO4 Pb SO4 Hg SO4),, (Na+ Li+ K+ NH4+) - -,,- . - - 5/ 3(Li,Na,Ca,Mg,Al,Ti), -Fe (Pt,W,Mo,Cu,Ni), --Fe ,- (Cu,Ni,Co) ,-t>1500C(W,Mo,Cr,Ti,Ta,V,Nb),-(Au,Ag,Pt,Pd,Rh), -- HCl- ( 2),HNO3- , H2SO4 H2S S SO2 SO2, (Zn,Al,Cr,Sn,Pb)Zn+2NaOH+2H2O=Na2 (Zn(OH)4)+H2, Ca+S=CaS, Zn+PbSO4=ZnSO4+Pb,-Al-,Fe-,Ni-,Cu-. 35. - , , ,SOx,Nox-( ). -,,, .
tumesiniseks MgO MgO + H2O Mg(OH)2 MgO + H2SO4 MgSO4 + H2O Ei reageeri P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4
K ühendid- kontsereerimisel ja kloori saamiseks. *KCl-kaaliumkloriid- kasut. väetisena. *NaOH- naatriumhüdroksiid e. seebikivi- kasut. seebi ja *KOH- kaaliumhüdroksiid- vedelseebi valmistamisel. kiudainete valmistamisel. *K2CO3-kaaliumkarbonaat e. potas- klaasi tooraine. *Na2CO3-naatriumkarbonaat e. sooda- kasut. pesupulbris ja *KNO3-kaaliumnitraat-lõhkaine koostises ja väetises. klaasi tootmisel. *KMnO4-kaaliumberrmangaat-desifintseerimisvahendid. *NaHCO3-naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda- kasut. 3. II A rühma metallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
, , . , , , . 2) . . , - ¼ : 4, (). Si Ge ( ) . . ( ), - . , . , . . . 3) , 1985 . 60- : , . , . : 100 , . : , . . . 22. ( , ) 8.5 , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : , , , , .. : (SiO2), (Na2CO3), (K2CO3), (CaCO3), (Na2B4O7) . . , (). , : g . , . (softening point) - g. , (soda-lime glass) 700 1000, Pyrex 800 1200, 1600. : ( 1400). , , . . : , . , ] . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ;MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 23. . 8.6 . , : - ; - ; - .
vesinikioone ehk prootoneid). Koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. pH < 7 Nt: HCl, HI, H2S,H2CO3 Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (üldisemas tähenduses aine, mis seob vesinikioone ehk prootoneid). Koosnevad metalli- ja hüdroksiidioonidest. pH > 7 Nt: KOH, NaOH, CuOH, Zn(OH)2 Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing
lahustumatu) 4) Hüdroksiid (t°) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega) 5. Soolad kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni(de)st ja happeaniooni(de)st. Metallx(happeanioon)y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng) a) Saamine: 1) Hape + Alus Sool + H2O (HCl + KOH KCl + H2O) 2) HapOks + Alus Sool + H2O (CO2 + KOH K2CO3 + H2O) 3) Hape + AlOks Sool + H2O (H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O) 4) HapOks + AlOks Sool (BaO + SO3 BaSO4) 5) Hape + Metall Sool + H2 (2HCl + Zn ZnCl2 + H2) 6) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S) 7) SoolA + AlusA SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) (FeCl2 + 2NaOH Fe(OH)2 + 2NaCl)
oksüdeerija, siis saavad reageerida) Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O NH3 + HCl = NH4Cl Happeliste Üldjuhul ei reageeri (Kui üks redutseerija ja teine Reag ainult leelised, tekib sool ja vesi ksiididega oksüdeerija, siis saavad reageerida) 2 KOH + CO2 = K2CO3 +H2O Sooladega Juhul, kui eraldub gaas (CO2, SO2 , H2S ) Reag ainult leelised kui eraldub gaas (NH3) Juhul, kui eraldub gaas või tekib sade. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma Na2S + 2 HCl = 2NaCl + H2S (gaas)
Cu + 4HNO3 (konts) à Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Erandlikult ei reageeri raud ja alumiinium kontsentreeritud H 2SO4 ja HNO3ga, kuna metalli pinnale moodustub tihe oksiidikiht, mis segab edasist reaktsiooni. 5) alus + happeline oksiid à happelisele oksiidile vastava happe sool + vesi vahetus Ca(OH)2 + SO2 à CaSO3 + H2O 2KOH + CO2 à K2CO3 + H2O (H2SO3) (H 2CO3) 6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2 + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb.
2)Aatomvõre-mittemol.-Võre keskmetes on aatomid,aatomid seotud kov.sidemetega,tugevad sidemed.Sulamistemp.-kõrge.Ei juhi elektrit.Väga kõvad,aga haprad.Nt.teemant, liiv- Si,SiO2,Al2O3,SiC.Iooniline-ioonvõre-mittemol.-Võre keskmetes on ioonid,+ja – korrapärasusega,vastasnimelised tõmbuvad,+ja – hoiavad koos.Sulamistemp.-kõrge.Tahkena ei juhi elektrit,sulanud ja lahust.juhib elektrit.Kõvad,aga haprad.Nt.soolad,leelised,leelismetallioksiidid-keedusool NaCl,potas-K2CO3.Metalliline- metallivõre-mittemol.-Keskmetes metalli katioonid,nende ümber poolvabad elektronid.Sulamistemp.-kõrge.Hea elektrijuh.Kõvad ja plastilised(töödeldav).Kõik metallid nt.Cu,Fe.
Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat * mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jms) * kasutatakse kloori asemel veepuhastusjaamades; lahusena gaaside puhastamisel; kangaste pleegitamisel; antiseptikuna meditsiinis; fotograafias; keemiatööstuses.
2+ - Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk Vesiniksoolad dissotseeruvad praktiliselt I astmes. Dissotsatsioonivõrrandite koostamisel peab silmas pidama, et positiivsete laengute üldarvu ja negatiivsete laengute üldarvu summa võrduks nulliga.. 3+ 2-
Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk Vesiniksoolad dissotseeruvad praktiliselt I astmes. Dissotsatsioonivõrrandite koostamisel peab silmas pidama, et positiivsete laengute üldarvu ja negatiivsete laengute üldarvu summa võrduks nulliga..
Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O naatriumoksiid, Ba(OH)2 baariumhüdroksiid, K2CO3 kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: CuO vask(II)oksiid, Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 tina(II)fosfaat Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) valemite koostamisel kasutatakse alati oksüdatsiooniastmeid/ioonide laenguid: kirjutame sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud
· 3 H2SO3 + Al Al2(SO3)3 + H2 · H2SO4 + Zn ZnSO4 + H2 HAPE + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit
b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid! raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink(II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid, difosforpentaoksiid, kaaliumkarbonaat, vask 4
CO2+H2O=H2CO3 Süsihappegaas reageerib ka aluste ja aluseliste oksiididega. CO2+2NaOH=Na2CO3+H2O CO2+Na2O=Na2CO3 Laboris saadakse süsinikdioksiidi: 1) Karbonaatidest hapete toimel või 2) Naatriumvesinikkarbonaadi (söögisooda) lagunemisel soojendamisel või kuuma vee lisamisel: CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O ~3~ 2NaHCO3=Na2CO3+H2O+CO2 Süsihappesooli nimetatakse karbonaatideks. 2KOH+CO2=K2CO3+H2O SÜSIHAPPEGAASI FÜÜSIKALISED OMADUSED Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist. Seepärast leiab kasutamist tulekustutites. Tahkub 40 kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nimetatakse kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. SÜSIHAPPEGAAS JA TOIDUTÖÖSTUS
Astmeline dissotsiatsioon Mitmealuselised happed dissotsieeruvad mitmes järgus. Näiteks väävelhape loovutab I i = 1 + *( - 1) kus - dissotsiatsiooniaste järgus ühe vesinikiooni: NaCl, HCl, KCl, KNO3 =2 HCl H+ + Cl Na2SO4, MgCl2, K2CO3 =3 MgCl2 Mg2+ + 2Cl H2SO 4 H + + HSO4 (I järk) K3PO4, FeCl3 =4 K3PO4 3K+ + PO43 ja tekkinud vesiniksulfaatioon teises järgus teise vesinikiooni: väga lahjades lahustes
ühendid ( peroksiidid (O2)2- ja hüperoksiidid (O2)- tuntud on isegi osoniidid nagu KO3 kuid need on väga ebapüsivad) Na2O2 naatriumperoksiid ( sisaldab fragmenti [-O-O-] ) KO2 kaaliumhüperoksiid. Kuna sellised ühendid loovutavad kergelt (mono)hapnikku on nad tugevad oksüdeerijad ja võivad igasugu põlevat kraami süüdata; kasutatakse õhu puhastamiseks, näiteks allveelaevades, sest seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas
Oksüdeerijaks on õhk. Praegusel ajal on see kõige enam arendatud tehnoloogia statsionaarsetes seadmetes kasutamiseks. Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis on kasutusel 11...25 MW demonstratsiooniseadmed. Kuni 200 °C töötemperatuuri tõttu on sobiv kasutada elektrienergia ja soojuse koostootmiseks. PAFC-tüüpi kütuseelemendi tööpõhimõte: MCFC sulakarbonaat-elektrolüüdiga kütuseelement. Elektrolüüdiks on eutektiline segu 68% Li2CO3 ja 32% K2CO3, mis töötemperatuuril 650...800 °C on vedelas olekus. Kütuseks on gaaside H2, CO ja CO2 segu, mis saadakse maagaasi või ka kivisöegaasi reformimisel. Ei ole vaja kasutada kallist katalüsaatorit. Kõrge töötemperatuuri tõttu on võimalik kütuseelemendisisene kütuse reformimine. Seega kasutab kütuseelement osaliselt ka ise vabanevat soojust. Kütuseelement on sobiv elektri ja soojuse koostootmiseks. SOFC- tahkeoksiid-elektrolüüdiga kütuseelement
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku
H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või CH4 + H2O CO + 3 H2 - 206 kJ taandamist metaani abil ca 400 C juures. naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase CH4 + 0.5 O2 CO + 2 H2 + 35 kJ Lämmastikoksiidide sisaldus vähenes ca 90% võrra - (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus II aste 0,3%-lt kuni 0,01-0,2% (mahu). regenereeritakse kuumutamisel, H 2S eraldub ning teda CO + H2O CO2 + H2 + 41 kJ CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O põletatakse, et saada SO2 väävelhappe tootmiseks. Summeerides metaani konversiooni protsessi veeauruga: CH4 +4NO2 = 4NO + CO2 + 2H2O
(raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste · Brühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni
annaabi.ee 
