NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1...
Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = ...
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes
HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5. Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 6. Reageerivad vesinikuga ehk redutseeruvad CH3COOH + H2 = CH3CHO + H2O 7. Põlevad, ühinevad hapnikuga CH3COOH + O2 = CO2 + H2O Koosta võrrandid, kus butaanhape reageerib: NaOH; CuO; Al; K2CO3 1. C3H10COOH + NaOH = C3H10COOH + H2O 2. C3H10COOH + CuO = C3H10COOCu + H2O 3. C3H10COOH + Al = C3H10COOAl + H2 4. C3H10COOH + K2CO3 = C3H10COOK + H2CO3
Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3
kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioon...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarveso...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarveso...
Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2 Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga.kasutatakse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2 2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2 Kaaliumioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseeri
10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTIKUSHAPE + KAALIUMKARBONAAT 2HNO + K2CO3 = K2NO2 + H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22
Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5 Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik
sade (): BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 (sademe tekkimist saab kontrollida ainete lahustuvustabelist: l-lahustuv, vl-vähelahustuv, e- praktiliselt lahustumatu) · gaas () ( H2S, NH3, ka HCl): NH4Cl + NaOH = NH3 + H2O + NaCl K2S + HNO3 = KNO3 + H2S · nõrk (nõrgem) elektrolüüt H2O, nõrgad(nõrgemad) happed, alused: NaOH + HCl = NaCl + H2O K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib ka väävlishappe puhul) Na2SO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + SO2 TUGEVAM HAPE(ALUS) TÕRJUB NÕRGEMA TEMA SOOLAST VÄLJA Happe ja aluse vahelist reaktsiooni kutsutakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine
hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. 2Na+ + CO32- + H2O 2Na+ + HCO3- OH- Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle, tuleb teada, millisest alusest (t.a või n
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
happe tuvastamiseks) fenoolftaleiin (ff) värvitu (vesi) värvitu (vesi) punane aluse inikaator fenoolftaleiin: 1) NaNO3 neutraalne, värvitu 2)H2CO3 3) SO2 - 4) Ba(OH)2 aluseline, punane 3. Reaktsioonid elektrolüütide lahuses Reaktsiooni ei toimu, kui vett, gaasi, sadet ei teki. 1) K2CO3 + Cu(NO3)2 -> 2KNO3 + CuCO3(sade)- molekulaarne võrrand Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand 2) Li2CO3 + 2HBr -> 2LiBr + H2CO3 2Li+ + CO32- + 2H+ + 2Br- -> 2Li+ + 2Br- + H2O + CO2(üles) CO32- + 2H+ -> H2O + CO2(üles) 4. Ülesanne
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahu...
................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on .............................reaktsioon ( lagunemisreaktsioon , asendusreaktsioon või ühinemisreaktsioon) 7.Väheaktiivsed metallid reageerivad hapetega ........................(ei reageeri, rahulikult) (7p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(III)hüdroksiid Fe(OH)3 baariumoksiid BaO kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kaaliumkarbonaat K2Co3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Cu + ZnCl2 - ei ole Fe + 2AgNO3 - Fe(No3)2 +2Ag Mg + Cu(NO3)2 - Mg(No3)2 +Cu (3p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 kaaliumoksiid K2O kaltsiumkarbonaat CaCO3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Zn + CuCl2 - ZnCl2 +Cu Ag + KNO3 - ei ole
vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k
. , () - (1/12 12) , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . 1 . = M / 22,4 , / . -- / . . - , , ( ). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1...
tumesiniseks MgO MgO + H2O Mg(OH)2 MgO + H2SO4 MgSO4 + H2O Ei reageeri P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
1., , 2.4.1 . , ( ): . , , ( ). 2.4.2 , , . . , . . . ( Si) 40 1 . 2.4.3 . . , . . . . . . 2.4.4 , . ( ). , . , . (SiO2). () (). . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : N ; * - ; . : 1) ; 2) . . 4.2.1 . . , . ( ). 4.2.2 . ( H, C, O, ...
vesinikioone ehk prootoneid). Koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. pH < 7 Nt: HCl, HI, H2S,H2CO3 Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (üldisemas tähenduses aine, mis seob vesinikioone ehk prootoneid). Koosnevad metalli- ja hüdroksiidioonidest. pH > 7 Nt: KOH, NaOH, CuOH, Zn(OH)2 Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing
lahustumatu) 4) Hüdroksiid (t°) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega) 5. Soolad kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni(de)st ja happeaniooni(de)st. Metallx(happeanioon)y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng) a) Saamine: 1) Hape + Alus Sool + H2O (HCl + KOH KCl + H2O) 2) HapOks + Alus Sool + H2O (CO2 + KOH K2CO3 + H2O) 3) Hape + AlOks Sool + H2O (H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O) 4) HapOks + AlOks Sool (BaO + SO3 BaSO4) 5) Hape + Metall Sool + H2 (2HCl + Zn ZnCl2 + H2) 6) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S) 7) SoolA + AlusA SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) (FeCl2 + 2NaOH Fe(OH)2 + 2NaCl)
oksüdeerija, siis saavad reageerida) Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O NH3 + HCl = NH4Cl Happeliste Üldjuhul ei reageeri (Kui üks redutseerija ja teine Reag ainult leelised, tekib sool ja vesi ksiididega oksüdeerija, siis saavad reageerida) 2 KOH + CO2 = K2CO3 +H2O Sooladega Juhul, kui eraldub gaas (CO2, SO2 , H2S ) Reag ainult leelised kui eraldub gaas (NH3) Juhul, kui eraldub gaas või tekib sade. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma Na2S + 2 HCl = 2NaCl + H2S (gaas)
Cu + 4HNO3 (konts) à Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Erandlikult ei reageeri raud ja alumiinium kontsentreeritud H 2SO4 ja HNO3ga, kuna metalli pinnale moodustub tihe oksiidikiht, mis segab edasist reaktsiooni. 5) alus + happeline oksiid à happelisele oksiidile vastava happe sool + vesi vahetus Ca(OH)2 + SO2 à CaSO3 + H2O 2KOH + CO2 à K2CO3 + H2O (H2SO3) (H 2CO3) 6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2 + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb.
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimali...
2+ - Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk Vesiniksoolad dissotseeruvad praktiliselt I astmes. Dissotsatsioonivõrrandite koostamisel peab silmas pidama, et positiivsete laengute üldarvu ja negatiivsete laengute üldarvu summa võrduks nulliga.. 3+ 2-
Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk Vesiniksoolad dissotseeruvad praktiliselt I astmes. Dissotsatsioonivõrrandite koostamisel peab silmas pidama, et positiivsete laengute üldarvu ja negatiivsete laengute üldarvu summa võrduks nulliga..
Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O naatriumoksiid, Ba(OH)2 baariumhüdroksiid, K2CO3 kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: CuO vask(II)oksiid, Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 tina(II)fosfaat Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) valemite koostamisel kasutatakse alati oksüdatsiooniastmeid/ioonide laenguid: kirjutame sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud
· 3 H2SO3 + Al Al2(SO3)3 + H2 · H2SO4 + Zn ZnSO4 + H2 HAPE + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit
b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid! raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink(II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid, difosforpentaoksiid, kaaliumkarbonaat, vask 4
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
Astmeline dissotsiatsioon Mitmealuselised happed dissotsieeruvad mitmes järgus. Näiteks väävelhape loovutab I i = 1 + *( - 1) kus - dissotsiatsiooniaste järgus ühe vesinikiooni: NaCl, HCl, KCl, KNO3 =2 HCl H+ + Cl Na2SO4, MgCl2, K2CO3 =3 MgCl2 Mg2+ + 2Cl H2SO 4 H + + HSO4 (I järk) K3PO4, FeCl3 =4 K3PO4 3K+ + PO43 ja tekkinud vesiniksulfaatioon teises järgus teise vesinikiooni: väga lahjades lahustes
ühendid ( peroksiidid (O2)2- ja hüperoksiidid (O2)- tuntud on isegi osoniidid nagu KO3 kuid need on väga ebapüsivad) Na2O2 naatriumperoksiid ( sisaldab fragmenti [-O-O-] ) KO2 kaaliumhüperoksiid. Kuna sellised ühendid loovutavad kergelt (mono)hapnikku on nad tugevad oksüdeerijad ja võivad igasugu põlevat kraami süüdata; kasutatakse õhu puhastamiseks, näiteks allveelaevades, sest seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas
Oksüdeerijaks on õhk. Praegusel ajal on see kõige enam arendatud tehnoloogia statsionaarsetes seadmetes kasutamiseks. Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis on kasutusel 11...25 MW demonstratsiooniseadmed. Kuni 200 °C töötemperatuuri tõttu on sobiv kasutada elektrienergia ja soojuse koostootmiseks. PAFC-tüüpi kütuseelemendi tööpõhimõte: MCFC sulakarbonaat-elektrolüüdiga kütuseelement. Elektrolüüdiks on eutektiline segu 68% Li2CO3 ja 32% K2CO3, mis töötemperatuuril 650...800 °C on vedelas olekus. Kütuseks on gaaside H2, CO ja CO2 segu, mis saadakse maagaasi või ka kivisöegaasi reformimisel. Ei ole vaja kasutada kallist katalüsaatorit. Kõrge töötemperatuuri tõttu on võimalik kütuseelemendisisene kütuse reformimine. Seega kasutab kütuseelement osaliselt ka ise vabanevat soojust. Kütuseelement on sobiv elektri ja soojuse koostootmiseks. SOFC- tahkeoksiid-elektrolüüdiga kütuseelement
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku
Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku
toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 2. Absorptsioon potase lahuses rõhul (1-2) ·10 6 Pa ja Seega: 30:12: 6 tähendab 30% of üldlämmastikku, 12% 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt 110-120 °C juures P2O5 ja 6% K2O temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt K2CO3 + CO2 + H2O = 2 KHCO 3 Ammoniumnitraadi ja Natriuumnitraadi tootmine eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt Regenereerimine toimub rõhu alandamisega. (NH4NO3) See on väga oluline kontsentreeritud kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel CO eraldamine: lämmastikväetis (33% N). Tootmine on suhteliselt lihtne ja
(raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste · Brühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
