Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia põhiteadmised (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu mooli on 56 grammi raudIIIhüdroksiidi FeOH3?
  • Mitu vaske Cu sisaldab kaaliumditsüanoauraat CuSO4?
  • Mitme -line lahus saadakse kui segada 200 g 6 ja 40 g 15 lahust?
  • Mitu mooli on 56 grammi raudIIIhüdroksiidi FeOH3?

Lõik failist

Anorgaanilised ained 
 
                 Lihtained                                                               Liitained 
 
   Metallid          Mittemetallid                   Happed     Alused        Oksiidid    Soolad    
(Na, Cu, Au)         (O2, Si, H2)                       (HCl)       (KOH)                   (Na2SO4)  
 
 
 
                                                                                              
                                                                     Happelised  oksiidid     Aluselised  oksiidid 
                                                                   (SO2, CO2, NO2, SO)   ( Na2O , CaO, MgO) 
 
Happed – 
koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse 
vesinikioone  (H2 SO3). 
 
         vesinikioon          happeanioon 
 
Alused – koosnevad metalliioonidest ( metall ) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad 
lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 
(raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). 
 
Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). 
Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik)
neutraalsed ja  amfoteersed  oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II
 
Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja 
happeanioonist (näiteks: SO 2-
4 , Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. 
 
  
Keemiliste elementide  perioodilisustabel  
 
•   Aatominumber   (järjenumber)  =  tuumalaeng  =  prootonite  arv  =  elektronide 
koguarv elektronkihtides 
•  Perioodi number = elektronkihtide arv 
•  A-rühma  elementidel  rühma  number  =  elektronide  arv  väliskihil  =  maksi-
maalne oksüdatsiooniaste 
•  B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni 
•  Ümardatud  aatommass  =  massiarv  = prootonite ja neutronite arv kokku  
•  Neutronite arv = ümardatud aatommass – järjenumber 
 
NÄIDE:    Ba  –  aatominumber  (järjenumber)  =  56.  Perioodi  number  =  6,  järelikult  6 
elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on ≈ 137.  
 
 
 
56 
 
 
Ba 
 
 
137,33 
 
 
 
 
Anioon  
Happeaniooni 
Vastav  hape  (alus) 
Sool 
nimetus 
OH- 
-hüdroksiid 
metall-OH ( NaOH

Cl- 
- kloriid  
HCl ( vesinikkloriidhape
metall-Cl näit. KCl ( kaaliumkloriid
F- 
-flouriid 
HF (vesinikflouriidhape) 
metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) 
Br- 
-bromiid 
HBr (vesinikbromiidhape) 
metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) 
I- 
- jodiid  
HI ( vesinikjodiidhape
metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) 
S2- 
- sulfiid  
H2S (divesiniksulfiidhape) 
metall-S näit.  Na2S  ( naatriumsulfiid
SO 2- 
3
-sulfit 
H2SO3 (väävlishape) 
metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) 
SO 2- 
4
- sulfaat  
H2SO4 (väävelhape) 
metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) 
PO 3- 
4
- fosfaat  
H3PO4 ( fosforhape
metall-PO4 näit.  K3PO4  (kaaliumfosfaat) 
CO 2- 
3
-karbonaat 
H2CO3 (süsihape) 
metall-CO3 näit. Na2CO3 ( naatriumkarbonaat
SiO 2-
3  
-silikaat 
H2SiO3  (ränihape) 
metall- SiO3  näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) 
NO - 
3  
- nitraat  
HNO3  (lämmastikhape) 
metall-NO3 näit.  KNO3  (kaaliumnitraat) 
NO -
2  
- nitrit  
HNO2 (lämmastikushape) 
metall-NO2 näit.  NaNO2  (naatriumnitrit) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AATOMI EHITUS (I) 
 
 
 

                                    AINE 
 
 
 

                          MOLEKUL 
 

 
 
 

                                    AATOM  
 
                                           
 
 
                                   TUUM 
 
                                          
 
 
                                      PROOTON ,             
   ELEKTRON             NEUTRON  
                    (TUUMA ÜMBER) 
 
 
 
 
 
 
 
 

AATOMI EHITUS (II) 
 
•  Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. 
kihist  (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. 
             s –  orbitaal      
             p – orbitaal
 
 
•  Kui  elektron  on  üksinda  mingil  orbitaalil,  siis  on  ta   paardumata   elektron.  Kaks 
elektroni  orbitaalil  moodustavad  elektronpaari  ja  neid  nimetatakse   paardunud  
elektronideks
. Näide: 
                                           H:                              He: 
                                                 1s                                  1
                                paardumata el.                 paardunud el. 
 
•  2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. 
•  Elektronvalemi koostamine: 
IA                                                                                                                                                                              VIIIA 
  
IIA   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
IIIA   IVA  VA  VIA  VIIA   
1s1      
1s2 
2s1  2s2 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2p1 
2p2 
2p3  2p4 
2p5 
2p6 
3s1  3s2 
IIIB  IVB  VB  VIB  VIIB 
 
 
VIIIB   
IB 
IIB 
3p1 
3p2 
3p3  3p4 
3p5 
3p6 
4s1  4s2 
3d1 
3d2 
3d3  3d4 
3d5 
3d6  3d7  3d8  3d9  3d10  4p1 
4p2 
4p3  4p4 
4p5 
4p6 
5s1 
5s2 
4d1 
4d2 
4d3  4d4 
4d5 
4d6  4d7  4d8  4d9  4d10  5p1 
5p2 
5p3  5p4 
5p5 
5p6 
 
6s1 
6s2 
5d1
5d2 
5d3  5d4 
Jne…   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                  5f14                                                           4f14 
 
Lanktanoidid (4f
 
 
Aktonoidid  (5f
 
Näited: Zn: 1s22s22p63s23p64s23d10       O: 1s12s22p4 
              Pt: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d8 
              Na: 1s22s22p63s1 
 
                                                                                                              f-elemendid 
 
 
 
 
 
            s-elemendid     d-elemendid        p-elemendid 
 
•  Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline  elektronkiht . 
•  Perioodilisusseadus  –  keemiliste  elementide  ja   nendest   moodustunud   lihtainete   ning 
ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. 
•  Oksüdatsiooniaste  –  tegelikkuses  ei  eksisteeri.  Temaga  iseloomustatakse  keemiliste 
elementide  omadusi.  O.-a.  väärtuste  abil  koostatakse  ühendite  valemeid  ja 
redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine
-II
                                                                                             KI MnVII O4  
+1    +7      -8 
 
KEEMILINE SIDE 
 
Keemiline side on ühine  elektronpaar  
 
Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt 
 
Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal 
 
Elektronegatiivsus  (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid 
elektrone. Elektronegatiivsus kasvab  perioodilisustabelis  noolega näidatud suunas. 
 
 
 
 
Sarnaste elementide (X1,9) tekib iooniline side 
 
       Na+ Cl:- 
 
Metalliline side – metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne…) 
Doonor -aktseptorside e.  koordinatiivne  side 
 
     :NH3 + H+ →  NH+4 
 
Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht 
Vesinikside  on  molekulide  vaheline  side  või  molekuli  üksikute  osadevaheline  side  (n  valgu 
molekulis). Näited:  –OH-,  –NH-2,  –NH-,  HF   
 
        O - 
 
H        H + 
 
 
                   O - 
 
            +H        H + 
δ+ - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja ( akseptor ), vaba orbitaal) 
δ- - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) 
 
 
 
 
 
 
ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED 
 
 
OKSIIDID  
SOOLADE SAAMINE 
Kõige levinuim ühendiklass Maal 
 
 
Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 
     Metall              Mittemetall 
                                ExOy 
      2Na          +             S                     Na2S 
 
   
 
                                            O2 
 
            O
    Aluselised oksiidid               Happelised oksiidid 
2                         SO2  
 
             Met
 
 

xOy                               MitteMetxOy 
                                          O2                  
 
→  Na2SO4 + H2O 
              Na2O                                        CO2 
                                                          
 
              CaO                                          SO
      Na2O        +           SO3                  Na2SO4 

 
 
              MgO
 
                                    P2O5 ( P4O10
 
    

 
          H2O                      H2O 
   
                     + H2O                                      + H2O 
       
   
 
   
           ALUSED                               HAPPED 
     2NaOH        +        H2SO4               Na2SO4 + 2H2O 
            Metx (OH)
 
 
x                       HxHappeanioon 
 
 
 
 
 
 Na2SO4 + H2 
             NaOH                                      H
 
2CO3 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
             Ca(OH)
 
 
 
2                                  H2SO4 
 + 
 
 Na2SO4 + H2O 
             Mg(OH)2                                 H3PO4 
 
TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 
 
              
 1)  sool + alus → uus sool + uus alus 
 
       NB!  Reaktsioon  toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees   
 
            lahustumatu ! 
     CuCl
                              SOOLAD + H
2 + 2NaOH →  2NaCl  + Cu(OH)2 
2O 
 2)  sool + hape → sool + hape 
                            MetxHappeanioony 
     NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud  happest  nõrgem hape või sade. 
      FeS + H
                                    Na
2SO4 → FeSO4 + H2S↑ 
2CO3 
     CaCO3 + H2SO4 →  CaSO4  + H2O + CO2↑ 
                                    CaSO4 
 3)  sool + sool → uus sool + uus sool 
        NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees  
                                    Mg
            lahustumatu! 
3(PO4)2 
     BaCl
 
2 +  CuSO4  → CuCl2 + BaSO4↓  
                                     
4)  metall + sool → uus sool + uus metall 
 
        NB!  Reageeriv  metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall ( pingerida ).  Erand : IA ja   
           IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. 
     Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu 
 
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE 
 
HAPE 
+ ALUS 
 SOOL + VESI  
H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O 
 
+ ALUSELINE  OKSIID  
 SOOL + VESI 
2HCl + MgO →  MgCl2  + H2O 
 
+ SOOL 
 UUS SOOL + UUS HAPE 
H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ 
NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem 
või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). 
+ METALL 
 SOOL +  VESINIK  
2HCl + Zn →  ZnCl2  + H2↑ 
NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid.  Erandiks  on 
 
k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida 
Cu + 4k. HNO
ning ei eraldu vesinikku). 
3 → Cu(NO3)2 +  2NO2 ↑ + 2H2O 
ALUS 
+ HAPE 
vaata HAPE + ALUS 
 
+ HAPPELINE  OKSIID   
 SOOL + VESI 
2NaOH + CO2 → Na2CO3 + H2O 
+ SOOL 
 UUS ALUS + UUS SOOL 
CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl 
NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja 
vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). 
lagunemine  (to) 
 ALUSELINE OSKIID + VESI 
Ca(OH)2 →(to) CaO + H2O 
HAPPELINE 
+ VESI 
 HAPE 
SO3 + H2O → H2SO4 
OSKIID 
NB! Ei reageeri SiO2. 
(mittemetalli 
+ ALUS 
vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID 
 
oksiid) 
+ ALUSELINE OSKIID 
 SOOL 
SO2 + Na2O → Na2SO3  
ALUSELINE 
+ VESI 
  LEELIS  
Li2O  + H2O → 2LiOH 
OKSIID 
NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. 
(metalli oksiid) 
+ HAPE 
vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID 
 
+ HAPPELINE OKSIID 
vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID 
 
METALL 
+ HAPNIK 
 OKSIID 
4Fe + 3O2 → 2Fe2O3 
+ VÄÄVEL 
 SULFIID (sool) 
2Na + S → Na2S 
+ HALOGEEN (F, Cl, Br, I) 
 SOOL (halogeniid) 
2K + Cl2 → 2KCl 
+ VESI 
 LEELIS + VESINIK 
2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑ 
NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallid. 
+ VESI 
 OKSIID + VESINIK 
3Fe + 4H2O →  Fe3O4  + 4H2↑ 
NB! Vähem aktiivsed metallid kõrgemal temparatuuril. 
+ HAPE 
vaata HAPE + METALL 
 
+ SOOL 
→ UUS SOOL + UUS METALL 
Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu 
NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. 
SOOL 
+ HAPE 
vaata HAPE + SOOL  
 
+ ALUS 
vaata ALUS + SOOL 
 
+ SOOL 
 UUS SOOL + UUS SOOL 
NaCl +  AgNO3  → NaNO3 + AgCl↓ 
NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained (soolad) on vees lahustuvad 
ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). 
+ METALL 
vaata METALL + SOOL 
 
 
 
 
 
 
 

METALLIDE PINGERIDA 
 
 
 
 

Reageerivad veega 
Reageerivad veega vaid kõrgel 
Veega ei 
 
toatemperatuuril 
temperatuuril 
reageeri 
 
 
 

Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Co Ni Sb Pb  H  Cu Hg Ag Pt Au  
 
 
 

Reageerivad hapetega tõrjudes välja vesiniku 
Üldiselt hapetega 
 
ei reageeri 
 
METALLIDE KEEMILINE AKTIIVSUS (REAGEERIMISVÕIME) VÄHENEB 
 
REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE  
(tekstivariant) 
 
varianti  

•  Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid + 
aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO2 + H2O → H2SO3 
•  Lagunemine  (ühe  aine  lagunemisel  tekib  2  või  enam  uut  ainet).  Hüdroksiidide, 
hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH)2 → CuO + H2O 
•  Asendus (lihtaine  aatomid  asendavad  liitaine  koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall + 
hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H

2SO4 → MgSO4 + H2  
•  Vahetus  (kahe  liitaine  esimesed  pooled  vahetavad  koha).  Näit:  NaCl  +  AgNO3  → 
NaNO3 + AgCl↓ 
 
Oksiidid 
 
   Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (CaO, BaO), amfoteersed (Al2O3), neutraalsed 
(NO, N2O, CO). 
 
Reageerivad: 
   a) aluselised oksiidid 
•  Hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O) 
•  Veega (ainult aktiivsete metallide oksiidid): CaO + H2O → Ca(OH)2 
•  Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO2 → CaCO3 
         b) happelised oksiidid 
•  Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 → CaCO3 + H2O) 
•  Veega tekib hape: SO3 + H2O → H2SO4 (ei reageeri SiO2) 
•  Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 → CaCO3 
 
Happed 
 
   
Jagunevad:  a)  vesiniku  aatomite  arvu  järgi  –  üheprootonilised  (HCl)  ja  mitmeprootonilised 
(H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi –  hapnikhapped  (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed 
(HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), 
keskmise  tugevusega  happed (H2SO3, H3PO4). 
 
      Reageerimine:  
•  Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). 
Üldjuhul tekivad sool ja H

2. Näit: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2  
•  Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O 
•  Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl → NaCl + H2O 
•  Sooladega.  Reaktsioon  toimub  siis,  kui  tekib  reageerivast  happest  nõrgem  või 
lenduv  hape  või  kui  tekib  sade.  Tekib  sool  ja  hape.  Näit:  2NaCl  +  H2SO4  → 
Na2SO4 + 2HCl↑ 
•  Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H2SiO3 → SiO2 
+ H2O 
Alused 
 
      Reageerimine: 
•  Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO2 + Ca(OH)2 
→ CaCO ↓
3  + H2O 
•  Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl → KCl + H2O 
•  Sooladega.  Lähteained  peavad  olema  lahustuvad  ja  vähemalt  üks  saadud  ainetest 
peab  olema  lahustumatu.  Tekivad  hüdroksiid  ja  sool.  Näit:  CuCl2  +  2NaOH  → 
Cu(OH) ↓
2
 + 2NaCl 
 
Soolad 
 
Reageerimine: 
•  Metallidega.  Vaid  siis  kui  reageeriv  metall  on  aktiivsem  kui  soola  koostises  olev 
metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe 
+ CuSO4 → FeSO4 + Cu 
•  Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. 
•  Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. 
•  Sooladega.  Mõlemad  lähteained  peavad  olema  lahustuvad  ja  vähemalt  üks 
saadustest  peab  olema   lahustamatu .  Tekib  kaks  soola.  Näit:  NaCl  +  AgNO3  → 
AgCl↓ + NaNO3 
 
Oksiidide saamine 
 
•  Lihtainete põlemisel: S + O2 → SO2 
•   Liitainete  põlemisel: CH4 + O2 → CO2 + 2H2O 
•  Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 → H2O + SO3, hüdroksiidide 
lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 → Al2O3 + 3H2O, soolade 
lagunemisel: CaCO3 → CaO + CO2 
 
Hapete saamine 
 
•  Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 → H2SO4 
•  *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2 
→ 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 → FeSO4 + 
H2S 
 
Hüdroksiidide saamine 
 
•  Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H

2O  →  2NaOH  +  H2 ,  b) 
aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O → 2NaOH 
•  Lahustumatuid  hüdroksiide  saadakse  vastava  metalli  lahustuva  soola  reageerimisel 
leelisega: CuCl

2 + 2NaOH → Cu(OH)2  + 2NaCl 
 
Soolade saamine 
 
•  Hape                   +    metall                       →   sool  +  H2 
•  Hape                   +    aluseline oksiid        →   sool  +  H2O 
•  Hape                   +    hüdroksiid                →   sool  +  H2O 
•  Hape                   +    sool                          →   sool   +  hape 
•  Hüdroksiid         +    happeline oksiid       →   sool  +   H2O 
•  Hüdroksiid         +    sool                           →   sool  +  hüdroksiid 
•  Sool                    +    metall                       →   sool   +  metall 
•  Sool                    +    sool                           →   sool  +  sool 
•  Aluseline oksiid +    happeline oksiid       →   sool   + 
•  Metall                 +    mittemetall               →   sool 
Reaktsioonide toimumise tingimused 
 
 Igal juhul toimuvad järgmised reaktsioonid: 
a) alus + hape                              c) happeline oksiid + alus 
b) aluseline oksiid + hape           d) aluseline oksiid + happeline oksiid 
 Teatud tingimustel toimuvad järgmised reaktsioonid. 
a) sool + sool – mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab 
olema lahustumatu 
b) sool + alus – mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab 
olema lahustumatu 
c) sool + hape – peab  tekkima  reageerinud happest nõrgem hape või sade 
d) metall + sool – sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall 
(pingerida) 
e) metall + hape – metall peab olema pingereas vesinikust vasakul 
f) aluseline oksiid + vesi – ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid 
g) happeline oksiid + vesi – ei reageeri SiO2 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

KEEMIA PÕHIMÕISTED 
 
Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. 
Aatomi   elektronkate
  –  aatomi  tuuma  ümbritsev  elektronide  kogum.  Koosneb 
elektronkihtidest. 
Aatommass – aatomi mass. Avaldatakse  aatommassi  ühikutes. 
Aatomituum  – aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja 
neutronitest. 
Aatomi tuumalaeng – aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga 
tuumas. 
Ergastatud seisund – kui aatomil on üks või mitu elektroni  neeldunud  energia arvel üle läinud 
kõrgemale energiatasemele.  
Elektronpilv – elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. 
Aatomorbitaal – aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. 
Paardumata elektron – üksik elektron mingil orbitaalil. 
Paardunud elektron – elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. 
Siirdemetallid – B-rühmade metallid. 
 
Alakiht  – 
alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. 
Tähistatakse s, p, d ja alakihid. S-alakihi energia on kõige väiksem. 
Perioodilisusseadus – keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite 
omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. 
s – elemendid – vesinik,  heelium  ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus  
n tähistab perioodi numbrit). 
p – elemendid – IIIA – VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium.    
d – elemendid –  aatomites  täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena 
metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. 
f – elemendid – lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. 
Oksüdatsiooniaste – suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi 
oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul 
on I,  hapnikul  oksiidides –II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. 
Keemiline side – kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks 
või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar. 
Keemiline reaktsioon – keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess. Keemilise reaktsiooni 
käigus lagunevad ja  tekkivad  keemilised sidemed. 
Keemilise sideme tekkepõhjus – on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride 
moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). 
Elektronegatiivsus – 
iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid 
elektrone (ühist elektronpaari). 
Kovalentne  keemiline side – aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari 
tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel 
(elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse  polaarne  ja  mittepolaarne  kovalentne side. 
Polaarne kovalentne side – on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on 
enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes 
(H2O, HF).  
Polaarne aine – 
polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on 
polaarne side, siis on polaarne aine (HF).  
Mittepolaarne kovalentne side – aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema 
aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2).  
Mittepolaarne aine – kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju 
kompenseerivaid polaarseid  sidemeid  sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). 
Iooniline keemiline side – ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall 
- mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. 
Iooniline aine – tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-).      
 
 
 
 
ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL 
 
m
V
V
N


=
=
=
ρ =   gaasidel  ρ =

M
V
22, 4
N

22, 4 
0
A
− moolide arv (mol)
− mass (g)
        −  molaarmass  (mol)
 
3
− ruumala (dm )
3
−  molaarruumala  (gaasidel 22, 4 dm mol)
0
− mo
mo
ollid
e e
ku a
li rv
de arv 
23
−  Avogadro  arv (6,02 ⋅10 )
A
3
ρ − tihedus (cm )
  
 
 
             
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED 
 
 

TEST ÜLDISTE TEADMISTE KOHTA KEEMIAST (I) 
 
1. Anna ühendile nimetus. 
      a) NaOH                                                         f) Li2O 
      b) HCl                                                            g) SO2 
      c) Al2O3                                                            h) FeSO4 
      d) H2SO4                                                         i) Fe(OH)2 
      e) CH3 – CH2 – CH2                                       j) CH3 – CH2 – CH2 – OH  
 
2. Kirjuta ühendi valem. 
      a) lämmastikhape                                            e) kaaliumhüdroksiid 
      b) naatriumkarbonaat                                      f)  alumiiniumoksiid  
      c) süsinikdioksiid                                            g) fosforhape 
      d)  etanool                                                         h) 2-klorobutaan 
 
3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. 
      a) HCl + NaOH →                                               c) Li + H2O → 
      b) SO2 + H2O →                                                 d) Ca(OH)2 + H3PO4 → 
 
4. Täida lüngad perioodilisustabeli abiga.  
 

Element  Prootonite  Neutronite  Elektronkihtide  Aatommass  Aatomi-
arv 
arv 
arv 
number 
Na 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
Fe 
 
 
 
 
 
Os 
 
 
 
 
 
 
 
4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)?  
 
5.  25  g  kaltsiumkloriidi  ( CaCl2 )  reageerib  väävelhappega,  mitu  grammi  tekib  sadet 
(CaSO4)? 
 
6. Mitu % vaske (Cu) sisaldab kaaliumditsüanoauraat CuSO4? 
 
7. Mitme %-line lahus saadakse, kui segada 200 g 6% ja 40 g 15% lahust? 
 
 
 

TEST ÜLDISTE TEADMISTE KOHTA KEEMIAST (II) 
 
1. Anna ühendile nimetus. 
      a) NaOH                                                         e) Li2O 
      b) HCl                                                             f) SO2 
      c) Al2O3                                                            g) FeSO4 
      d) H2SO4                                                         h) Fe(OH)2 
 
2. Kirjuta ühendi valem. 
      a) lämmastikhape                                            d) kaaliumhüdroksiid 
      b) naatriumkarbonaat                                      e) alumiiniumoksiid 
      c) süsinikdioksiid                                             f) fosforhape 
 
3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. 
      a) HCl + NaOH →                                               c) Li + H2O → 
      b) SO2 + H2O →                                                 d) Ca(OH)2 + H3PO4 → 
4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)?  
 
 
 
 

Kirjuta toimuvatele reaktsioonidele reaktsioonivõrrandid. Kui reaktsioon ei toimu, siis 
proovi seda põhjendada. 
 
Vääveldioksiid + vesi                                       Vesinikjodiidhape + kaltsiumkarbonaat 
Vask(II)oksiid + väävelhape                            Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid 
Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape                    Naatriumsulfiid + väävelhape 
Naatriumoksiid  + süsinikdioksiid                     Vask + väävlishape 
Väävlishape + alumiinium                                Baariumkloriid + hõbenitraat 
Naatriumoksiid + lämmastikhape                      Kuld  + lämmastikhape 
Tsink  + raud(II)sulfaat                                      Naatriumsulfiid + baariumkloriid 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID  
(9 ja 10 KLASS) 
 
 

1.  NaOH + HCl → 
25. SO
 
2 + H2O → 
 
2.  Ca(OH)2 + H2SO4 → 
26. CaO + SO
 
3 → 
 
3.  KOH + HNO3 → 
27. BaO + NO
 
2 → 
 
4.  Ba(OH)2 + HBr → 
28. Li
 
2O + H2O → 
 
5.  Mg(OH)2 + H3PO4 → 
29. CaO + H
 
2O → 
 
6.  MgO + HCl → 
30. Na
 
2O + H2O → 
 
7.  CaO + H2SO4 → 
31. Ca + O
 
2 →  
 
8.  Li2O + HNO3 → 
32. Fe + O
 
2 → 
 
9.  HCl + K2S → 
33. Mg + O
 
2 → 
 
10. H3PO4 + MgSO4 → 
34. Fe + S → 
 
 

11. HCl + FeS → 
35. Na + S → 
 
 

12. H2SO4 + Fe → 
36. K + Cl
 
2 → 
 
13. HCl + Cu → 
37. Na + F
 
2 → 
 
14. HCl + Mg → 
38. Mg + Br
 
2 → 
 
15. HF + Na → 
39. K + H
 
2O → 
 
16. NaOH + SO2 → 
40. Na + H
 
2O → 
 
17. KOH + P4O10 → 
41. Ca + H
 
2O → 
 
18. NaOH + CO2 → 
42. Zn + CuSO
 
4 → 
 
19. CuSO4 + NaOH → 
43. Mg + FeSO
 
4 → 
 
20. FeSO4 + KOH → 
44. KCl + AgNO
 
3 → 
 
21. NaCl + NaOH → 
45. BaCl
 
2 + CuSO4 → 
 
22. SO3 + H2O → 
46. AlCl
 
3 + Na2CO3 → 
 
23. CO2 + H2O → 
47. NaCl + K
 
2SO4 → 
 
24. NO2 + H2O → 
48. CuSO
 
4 + K2CO3 → 
 
 

 
 

LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID 
(8 KLASS) 
 
1.  Na + O2 → 
23. Al + H2O → 
2.  K + O2 → 
24. Li + H2O → 
3.  S + O2 →  
25. Ca + H2O →  
4.  Ca + O2 →  
26. NaOH + HCl → 
5.  C + O2 → 
27. Ca(OH)2 + H2SO4 → 
6.  Al + O2 → 
28. KOH + HNO3 → 
7.  Fe + O2 → 
29. Ba(OH)2 + HBr → 
8.  Mg + O2 → 
30.  LiOH  + H2S → 
9.  SO2 + H2O →  
31. LiOH + H2SO3 → 
10. H2 + Cl2 → 
32. H2CO3 + Ca(OH)2 → 
11. SO3 + H2O → 
33. Fe(OH)3 + H2SO4 → 
12. CO2 + H2O → 
34. Al(OH)3 + HCl → 
13. P4O10 + H2O → 
35. Mg(OH)2 + H3PO4 → 
14. CaO + H2O → 
36. HCl + Ba(OH)2 → 
15. BaO + H2O → 
37. H3PO4 + Ca(OH)2 → 
16. Al2O3 + H2O → 
38. HCl + KOH → 
17. Li2O + H2O → 
39. H2SO4 + Fe → 
18. Na2O + H2O → 
40. HCl + Zn → 
19. Fe3O4 + H2O → 
41. HCl + Mg → 
20. K + H2O → 
42. H2SO4 + Na → 
21. Na + H2O → 
43. H2SO3 + Ca → 
22. Au + H2O → 
44. H3PO4 + Ba → 
 
 
Vasakule Paremale
Keemia põhiteadmised #1 Keemia põhiteadmised #2 Keemia põhiteadmised #3 Keemia põhiteadmised #4 Keemia põhiteadmised #5 Keemia põhiteadmised #6 Keemia põhiteadmised #7 Keemia põhiteadmised #8 Keemia põhiteadmised #9 Keemia põhiteadmised #10 Keemia põhiteadmised #11 Keemia põhiteadmised #12 Keemia põhiteadmised #13 Keemia põhiteadmised #14 Keemia põhiteadmised #15 Keemia põhiteadmised #16 Keemia põhiteadmised #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MayaVahter Õppematerjali autor
Kokkuvõttev konspekt keemia põhiteadmistest: ainete omadused, keemiliste elementide perioodilisustabeli süstemaatika, aatomi ehitus, keemiline side, ainete põhiklassid ja nende keemilised omadused, reaktsioonivõrrandite koostamise tabel, metallide pingerida, arvutusülesanded ja keemia põhimõisted. Lisana kaasas testid ja harjutusülesanded.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
thumbnail
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
thumbnail
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia ­ Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija ­ H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija ­ O2 ja redutseerija ­ S Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H­1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
thumbnail
3
rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO ­ kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia




Meedia

Kommentaarid (1)

mannavodka profiilipilt
mannavodka: Väga põhjalik, kuid samas kokkuvõtlik. Soovitan!
04:39 27-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun