REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool
Nende hulka kuulub enamik metallioksiide. Aluselised oksiidid omakorda jaotatakse 1) tugevalt aluselised aktiivsete metallide ( IA, IIA ) oksiidid ja 2) nõrgalt aluselised vähemaktiivsete metallide oksiidid. Kõikidele aluselistele oksiididele vastab kindel alus. Näit Na 2O NaOH; CaO Ca(OH)2. 2. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega. Nende hulka kuulub enamik mittemetallioksiide. Igale happelisele oksiidile vastab kindel hape. Näit. CO2 H2CO3; N2O5 HNO3. Ülesanne: jaota toodud oksiidid kolme rühma TA tugevalt aluselised; NA nõrgalt aluselised; H happelised. Kirjuta igale aluselisele oksiidile vastav alus ja igale happelisele oksiidile vastav hape. BaO.......................................... Na 2O ............................................ Fe2O3 ..................................... SiO2 ....................................
omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik. 2) Reageerivad hapetega sool ja 2) Reageerivad hapetega uus sool ja uus hape. Peab tekkima c) happeliste oksiididega happelisele oksiidile 3) Reageerivad aluseliste oksiididega sool vesi. võetud happest nõrgem või lenduvam hape. vastava happe sool. ja vesi, toimub alati. 3) Reageerivad sooladega uus 3) Reageerivad alustega uus alus ja uus sool. Vähemalt üks 2) Happelised oksiidid reageerivad: 4) Reageerivad alustega sool ja vesi, sool ja uus hüdroksiid
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III. Neutraalsed ega amfoteersed oksiidid veega ei reageeri!
Tugevad happed (konts. H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3) reageerivad ka mõnede pingereas vesinikust paremal olevate metallidega, kuid antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Cu + 4HNO3 (konts) à Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Erandlikult ei reageeri raud ja alumiinium kontsentreeritud H 2SO4 ja HNO3ga, kuna metalli pinnale moodustub tihe oksiidikiht, mis segab edasist reaktsiooni. 5) alus + happeline oksiid à happelisele oksiidile vastava happe sool + vesi vahetus Ca(OH)2 + SO2 à CaSO3 + H2O 2KOH + CO2 à K2CO3 + H2O (H2SO3) (H 2CO3) 6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2 + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4
Oksiidide keemilised omadused · Aluselised oksiidid reageerivad hapetega = sool ja vesi. · Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade
Al, Sn ja Pb ühendid Üldiseloomustus p-metallide ühendites on ioonilise sideme osatähtsus ühendites märgatavalt väiksem kui s-metallide IA ja IIA rühmade metallide ühendites. Vees raskesti lahustuvad. Alumiiniumi ühendid Alumiiniumoksiid Al2O3 Polümeerse struktuuriga valge aine Inertne aine ehk väga vastupidav vee toimele Ei reageeri hapete ja leeliste lahjendatud lahustega Ühend looduses Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu ...
Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%
Näiteks: Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Ei toimu sellist: K + ZnCl2 -> X, sest K hakkab reageerima hoopis soola lahuses oleva veega 2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2 9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool. Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3 ***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid. Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt, dissotsiatsioonimäär) Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus! 10. Ioonvõrrandi koostamine. Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit
Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri.
Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO 3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Veerand toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, teine veerand määrdeainete tootmiseks ja 50% e pool läheb muuks otstarbeks, peamiselt rauasulamite tootmiseks. Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 0C,
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Ü...
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: ...
VI -II I -II I VI -II SO3 + H2O H2SO4 2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste) ja vesi VI -II I -II I I VI -II I -II SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O 3. reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool (sellise happe sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste) IV -II II -II II IV -II CO2 + CaO CaCO3 Milline hape vastab happelisele oksiidile? Hape, mis tekib selle oksiidi reageerimisel veega ja kus elementide oksüdatsiooniastmed jäävad samaks. IV -II I -II I IV -II CO2 + H2O H2CO3 Ülesanne 4. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: SO3 + H2O SO3 + NaOH CO2 + Na2O 6 SO3 + CaO Amfoteersed oksiidid on mõnede metallide (Al, Zn) oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega.
Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.6 Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustege, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid CrO3, Mn2O7). Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 SiO2 H2SiO3 Reageerimine alustega. Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi.
2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO ...
positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuumalaeng : Kui palju on prootoneid tuumas, sellest oleneb ka aatomi tuumalaeg. Elektronkatte laeng: Aatom: Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Anorgaanilised aineklassid: Alused: aluseid liigitatakse leelisteks ja nõrkadeks alusteks, a) reageerivad happeliste oksiididega- saadused happelisele oksiidile vastav hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik
maal (7) Ameerika Ühendriigid, Tšiili ja Hiina tootsid aastal 2013 76,9% maailma molübdeeni varudest. Kuidas saadakse? • Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompaktseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Kuidas kasutatakse? (1) • Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks. • Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 C.
Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või
Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või
Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 ...
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(...
a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o.a > mitu elektroni saab väliskihti liita, et tekiks oktett (rühma nr. -8). Vahepealne o.a -> palju saab väliskihi p-orbitaalilt elektrone loovutada. * CO2 H2CO3; SO2 H2SO3; SO3 H2SO4; N2O5 HNO3; SiO2 H2SiO3; P4O10 H3PO4 * d-elementide (B-rühma metallid) on muutuv o.a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks. * Keemilise sideme tekkimisel eraldub energiat eksotermilised reaktsioonid. * Keemilise sideme katkemisel energia neeldub aines endotermilised reaktsioonid. * Mittepolaarne kovalentne side. -) Tekib tavaliselt ühe ja sama molaarmassiga aatomite vahel.
Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72%-ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Rauda nimetati paljudes keeltes algul taevast kukkunud metalliks, mis seostab rauda meteoriitrauaga
Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 ÜLESANNE 1. (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2. (5 punkti) Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid? (Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.) a) eteen ja etüün _________________________________________________, b) teemant ja grafiit ____________________...
Need on kõik p-elemendid, mille aatomite väliselektronkihil on 5 elektroni, neist 2 elektroni s- orbitaalil ja 3 paardumata elektroni p-orbitaalidel (s2p3). Lämmastik ja fosfor on mittemetallid, arseen ja antimon on poolmetallid ning vismut on metall. Seega toimub penteelide rühmas üleminek: mittemetall--poolmetall--metall. Panteelide ja vesiniku ühendite üldvalem on EH3. Hapnikuga moodustavad penteelid oksiide E2O3 ja E2O5 (P puhul P4O10). Viimasele oksiidile vastab hape HEO3 või H3EO4. LÄMMASTIK--NITROGENIUM--N 1s22s22p3 Lämmastik paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi V rühmas. Tema väliselektronkihil on üks elektronpaar (2s2) ja 3 paardumata p-elektroni (2p3). Paardumata elektronide arvel võib lämmastik moodustada 3 kovalentset sidet ning loovutada elektronpaari (2s2) koordinatiivse sideme moodustamiseks, seega võib lämmastik ühendites olla maksimaalselt neljavalentne (nt. ühendeis N2O5, HNO3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
