Anorgaaniline keemia (3)

4 HEA

Aine ehitus
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid . Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad , happed ja alused.

Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga
Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused.

Elementide sümbolid
Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest.

Lihtained , liitained , metallid, mittemetallid, oksiidid , happed, alused, soolad

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid . Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3).
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2).
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik , mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel.
Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik.
Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st.
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-).

Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist.

NaCl - naatriumkloriid
Na2SO4 – naatriumsulfaat
Soolade liigitamine
Lihtsoolad
KCl NaCl- keedusool
Na2CO3- (pesu) sooda KNO3 - kaaliumnitraat
Vesiniksoolad
NaHCO3 - söögisooda
KH2PO4 - kaaliumdivesinikfosfaat
Hüdroksiid soolad
Cu2(OH)2CO3
Mg(OH)Cl
Liitsoolad
KAl(SO4)2 * 12H2O  AlK(SO4)2*12H2O
Soolade keemilised omadused

sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL
Ba + CuCl2  2Na + 2H2O = 2NaOH + H2
Li + FeCl3  2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4
CuSO4 + Ag  CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu

sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS
FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3

sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE
CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2

sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL

Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi.

H Cl – vesinikkloriidhape
H NO3 – lämmastikhape
H2 CO3 – süsihape
H2 SO4 - väävelhape
Keemilised omadused:

hape + ALUS = sool + vesi
2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O

hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi
2HCl + MgO = MgCl2 + H2O
3. hape + METALL = sool + vesinik
2HCl + Mg = MgCl2 + H2

hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape
2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S

hapnikhape = vastav oksiid + vesi
H2CO3 = CO2 + H2O

Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni

KOH – kaaliumhüdroksiid
Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
Aluste liigitamine

OH rühmade järgi

KOH – reag. 1 happega , 1-happeline
Ba(OH)2 – reag.2 happega, 2-happeline
Fe(OH)3 – reag. 3 happega, 3-happeline

Lahustuvuse järgi

Vees lahustuvad ehk leelised
Vees vähelahustuvad
LEELIS – vees lahustuv tugev alus ( NaOH , KOH, Ca(OH)2). IA ja IIA rühma metallidest:
leelismetallide hüdroksiidid - LiOH , KOH, jt.
leelismuldmetallide hüdroksiidid – Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2

Tugevuse järgi

Leelised on tugevad LiOH
Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2
Aluste keemilised omadused

alus + happeline oksiid = SOOL + VESI
Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O

alus + hape = SOOL + VESI
KOH + H2SO4 = K2SO4 + 2H2O

leelis + sool = UUS ALUS + UUS SOOL
3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3

Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid
Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3
Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid.

FeO - raud(II)oksiid
Na2O - naatriumoksiid
BaO - baariumoksiid
Happeliste oksiidide keemilised omadused

happeline oksiid + vesi = HAPE
(mitte kõik)

SO3 + H2O = H2SO4

happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL
SO3 + CaO = CaSO4

happeline oksiid + alus = SOOL + VESI
P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O
Aluseliste oksiidide keemilised omadused

aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega)
CaO + H2O = Ca(OH)2

aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI
CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O
Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O

aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL
K2O + CO2 = K2CO3

aluseline oksiid + aluseline oksiid 
Inertsete oksiidide keemilised omadused
Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on
N2O
CO
AMFOTEERSUS – keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH)2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. ( Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega).
Al2O3
ZnO
Cr2O3

Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3).
Värvuselt on paas hallikas.
Ei ole väga kõva; seda on lihtne töödelda-raiduda ja saagida.
Kardab happeid.
Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid.
On tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest .
On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement ).

Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas.
Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2).

S-, p- ja d-elemendid, nende omadused ja kasutamine
S-element – Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid)
P-element – Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. ( IIIA – VIIIA rühm)
D-element – Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB – VIIIB rühm)

Aineklassidevahelised seosed
vaata punkt 5

Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine

Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal

Vee karedus ja selle eemaldamine
Joogivee karedus (ehk Ca ja Mg soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn). Magevees leiduvatest katioonidest on tavaliselt valdavad Ca ioonid . Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, nende ühendite tekkel on oluline roll CO2.
Vee kareduse eemaldamine
Keetmine , mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus).
Destilleerimine (soolade eraldamine)
Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+
ioonidega; orgaanilised polümeerid).
Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja).

Keemilised vooluallikad
Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone.
Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks.
Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud ). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina.

Metallide saamine ühenditest, elektrolüüs, korrosioon
Metallide saamine ühenditest
·       Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest – metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 – pruun ja punane rauamaak , Fe3O4 – magnetiit, FeS2 – püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4.
·       Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine – kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine ( kuumutamine õhuhapniku juuresolekul – ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na).

·       Aluminotermia – meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al ® Al2O3 + 2Cr.
·       Raua saamine – redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO ® 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%).
·       Teras – rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor ). Süsinikku peab jääma alla 2%.
Elektrolüüs
     Elektrolüüs – keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel.
     Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga.
       Saadakse eelkõige mitmeid leelismetalle, aga ka teisi metalle ( alumiinium ).
       Katood – ühendatud vooluallika negatiivse poolusega. Seal toimub redutseerumisreaktsioon.
       Anood – ühendatud vooluallika positiivse poolusega. Seal toimub oksüdeerumisreaktsioon.
       Katoodil: Na+ + e- ® Na
          Anoodil : Cl- - e- ® Cl;     2Cl ® Cl2
Kokkuvõttev reaktsioon : 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)®2Na + Cl2 (2NaCl®2Na+Cl2)

       Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga ( kroomimine , kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel.
Korrosioon
Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess.
Korrosiooni liigid:

Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega.

3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3
Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud).
Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n
Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ .
Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 .
Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub:
happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 ,
neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e-=4OH-
Korrosioonitõrje:
korrosioonikindlamate sulamite kasutamine ( roostevaba teras)
korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine)
mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine)
protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega)
inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 )

Erinevate metallide sulamid , nende koostis ja kasutamine
Rauasulamid:
Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad)
Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad)
Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega
Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm.
Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad
Samuraiteras (+Mo), mõõgad,
Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud)
Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett
Vasesulamid:
Pronks (+Sn), skulptuurid , medalid , seadmed
Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid
Uushõbe (+Ni+Zn), ehted , lusikad, kellaosad, metallraha
Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed
Alumiiniumisulam :
Duralumiinium(+Mg+Mn+Cu),
(kerge ja tugev), lennukiehitus
Elavhõbedasulam e. amalgaam:
hõbeamalgaam (+Ag), kasutatakse hammaste plombeerimisel

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 104 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raudo Õppematerjali autor

Väga põhjalik kokkuvõte anorgaanilisest keemiast.

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia

Rohkem sarnaseid