Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koduloomade anatoomia - lihased (0)

1 Hindamata
Punktid
NAHA LIHASED
Platüsm - platysma
Bo, eq
Kaela kuklatagusest piirkonnast suuni
Pingutab ja liigutab selle piirkonna nahka
Näonahalihas - m. cutaneus faciei
Mälurlihaste peal
Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka
Kaelanahalihas - m. cutaneus colli
Car
Ventraalses kaelapiirkonnas
Pingutab ja liigutab ventraalselt kaelanahka
Pindmine kaelasfinkter - m. sphincter colli superficialis
Bos, eq
Kaela ventraalsel pinnal kõrist rinnakuni
Liigutab ja pingutab ventraalse kaelapiirkonna nahka
Süva kaelasfinkter - m. sphincter colli profundus
Bo, eq, su
Karnivooridel kõrvast ventraalselt mälurilihase ja kõrvasüljenäärme piirkonnas platüsmi all
Kerenahalihas - m. cutaneus trunci
Abaluu ja küljekurru vahel
NÄO LIHASED
Põselihas - m. buccinator
Ülalõualuu sompudevahe- ja sompudeserv
Alalõualuu interalveolaar- ja alveolaarserv
Põse surumine hammaste vastu
Lõuatsilihas - m. mentalis
Ülalõuaköber, alalõualuu varesenokkjätke
Alamokk
Lõuatsipiirkonna naha pingutamine ja kurrustamine
Alamokalangetaja - m. depressor labii inferioris
Car
Alamoka langetamine ja küljeletõmbamine
Suusõõrlihas - m. orbicularis
Suupilu sulgemine
Ülamokalangetaja - m. depressor labii superioris
Car, eq
Näohari (su), näoköber (Ru)
Kärss (su), ülamokk (Ru)
Ülamoka või kärsa allatõmbamine
Kihvalihas - m. caninus
Näohari või -köber
Ülamokk (car), ülamokk ja ninatiib (su, Ru), ninatiib (eq)
Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete laiendamine
Ülamokatõstur - m. levator labii superioris
Ülalõualuu, mediaalse silmanurga lähedal
Ninatiib (car), kärss (su), nina- moka peegel (bo), ülamokk (eq)
Ülamoka või kärsa tõstmine (car, su ka:) sõõrmete laiendamine, (ca ka:) kihvade paljastamine
Nina-moka tõstur - m. levator nasolabialis
Alalõualuu (car), otsmikulihas (Ru), otsmiku- ja ninaluu (eq)
Ülamokk (car, su), ülamokk ja ninakülg (Ru, eq)
Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete laiendamine
Sarnalihas - m. zygomaticus
Kilbikukõhr (car), mälumislihas (su), näoköber (Ru), näohari (eq)
Suusõõrlihas suunurgas, (car ka:) kõrisidekirme
Suunurga tahapoole tõmbamine , (car ka:) kilbiku ettepoole tõmbamine ning kõripiirkonna naha pingutamine ja liigutamine
Silmasõõrlihas - m. orbicularis oculi
Laupilu ahendamine ja sulgemine
Palgelihas - m. malaris
Sarnalihas, näosidekirme
Alalaug
Alalau langetamine, (Ru:) põse tõstmine
Otsmikulihas - m. frontalis
Otsmikunaha liigutamine ja kurrustamine
Kuklalihas - m. occipitalis
MÄLUMISLIHASED
Mälurlihas - m. masseter
Näoköber või -hari, sarnakaar
Alalõuaharu, mälurilihaseauk
Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine , ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine
Lateraalne tiiblihas - m. pterygoideus lateralis
Kiil- ja tiibluu
Alalõuaharu kaudaalne serv ja lõualiigese liigeseketas
Alalõua ettenihutamine ja tõstmine
Mediaalne tiiblihas - m. pterygoideus medialis
Kiil-, tiib - ja suulaeluu
Alalõuaharu, tiiblihaseauk
Mälurlihase sünergistina alalõua tõstmine
Oimulihas - m. temporalis
Oimuaugu servad ja oimufastsia
Alalõualuu varesenokkjätke
Alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine
Kakskõhtlihas - m. digastricus
Kuklaluu põndakõrvaljätke
Alalõualuu ventraalne serv näosoontesälgust rostraalselt
Suu avamine
Lõua- keeleluu lihas - m. mylohoideus
Alalõualuu keelmine pind
Keeleluu
Keele kandmine ja tõstmine
Lõuatsi-keeleluu lihas - m. geniohyoideus
Lõuats
Keele ettepoole tõmbamine
KAELA DORSAALSED LIHASED
Suur dorsaalne peasirglihas - m. rectus capitis dorsalis major
Telglüli ogajätke
Kuklasoomus
Pea tõstmine
Väike dorsaalne peasirglihas - m. rectus capitis dorsalis minor
Kandelüli dorsaalne köbruke
Kraniaalne peapõikilihas - m. obliquus capitis cranialis
Kandelüli ristijätke
Oimuluu nibujätke ja kuklatagusehari (car), kuklasoomus ja põndakõrvaljätke (su, Ru), kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke (eq)
Ühepoolsel toimel pea viltu tõmbamine, kahepoolsel toimel aga tõstmine
Kaudaalne peapõikilihas - m. obliquus capitis caudalis
Telglüli ogajätke ja kaudaalne liigesejätke
Kandelüli risti- ja kaudaalne liigesejätke
Ühepoolsel toimel pea pööramine , mõlemapoolsel toimel aga teise kuklaliigese fikseerimine
Peapikklihas - m. longus capitis
3...6 kaelalüli ristijätked
Kuklaluupõhimik
Ühepoolselt kaela eesosa küljele tõmbamine, kahepoolselt pea ja kaela painutamine
KAELA LATERAALSED LIHASED
Pearihmlihas - m. splenius capitis
Rindkere - nimme fastsia , kuklataguseside, 1...5 rinnalüli ogajätke
Kuklatagusehari ja nibujätke
Pea tõstmine
Kaelarihmlihas - m. splenius carvicis
Car
Rindkere-nimme fastsia, kuklataguseside
1...5 kaelalüli ristijätked
Ühepoolsel toimel pea ja kaela küljele tõmbamine, kahepoolsel toimel pea ja kaela tõstmine ning kaela sirutamine
Õlavarre-pea lihas - m. brachiocephalicus
Õlavarreluuhari, rangluuviir, (fe:) rangluu rudiment
Oimuluu nibujätke, kuklasoomus, kuklataguseside, (car:) kaelalülide ristijätked
Pea ja kaela fikseerimisel eesjäseme ettetoomine, õlaliigese sirutamine, kuid eesjäseme fikseerimisel pea ja kaela küljele painutamine ühepoolsel lihase kontraheerumisel või mõlemapoolsel toimel langetamine
Abaluu-ristijätke lihas - m. omotransversarius
Eq
Abaluuhari ja õlavarrefastsia
1...4 kaelalüli ristijätke, (fe ka:) kuklapõhimik
Abaluu ettepoole nihutamine, eesjäseme ettetoomine ning kaela küljele ja allapoole painutamine
Rinnaku -pea lihas - m. sternocephalicus
Rinnakupide
Alalõuakeha, oimuluu nibujätke ja kuklatagusehari
Ühepoolse lihase toimel pea ja kaela küljele painutamine, suu avamine (bo), neelamise ajal alalõualuu ja kõri fikseerimine ning mõlemapoolse lihase mõjul pea ja kaela langetamine
Kaelapikklihas - m. longus colli
3...7 kaelalüli ristijätked, 1...6 rinnalüli kehad
Atlase ventraalne köbruke, 6 ja 7 kaelalüli ristijätke, kaelalülide ventraalne hari
Kaela painutamine
Dorsaalne (eq), keskne ja ventaalne (car) astriklihas -m. scalenus: dorsalis, medius et ventralis
Kaelalülide ristijätked
1...4 roie
Esimene roiete tõstmine sissehingamisel , mõlemapoolselt kaela langetamine ning ühepoolselt küljele painutamine
KAELA VENTRAALSED LIHASED
Rinnaku-keeleluu lihas - m. sternohyoideus
Rinnakupide
Keeleluu
Tõmbavad neelamisel keeleluud koos keelega ja kõri tahapoole, laiendades seejuures neelu ja söögitoru algusosa
Rinnaku-kilpkõhre lihas - m. sternothyroideus
Kõri kilpkõhr
Abaluu-keeleluu lihas - m. omohyoideus
Car
Abaluualune auk (su, eq), kaelasidekirme (Ru)
Keeleluu
SELJA LIHASED
Selja pindmised lihased
Trapetslihas - m. trapezius
Kaelaosa - pars cervicales
Kuklataguseside (Ru, eq), mediaanne sidekoeline kaelaõmblus (Car, su)
Abaluuhari
Abaluu fikseerimine ja pööramine ning kogu jäseme tõstmine
Rindkereosa - pars thoracica
Ogajätkeülene side, 2...10 rinnalüli
Romblihased - m. rhomboideus
Rindkere- romblihas - ... thoracis
Rinnalülide piirkonnas ogajätkeülene side
Abaluukõhr
Abaluu fikseerimine, jäseme tõstmine ja rippasendis tagasiviimine, abaluu fikseerimisel kaela tõstmine, samuti pea noogutamine looma sammudes
Kaelaromblihas - ... cervicis
Kaela- ja esimesed rinnalülid (Car), 2 kaelalüli (su), kuklataguseside (Ru, eq)
Pearomblihas - ... capitis
(Car, su)
Kuklatagusehari
Abaluu (fe), kaelaromblihas (ca, su)
Seljalailihas - m. latissimus dorsi
Rindkere-nimme fastsia (eq ka:) ogajätketeülene side
Õlavarreluu väikeköbruke ja küünarvarrefastsia (car), õlavarreluu suur ümabköprus (Un)
Kere fikseerimisel jäseme tahapoole tõmbamine ja õlaliigese painutamine, jäsemete fikseerimisel kere tahapoole tõmbamine, osalemine selja nõgusaks muutmisel
Selgroosirgestaja
Niude-roiete lihas - m. iliocostalis
Nimme niude-roiete lihas - ... lumborum
Niudeluuhari ja -tiib, puusaköber
Viimased roided , nimmelülide roiejätked
Ühepoolse lihase toimel selgroo rindkere- ja nimmeosa küljele painutamine, mõlemapoolsel aga nende fikseerimine. Osaleb väljahingamisel.
Rindkere niude-roiete lihas - ... thoracis
Roiete kraniaalsed servad ülevalpool roidenurka; (Car) nimme niude- roite lihas
Roided allpool roidenurka kuni 6 kaelalülini
Kaela niude-roiete lihas -
... cervicis
(Car)
Esimesed rinnalülid
Kaelalülide ristijätked
Pikim lihas - m. longissimus
Nimme pikim lihas -
... lumborium
Puusaköber, niudeluuhari, ristluumine köber, nimmelülide ogajätked, ristluu külgosa
Nimmelülide roie- ja liigesejätked
Selgroo sirutamine ja jäigastamine ning pea ja kaela tõstmine, ühepoolsel toimel selgroo, eriti kaelaosa küljele painutamine ning pea pööramine
Rindkere pikim lihas -
... thoracis
Viimase nelja-viie rinnalüli ogajätked
Rinnalülide ristijätked, roiete dorsaalsed osad, 7 kaelalüli ristijätke
Kaela pikim lihas -
... cervicis
1...8 rinnalüli ristijätked
5...7 kaelalüli ristijätked
Kandelüli pikim lihas -
... atlantis
3...7 kaelalüli, 1...2 rinnalüli ristijätked
Kandelülitiib
Pea pikim lihas -
... capitis
3...8 kaelalüli, 1...2 rinnalüli ristijätked
Oimuluu nibujätke
Ogalihas - m. spinalis
Rindkere-ogalihas -
... thoracis
Viimaste rinnalülide ja kaelalülide ogajätked
Esimeste rinnalülide ja viimaste kaelalülide ogajätked
Ühepoolsel toimel kaela ja selja küljele painutamine, kahepoolsel pea ja kaela tõstmine
Kaelaogalihas - ... cervicis
Poologalihas - m. semispinalis
Rindkere-poologalihas -
... thoracis
Esimesed nimmelülid ja viimased nimmelülid
1...6 rinnalüli
Ühepoolsel toimel kaela ja selja küljele painutamine, kahepoolsel pea ja kaela tõstmine
Kaela-poologalihas -
... cervicis
(su, eq)
Viimased kaelalülid
Pea-poologalihas -
... capitis
5...8 rinnalüli ristijätked, 2...7 kaelalüli liigesejätked
Kuklasoomus
Ühepoolsel toimel kaela ja selja küljele painutamine, kahepoolsel pea ja kaela tõstmine: karnivooridel aitab saaki tassida, seal tuhnida ja mäletsejatel puksida
Ogajätketevahe-lihased - mm. interspinalis
Kaelast nimmeni lülide ogajätkete vahel
Selgroo fikseerimine ja sirutamine
Ristijätketevahe-lihased - mm. intertransersarii
Selgroolülide ristijätkete või risti- ja liigesejätkete vahel
Selgroo küljele painutamine, eriti kaela- ja nimmepiirkonnas
Ventraalsed saaglihased - mm. serratus ventralis
Rindkere ventraalne saaglihas - ... thoracis
1...9 roie
Abaluukõhr, abaluu saagjas pind
Kere fikseerimine jäsemete vahel, kuid fikseeritud jäsemete korral kere etteviimine ja tõstmine ning jäsemete väljapööramise asendis osalemine sissehingamisel
Kaela ventraalne saaglihas -
... cervicis
Kaelalülide ristijätked
Kere fikseerimine jäsemete vahele
Nimme lihased
Väike nimmelihas - m. psoas minor
Kolm viimast rinnalüli ja 1..5 nimmelüli keha
Väikese nimmelihase köbruke või (ca:) kaarjoon niudeluukehal
Vaagna fikseerimine, selgroo nimmeosa jäigastamine või painutamine
Niude-nimme lihas - m. ilipspoas
Niudelihas - m. iliacus
Niudeluutiib ja -keha, (Ru, eq ka:) ristluutiib
Reieluu väikepöörel
Nimme ja puusaliigese painutamine
Suur nimmelihas - m. psoas major
Viimased nimelülid, viimane roie, nimmelülide kehad ja roiejätked
Puusaliigese painutamine ja väljapööramine
Nimmeruutlihas - m. quadratus lumborum
Kahe viimase roide mediaalne pind, rinnalülide kehade ja nimmelülide roiejätkete ventraalne pind
Viimaste nimmelülide roiejätked, ristluutiib või (Car, su:) niudeluu
Selgroo nimmeosa ja vaagna fikseerimine ning piiratud ulatuses nimme painutamine
RINDKERE LIHASED
Rinnalihased
Pindmised rinnalihased - mm. pectorales superficiales
Alanev rinnalihas - m. pectoralis decendens
Rinnakupide ja roidekõhred
Õlavarreluu suur köbruke, küünarvarrefastsia, (eq:) õlavarreluu-hari
Eesjäseme ühendamine kerega, eesjäseme lähendamine ja etteviimine
Ristine rinnalihas - m. pectoralis transversus
Rinnakukeha
Õlavarreluu-hari (Car), küünarvarrefastsia (Un)
Süva rinnalihased - m. pectoralis profundus
Rinnak , roidekõhred
Õlavareluu suur ja väike köbruke, õlavarrefastsia (Car, su, Ru), õlavarreluu mediaalne põndapealis (eq)
Kere kandmine, õlaliigese sirutamine ning jäsemete fikseerimisel kere ettepoole tõmbamine
Hingalislihased
Vahelihas - diaphragma
Kõõlustsenter - centrum tendineum
Rinna ja kõhuõõne vahel
Eraldab rinnaku ja kõhuõõne, aitab kaasa hingamisel
Lihaseline osa: nimme-, roide- ja rinnakuosa
Välimised roietevahelihased - mm. intercostales externi
Eespoolsema roide kaudaalne serv
Tagapoolsema roide kraniaalne serv
Rindkere seina moodustaja
Roietetõsturid - mm. levatores costarum
Rinnalülide ristijätked
Roiete dorsaalsed osad
Rindkere- sirglihas - m. rectus thoracis
4 (5) roie
1 roie
Kraniodorsaalne saaglihas - m. serratus dorsalis cranialis
Ogajätketeülene side, rindkere-nimme fastsia
Sõltuvalt loomaliigist 2...9 roide kraniaalse serva dorsaalne osa
Sisemised roietevahelihased - mm. intercostales interni
Tagapoolsema roide kraniaalne serv
Eespoolsema roide kaudaalne serv
Aitavad kaasa väljahingamisele
Kaudodorsaalne saaglihas - m. serratus dorsalis caudalis
Rindkere-nimem fastsia
Viimaste roiete kaudaalne serv
Roidetaandur - m. retractor costae
1...4 nimmelüli roietejätked või rindkere-nimme fastsia
Viimane roie
Rindkere-ristilihas - m. transversus thoracis
Rinnaku dorsaalne pind
Roide-roidekõhre liigeste pind
KÕHU LIHASED
Kõhu välimine põikilihas - m. obliquus externus abdominis
Roiete välispind, (va Ru:) rindkere-nimme fastsia
Valgejoon , süleluueesne kõõlus , kubemeside
Kannavad sisikonda ja osalevad väljahingamisel. Moodustavad koos diafragmaga kõhupressi (soolte tühjendamine ja sünnitamine)
Kõhu sisemine põikilihas - m. obliquus internus abdominis
Puusaköber, kubemeside, nimmelülide roidejätked (va Ru, eq), rindkere-nimme fastsia (va eq)
Valgejoon, viimane roie
Kõhuristilihas - m. transversus abdominis
Nimmelülide ristijätked, ebaroided
Valgejoon
Kõhusirglihas - m. rectus abdominis
Rinnak, pärisroiete kõhred
Süleluueesne kõõlus , süleluukamm
SABA LIHASED
Mediodorsaalne ristluu-saba lihas - m. sacrocaudalis dorsalis medialis
Viimane nimmelüli (Car), ristluu ja esimeste sabalülide ogajätked (Ru, eq)
Sabalülide liigesejätked
Mõlemapoolsel toimel saba tõstmine ja ühepoolsel külgedele liigutamine
Laterodorsaalne ristluu-saba lihas - m. sacrocaudalis dorsalis lateralis
Ristluu, nimmelülid
Sabalülide liigesejätked
Medioventralne ristluu-saba lihas - m. sacrocaudalis ventralis medialis
Ristluu, sabalülide ventraalne pind
Sabalülide hemaaljätked
Mõlemapoolsel toimel saba langetamine ning ühepoolsel külgedele liigutamine
Lateroventraalne ristluu-saba lihas - m. sacrocaudalis ventralis lateralis
Ristluu ja nimmelülid, sabalülide ristijätked
Sabalülide kehad ja ristijätked
EESJÄSEME LIHASED
Abaluu lihased
Lateraalsed lihased
Harjaülene lihas - m. supraspinatus
Abaluu harjaülene auk, (eq:) abaluukõhr, harjaülene auk, abaluuhari
Õlavarreluu suur köbruke
Õlaliigese sirutamine ja õlavarre eemaldamine
Harjaalune lihas - m. infrasipnatus
Abaluu harjaalune auk, abaluuhari
Talitlemine lateraalse kollateriaalsidemena, karnivooridel ka õlavarre sisse- ja väljapööramine
Deltalihas - m. deltoideus
Abaluuhari, abaluu kaudaalne serv, õlanukk
Deltaköprus, õlavarreluu proksimaalne osa
Õlaliigese painutamine ja karnivooridel õlavarre väljapööramine
Mediaalsed lihased
Abaluualune lihas - m. subscapularis
Abaluualune auk
Õlavarreluu väike köbruke
Talitlemine õlaliigese mediaalse kollateriaalsidemena, õlavarre lähendamine, õlaliigese sirutamine, kaasaaitamine õlaliigese painutamisele
Suur ümarlihas - m. teres major
Abaluu kaudaalne serv
Õlavarreluu väike köbruke (Car), suur ümarköprus (Un)
Õlaliigese painutamine
Ronganokkjätke -õlavarre lihas - m. coracobrachialis
Ronganokkjätke
Õlavarreluu väike köbruke (Car), õlavarreluu proksimediaalne pind (su, eq), suur ümarköprus (Ru)
Õlaliigese sirutamine ja õlavarre lähendamine
Rangluualune lihas - m. subclavius
Car
1...4 roide kõhr
Abaluu (su), õlavarre-pea lihas (Ru), harjaülene lihas (eq)
Kere kandmine ja jäseme edasiviimine
Õlavarre lihased
Õlavarrelihas - m. brachilis
Õlavarreluu- kael
Kodar - ja küünarluu proksimaalne ots
Küünarliigese painutamine
Õlavarre-kakspealihas - m. biceps brachii
Abaluu liigeseülene köbruke
Kodarluuköprus, küünarluu proksimomediaalne osa
Küünarliigese painutamine, õlaliigese sirutamine ning fikseerimine
Õlavarre kolmpealihas - m. triceps branchii
Pikk pea - caput longum
Abaluu kaudaalne serv
Küünarnukk
Küünarliigese sirutamine ja kaasaaitamine õlaliigese painutamisel
Lateraalne pea - caput laterale
Õlavarreluu- kael ja õlavarreluu-hari
Küünarliigese sirutamine
Mediaalne pea - caput mediale
Õlavarreluu suure ümarköpruse lähedal
Lisapea - caput accessorium
eq
Õlavarreluu-kael
Küünarvarresidekirme- pingutaja - m. tensor fasciae antebrachii
Seljalailihas, abaluu kaudaalne serv (Un)
Küünarnukk, küünarvarrefastsia
Küünarliigese sirutamine ja õlaliigese painutamine (va. Car) ning küünarvarre -sidekirme pingutamine
Küünarvarre lihased
Kraniaalsed lihased
Kodarmine randmesirutaja - m. extensor carpi radialis
Õlavarreluu lateraalne põndapealis
2...3 kämblaluu proksimaalne ots (Car), 3 kämblaluu proksimaalne ots (Un)
Randmeliigese sirutamine
Ümarsissepööraja - m. pronator teres
eq kõõlusena
Kodarluu
Kodarluu-küünarluu liigeste sissepööramine ja küünarliigese painutamine
Õlavarre-kodarluu lihas - m. brachioradialis
car
Kodarluu tikkeljätke, küünarvarrefastsia
Küünarvarre väljapööramine
Lateraalsed lihased
Ühine varvasesirutaja - m. extensor digitorum communis, s. digitalis communis
Õlavarreluu lateraalne põndapealis
Distaalsete varbalülide dorsaalne pind, (Ru, eq:) sõra- ja kabjaluu sirutusjätke
Randme- ja varbaliigeste sirutamine
Lateraalne varvastesirutaja - m. extensor digitorum lateralis, s. m. extensor digitalis lateralis
Küünarliigese lateraalne kollateriaalside, kodar- ja küünarluu lateraalsed servad, õlavarreluu lateraalne põndapealis
Distaalne varalüli
Varbaliigeste sirutamine
Pikk 1 varba eemaldaja - m. abductor digiti 1 longus
Kodar- ja küünarluu (Car) kodarluu lateraalne pind (Un)
1 (Car), 2 (su, eq) või 3 (Ru) kämblaluu baas
Randmeliigese sirutamine, (Car ka:) 1 varba eemaldamine ja sirutamine
Küünarmine randmesirutaja - m. extensor carpi ulnaris
Õlavarreluu lateraalne põndapealis
Lisarandmeluu või 4...5 kämblaluu proksimaalne ots
Randmeliigese painutamine, karnivooridel sirutusasendis ka sirutamine ja abduktsioon
Mediaalsed lihased
Küünarmine randmepainutaja - m. flexor carpi ulnaris
Õlavarreluumine pea - caput humerale
Õlavarreluu mediaalne põndapealis
Lisarandmeluu
Randmeliigese painutamine, karnivooridel ka sissepööramine
Küünramine pea - caput ulnare
Küünarnukk
Kodarmine randmepainutaja - m. flexor carpi radialis
Õlavarreluu mediaalne põndapealis
2...3 kämblaluu proksimaalne ots
Randmeliigese painutamine
Kaudaalsed lihased
Pindmine varvastepainutaja - m. flexor digitorum superficialis, s. m. flexor digitalis superficialis
Õlavarreluu mediaalne põndapealis
Keskse varbalüli palmaarne pind
Randmeliigese ja proksimaalsete varbaliigeste painutamine
Süva varvastepainutaja - m. flexor digitorum profundus, s. m. flexor digitalis profundus
Vastavalt peade küünarnukk, õlavarreluu mediaalne põndapealis ja kodarluu keskmine kolmandik
Distaalsete varbalülide painutuspind
Randme- ja varbaliigeste painutamine
Kämbla lihased
Luudevarelihased - mm. interossei
Randmeliigese palmaarne pind
Proksimaalsed seesamluud
Varvaste painutamine (Car, su) ja sõrgatsi fikseerimine (Ru, eq)
TAGAJÄSEMETE LIHASED
Puusa lihased
Pindmised lihased
Pindmine tuharalihas - m. gluteus superficialis
(Car:) ristluu külgosa, ristluu- köbru side, tuharafastsia, (eq:) tuharafastsia, puusaköber, ristluu
Reieluu suurest pöörlist distaalselt (Car), reieluu kolmas pöörel , laisidekirme (eq), ülejäänud loomaliikidel vt reie-kakspealihast
Puusaliigese sirutamine või puusaliigese painutamine (eq)
Keskne tuharalihas - m. gluteus medius
Niudeluutiib, ristluu
Reieluu suur pöörel
Puusaliigese sirutamine
Süvad lihased
Süva tuharalihas - m. gluteus profundus
Istmikuluukeha ja -hari, (Ru ka:) ristluu-köbru side
Reieluu suur pöörel või reieluu sellest distaalselt
Puusaliigese sirutamine, tagajäseme väljapööramine; keskse tuharalihase sünergist
Välimine toppelihas - m. obturatorius externus
Toppemulgu ventraalne ümbrus
Reieluu pöörliauk
Reieluu väljapööramine ja tagajäseme lähendamine
Sisemine toppelihas - m. obturatorius internus
Toppemulgu siseserv, süle- ja istmikuluu, niudeluu (eq)
Puusaliigese väljapööramine
Kaksiklihased - mm. gemelli
Väike istmikusälk
Reie lihased
Kraniaalsed ja lateraalsed lihased
Laisidekirme-pingutaja - m. tensor fasciae latae
Niudeluu ristluumine köber ja keskse tuharalihase kinnituskõõlus (Car), puusaköber (Un)
(reie) laisidekirme ( fascia lata )
Puusaliigese painutamine ja laisidekirme pingutamise kaudu põlveliigese sirutamine
Reie- nelipealihas - m. quadriceps femoris
Reiesirglihas - m. rectus femoris
Niudeluukeha
Põlvekeder , sääreluuköprus
Põlveliigese sirutamie ja fikseerimine ning puusaliigese painutamine
Lateraalne pakslihas - m. vastus lateralis
Reieluu proksimaalne pind, (Ru:) suur pöörel
Põlveliigese sirutamine
Mediaalne pakslihas - m. vastus medialis
Reieluu mediaalne pind
Vahelmine pakslihas - m. vastus intermedius
Reieluu kraniaalne pind
Reie-kakspealihas - m. biceps femoris
(Car:) ristluu-köbru side, (eq:) ristluu, lai ristluuköbru side, istmikuköber
Laisidekirme, põlvekeder, sääreluu kraniaalne serv ja köprus , kandluuköber
Varbajäsemel puusaliigese sirutamine ja põlveliigese painutamine, keharaskuse kandmisel puusa-, põlve- ja kannaliigese sirutamine ja eemaldamine, seega kere ettepoole lükkamine
Kaudaalsed lihased
Poolkõõluslihas - m. semitendinosus
Istmikuluuköber, (su, eq ka:) lai ristluu-köbru side
Sääreluu proksimaalne osa, kandluuköber
Kereraskuse kandmisel puusa-, põlve- ja kannaliigese sirutamine, jäseme ülestõstmisel puusaliigese sirutamine ja põlveliigese painutamine
Õndla- ehk kindralihas - m. popliteus
Reieluu lateraalne põndapealis
Sääreluu proksimomediaalne sev ja kaudaalne pind
Põlveliigese painutamine ja karnivooridel sääre sissepööramine
Mediaalsed lihased
Poolkilelihas - m. semimembranosus
Istmikuluuköber, (eq ka:) lai ristluu-köbru side
Reie- ja sääreluu mediaalne põnt
Põlveliigese painutamine ja puusaliigese sirutamine, tagajäseme toetumisfaasis puusa- ja põlveliigese sirutamine ning kere edasitõukamine
Rätsepalihas - m. sartorius
Niudeluutiib (Car), niudefastsia ja väikese nimmelihase kõõlus (Un)
Sääresidekirme, sääreluu
Puusaliigese painutamine ja põlveliigese sirutamine, (Un:) tagajäseme lähendamine
Õrn- ehk sirelihas - m. gracilis
Vaagnaliidus, sümfüüsikõõlus ja kõhusirglihase kinnituskõõlus, (eq ka:) reielisaside
Säärefastsia, sääreluu proksimaalne osa
Jäseme lähendamine
Lähendajalihas - m. adductor
Vaagna ventraalne pind, liidusekõõlus, õrnlihase kõõlus
Reieluu karepind ja põlveliigese sidemed, (eq ka:) reieluu meidaalne põnt
Kammilihas - m. pectineus
Niude-süleluu kõrgend ja süleluueesne kõõlus
Reieluu karepind
Puusaliigese painutamine ja jäseme lähendamine
Sääre lihased
Kraniaalsed ja lateraalsed lihased
Kraniaalne sääreluulihas - m. tibialis cranialis
Sääre- ja pindluu proksimaalne ots
Kanna ja pöia mediaalne pind
Kannaliigese painutamine
Pikk varvastesirutaja - m. extensor digitorum longus, s. m. extebsor digitalis longus
Sirutusauk reieluu lateraalse põnda ja ploki vahel
2...5 varba distaalne lüli, (Ru ka:) piirdeluu
Varba- ja põlveliigeste sirutamine ning kannaliigese painutamine
Kolmas pindluulihas - m. peroneus tertius
Car
Pöia proksimaalne osa ja kanna luud
Kannaliigese painutamine ja põlveliigese sirutamine, (eriti eq:) looma seismisel põlve- ja kannaliigese fikseerimine
Pikk pindluulihas - m. peroneus longus
eq
Sääreluu lateraalne põnt, pindluupea
1 kannaluu ja 1...2 pöialuu
Kannaliigese painutamine ja karnivooridel sissepööramine
Lateraalne varvastesirutaja - m. extensor digitorum lateralis, s. m. extensor digitalis lateralis
Pindluu, põlveliigese lateraalne kaaskülne side, lateraalne sääreluupõnt (Ru), pika varvastesirutaja kõõlus (eq)
5 varba distaalne lüli (Car), 4..5 varba sõraluu (su), 4 varba sõraluu (Ru), pärast ühinelist pika varvastesirutaja kõõlusega 3 varba kabjaluu sirutusjätke (eq)
Varvaste sirutamine ja kannaliigese painutamine
Kaudaalse lihased
Sääremarja-kolmpealihas - m. triceps surae
Sääremarjalihas - m. gastrocnemius
Reieluu kaudolateraalne ja -mediaalne pind põntadest proksimaalselt
Kandluuköber
Kannaliigese sirutamine ja põlveliigese painutamine
Lestlihas - m. soleus
ca
Pindluupea
Kannaliigese sirutamine
Pindmine varvastepainutaja - m. flexor digitorum superficialis, s. m. flexor digitalis superficialis
Reieluu põndaülene auk või -köprus
2...5 (Car), 3...4 (su, Ru) või 3 (eq) varba keskne lüli
Varbaliigeste painutamine, kannaliigese sirutamine ning põlveliigese painutamine
Süvad varvastepainutajad - mm. flexores digitorum profundi, s. mm. flexores digitales profundi
Sääre- ja pindluu proksimokaudaalne pind ja lateraalne sääreluupõnt
Distaalse varbalüli painutuspind
Varvaste painutamine ja kannaliigese sirutamine
Pöia lihased
Luudevahelihased - mm. interossei
Pöialuude proksimaalne osa
Proksimaalsed seesamluud
Varvaste painutamine (Car, su), ühenduses seesamluusidemetega passiivse kandeaparaadi moodustamine ning selle kaudu sõrgatsiliigese fikseerimine ja sõrgatsi läbipainde vältimine (Ru, eq)
Vasakule Paremale
Koduloomade anatoomia - lihased #1 Koduloomade anatoomia - lihased #2 Koduloomade anatoomia - lihased #3 Koduloomade anatoomia - lihased #4 Koduloomade anatoomia - lihased #5 Koduloomade anatoomia - lihased #6 Koduloomade anatoomia - lihased #7 Koduloomade anatoomia - lihased #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stunvite Õppematerjali autor
Lühidalt tabelis koduloomade lihased nii eesti kui ladina keeles, asukohad ning ülesanded.

Sarnased õppematerjalid

Lihaste kaardid
33
pdf

Lihaste kaardid

ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Lihased
8
doc

Lihased

Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor Eesmine saaglihas Üheksa ülemist Abaluu mediaalne Pöörab abaluu alumist nurka roiet serv ette, tõstab ülajäset Välimised/sisemised Roide alumine Madalama roide Roiete rõstmine/langetamine roietevahelised lihased serv/eelmiste all serv/kõrgema roide serv Vahelihas* Alumised roided, Kõõlustsenter Hingamislihas diaphragma nimmelülid Välimine ja sisemine 8 alumist Niudeluuhari/XII, XI, Keha liigutamine, kõhupress kõhupõiklihas roiet/niudeluuhari X roide alumine serv Kõhuristilihas Kuue alumise roide sisepind

Kirurgia
Anatoomia - lihastik
7
docx

Anatoomia - lihastik

Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased ­ esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI

Füsioloogia
Lihased
6
docx

Lihased

Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine,

Bioloogia
Inimkeha lihased-Algus-ja kinnituskoht-funktsioonid-Мыщцы человека-Её нашало и конец и функция-
48
pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased

Inimese anatoomia
Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastused
26
docx

Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastuse d

hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed:

Sport
Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e

Anatoomia ja füsioloogia
Anatoomia lihaste tabel
18
doc

Anatoomia lihaste tabel

achilleuse kõõluse tõstavad seda, mis kinnitub samal ajal säärt kandluu köbruke reie suhtes painutades. Hädavajalikud lihased kõndimise juures. Käe lihased Enamasti algavad Kinnituvad Sõrmede üldistavalt randmeluudest enamasti ühest liigutamine ja a)painutajate hoidur otsast vastava painutamine on e. m. flexor sõrme teisele või põhifunktsiooniks retinaculum kolmandale

Anatoomia ja füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun