kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule. Mõlema osa kõõluste liitumisel tekib kannakõõlus (Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule. Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub
Tagumine Sääreluudevaheline kile Lodiluu Sääre taha viimine sääreluulihas Pikk Pindluu tagumine pind Suurvarba distaalne Suurvarba painutus suurvarbapainutaja faalanks Pikk Sääreluu tagumine pind 2.-5. Varba Varvaste painutus varvastepainutaja distaalne faalanks Sääremarja-kolmpea Lestlihas sääreluu Achilleuse kõõlus, Põlve painutus, -lihas tagumine-ülemine pind kannaköbru kanna tõstmine, Kaksik- sääre painutus sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3)
Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on?
Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on?
Koosneb kolmest paksust lihasest: vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas ja keskmine pakslihas + 1 peenike: reie sirglihas. Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult. Toimib puusaliigesele (ette-viimine). 30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust. Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel. Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius). O. sääre/reieluu. I. Kandluu (calcaneus) Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand. 31. Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. Toruluud e. pikad luud reieluu, pindluu Lameluud roided Lühikesed luud kanna/randmeluud Segaluud abaluu, selgroolüli 32. Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on.
9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim
9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim
Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu Nimeta lihaste abiseadeldised Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase Selja lihased Sidekirmed, sünovi...
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
Kaudaalse lihased Sääremarja-kolmpealihas - Sääremarjalihas - m. Reieluu kaudolateraalne ja Kandluuköber Kannaliigese sirutamine ja m. triceps surae gastrocnemius -mediaalne pind põntadest põlveliigese painutamine proksimaalselt Lestlihas - m. soleus Pindluupea Kannaliigese sirutamine ca Pindmine varvastepainutaja - m. flexor digitorum Reieluu põndaülene auk või 2...5 (Car), 3...4 (su, Ru) või Varbaliigeste painutamine, superficialis, s. m. flexor digitalis superficialis -köprus 3 (eq) varba keskne lüli kannaliigese sirutamine ning