Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud. Nimetage kas suuremat mälumislihast oimulihas ja mälurilihas 16. Kirjutage järgmiste lihaste ladinakeelne nimetus: Suur tuharalihas - gluteus maximus Deltalihas - deltoideus Reie-sirglihas rectus femoris Õlavarre-kakspealihas biceps brachil
(koonusliikumine) 56. Kuidas Nimeta koljuluusidekoelisi ühendusi Õmblused 57. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi Roided (12 paari e. 24 tk), Rinnak, Rinnalülid(12) 58. Nimeta vähemalt 5 toruluud Õlavarreluu, sääreluu, reieluu, rangluu, kodarluud, sõrmelülid 59. Ülemine kuklaliiges: A: tüüp ellipsoidliiges B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa Pikimlihas, niuderoidelihas B: kust algavad Ristluupealt ; Niudeluupealt C: kuhu kinnitub Kuklaluule; Kaelalülidekülge D: peamine ül tahapainutus E: antagonistlihas kõhusirgligas 62. Suur rinnalihas: A:Algab Rangluult, rinnak, roided B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid
Lähendamine) + (koonusliikumine) 56. Kuidas Nimeta koljuluusidekoelisi ühendusi Õmblused 57. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi Roided (12 paari e. 24 tk), Rinnak, Rinnalülid(12) 58. Nimeta vähemalt 5 toruluud Õlavarreluu, sääreluu, reieluu, rangluu, kodarluud, sõrmelülid 59. Ülemine kuklaliiges: A: tüüp ellipsoidliiges B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa Pikimlihas, niuderoidelihas B: kust algavad Ristluupealt ; Niudeluupealt C: kuhu kinnitub Kuklaluule; Kaelalülidekülge D: peamine ül tahapainutus E: antagonistlihas kõhusirgligas 62. Suur rinnalihas: A:Algab Rangluult, rinnak, roided B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel
suunurgalangetaja alalõualuu suunurk ja ülahuul suunurkade langetamine ninalihas ülalõualuu ninaselg sõõrmete ahendamine mälurlihas ülalõualuu (sarnakaar) alalõualuu alalõualuu tõstmine mälumislihased m. masseter oimulihas kiiruluu, kiilluu alalõualuu alalõualuu tõstmine (hammaste m. temporalis kokkupigistamisel) ja tõmbamine tahapoole külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m. omohyoideus 3. Teostab kere kallutust ette – m. rectus abdominis 4. Sirutab säärt ja painutab reit – m. rectus femoris 2 5. Sirutab säärt – m. quadriceps femoris 6. Teostab plantaarflektsiooni –m. gastrocnemius 3 1
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
m. longus 3.-6. kaelalüli Kuklaluupõhi Painutab pead m. rectus Atlas Kuklaluupõhi Painutab pead capitis mik capitis mik anterior Mälumislihased Mälurlihas Oimulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. masseter Sarnakaar Alalõualuuharu Mälumine, m. temporalis Oimuluu Alalõualuuharu Tõstab mälurmine tõstab soomusosa nokkjätke alalõualuud,
39. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised. Kandelüli-kuklaliiges (articulatio atlantooccipitalis). Kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad. Tüüp: ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 40. 5 näokolju luud Ninaluu os nasale, Sahkluu vomer, Pisaraluu os lacrimale, Üla-lõualuu maxilla, Alalõualuu mandibula. 41. Mälumislihased (4) Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu. b) niude-roide lihas (m. iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus
& sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule. Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA? PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma Asub kaelas. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: 1) Kõhusirglihas 2) Kaks põikilihast 3) Ristlihas Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid: 1) Deltalihas 2) Suur tuharalihas 3) Reiesirglihas Asetuse järgi jaotuvad lihased: pindmised ja süvad; mediaalsed ja lateraalsed; eesmised ja tagumised
ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada 2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
