Anatoomia lihaste tabel (0)

Lihase nimetus
Alguskoht
Kinnituskoht
Funktsioon
Koljupealne lihas/ musculus occipitofrontalis
Lauba naha all kõõlustanust silmkoopale
Kuklaluu alumine osa
Peanaha liigutamine, Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine
Silmasõõrlihas/
m.orbicularis oculi
Silma sisenurk
Silmalaugude küljes, silmavälisnurk
Võimaldab silmade avamist ja sulgumist ning nende pingutamist
Suusõõrlihas
m.orbicularis oris
Paikneb ringi ümber suu, algus ja lõpp pole määratavad
Suunurga naha ja vastavate ülalõualuude külge
Teostab suu avamist ja sulgemist ning osaleb koos teiste lihastega nt puhumise, imemise ja vilistamise tekitamises.
Suur sarnalihas
m.zygomaticus major
Põse sarnaluu
Suunurk
Kokkutõmbumine tõstab suunurka, täiendades sel moel suunurgatõsturi tegevust
Väike sarnalihas
m.zygomaticus minor
Põse ja sarnaluu piirkond
Ülahuule piirkond
Kokku tõmbudes põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist
Põselihas
m.buccinator
Põskede sisekülg
Suunurki ümbritsevale nahale
Tõstab suunurki külgsuunas viltu ja surub põskede limaskesta vastu hambaid, ent osaleb koos teiste lihastega ka puhumisel, vilistamisel ja mälumisel
Suunurgatõstur
m. levator anguli oris
Sarnaluu
Suunurki kattev nahk
Kergitab kokku tõmbumisel suunurki
Suunurgalangetaja
m.depressor anguli oris
Paikneb suunurga ja alalõua vahel
Lihase kokkutõmbumine surub suunurki alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid ilmeid
Mälurlihas / musculus masseter
Tõstab alalõuga ning on seega hädavajalik mälumiseks
Oimulihas / musculus temporalis
Sarnakaar
Alalõualuu haru välispinna tagaosa
Tõstab alalõuga ning sulgeb lõugu, võimaldades nii mälumist
Külgmine tiiblihas
Kiiluluu ja oimuluu
Alalõualiigese kapsel ja alalõualuu haru ülemine osa
Võtab osa alalõua liigutamise üles aga ka ette ja küljele
Keskmine tiiblihas
Oimuluu ja kiiluluu alumine pind
Alalõualuu nurga sisepind
Aitab surda kokku hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette
Kaelanahalihas / platysma
Suunurk, alalõualuu alumine äär
Surub lõua ja alahuule nahka allapoole, töötab koos suunurga-allarõhujaga
Peapööritaja / musculus sternocleidomastoideus
Oimu-ja kuklalihaste oimujätkest
Rinnaluu pidemele ja rangluu sternaalsele otsale
Pead painutada, kallutada ja pöörata
Pea ja kaela pikklihas
Oimuluu nibujätke
Esimesed rinna-ja kaelalülid
Pea tahapoole ja ühele küljele kallutamine
Trapetslihas /  musculus trapezius
Kuklaluust, kaela- ja seljalülidest
Abaluu harjale, rangluu akromaatiline ots
Tõstab õlgu, pea kallutamine küljele
Seljalailihas / musculus latissimus dorsi
Sisemine külg algab nimme- ja rinnalülide ogajätkelt.
Alumine osa ristluu ja niudeharjalt ning alumiste kolme või nelja roide välispinnalt
Kinnitub kõõluse abil selle väikeköbrukese harjale
Tõstab roideid , käevarre tõstmise korral, surub lihase kokkutõmbumine õlavarreluud alla
Alumine- tagumine saaglihas
11.-12. rinnalüli ja 1.-2. Lumbaallüli
Viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide ogajätketele
Tõstab roideid
Selgroosirgestaja
Spinaalsest apeneuroosist ning niudeluuharjalt
Kuklaluu ja kaelalülid
Ühepoolsel kokkutõmbel –painutus küljele ja taha.
Kahepoolsel – selja sirutus
Transversospinaalne trakt
a)-3.-6. Rinnalüli
b)katab osaliselt eelmist -3 ülemise rinnalüli ja 3.-7. Kaelalüli
a)-2.-3. Kaelalüli
b) os. occipitale
Pea rihmlihas
Oimuluu nibujätke
Viimane kaelalüli
Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine
Kaela rihmlihas
Esimene kaelalüli
Viimane kaelalüli
Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine
Suur rinnalihas / musculus pectoralis major
Sisemine algab rinna, rangluu ja viimaste roiete esiküljelt
Kinnitub kõõlusega õlavarreluu suurköbrukese harjale
Langetab ülestõstetud käsivart, liigutab õlga ettepoole kumerdades selga , tõstab rinnaõõnt,
Väike rinnalihas /musculus pectoralis minor
Kolmandalt, neljandalt ja viiendalt roidelt
Abaluu kaarnajätkele
Kokku tõmbumisel langetab abaluud ning tervet õlga, tõstab roideid
Eesmine saaglihas
Üheksast kuni kümnest esimestest roidest
Abaluu sisemine serv
Liigutab abaluu siseserva ette, tõstab õlga, tõstab roideid
Sisemised ja väilimised roietevahelised (interkostaal) lihased e. a)mm. intercostales interni
b)mm. intercostales eksterni
a)alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad
b)ülemiste roiete alumised served
a)ülemisete roiete alumiste servade sisepinnad
b)alumiste roiete ülemised served
roiete langetamine ( väljahingamine )(toime suhteliselt nõrk)
Vahelihas / diaphragma
Tagapoolt esimestele nimmelülidele ja viimastele roietele ning eespidiselt rinnaluu mõõkjätketele ja viimastele roietele
Kõige tähtsam hingamislihas, aitab tekitada kõhupressi
Välimine kõhupõikilihas
Kaheksa alumise roide välispinnalt
niudeharja välimine serv
Langetab roideid, painutab rindkere üle vaagnaluu, aitab kere pöörata
Sisemine kõhupõikilihas
Algab niudeharja eesmiselt küljelt ja selja lailihase apeneuroosist
Eespool kinnitub viimastele roidekõhredele ning liitub allpool kubemega
Langetab roideid, painutab rindkere või kallutab seda ja surub kokku alakeha organeid.
Kõhuristilihas
Kuue alumise roide roidekõhre sisepinnalt
Kõhu valgejoon
Aitab keha roteerida, ette ja küljele painutada, aitab tekitada prelum abdominale’t
Kõhusirglihas
Viienda, kuuenda ja seitsmenda roidekõhre välispinnalt ja mõõkjätkelt
Häbemeluu ülaserv
Painutab rindkere ettepoole või kergitab vaagnaluud samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes.
Kubemekanal
Paikneb allkeha alumiste sisemiste lihaste aponeuroosi vahel
Kubemekanalis kulgeb meestel seemneväät, naistel emaka ümarside
Kõhuvalgejoon
rinnaluu mõõkjätkelt
Kubemepiirkond
Ühendab kõhu pindmisi lihaseid katvad aponeurootlised tuped
Deltalihas / musculus deltoideus
Kimbud algavad rangluult ja abaluult
Õlavarreluu väliskorpusele
Tõstab käsivart horisontaalselt , ette ja taha liigutamine
Suur ümarlihas
abaluu alumine nurk
õlavarreluu väikeköbrukese hari
õlavarre retroversion, abduktsioon , siserotatsioon
Väike ümarlihas
abaluu lateraalne serv
õlavarreluu suurköbruke
õlavarre välisrotatsioon, abduktsioon
Õlavarre-kakspealihas / musculus biceps Brachil
Väline ehk pikk pea algab abaluu kaarnajätkelt
Lühike pea, mis algab abaluu kaarnajätkelt
Kaks pead lähevad üle kõõluseks ja kinnituvad kodarluu koprusele
Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart
Õlavarrelihas
Õlavarreluu sisemiselt ning välimiselt küljelt
Küünarluu körpusel
Painutada küünarvart üle käsivarrreõlavarre
Õlavarre-kolmpealihas / musculus triceps Brachil
Ülemine osa koosneb kolmest peast : pikk pea, mis algab abaluu välisküljelt ning mediaalne pea, mis algab õlavarre tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt
Moodustavad paksu lihasmassi, mis lõpeb kõõlustena, mis kinnitub küünarnukile
Sirutab küünarvart üle käsivarre
Õlavarre- kodarluulihas
Õlavarreluu välisküljelt
Kodarluu tikkeljätkele
Painutab küünarvart
Pikk pihulihas
Õlavarreluust, kulgeb viltuselt üle küünarvarre
Kinnitub pihuaponeuroosile
Lihas painutab kätt küünarvarre suhtes ning pinguldab pihuaponeuroosi
Sõrmede sirutaja
Õlavarreluu põndapealiselt
Jaguneb kolmeks, läheb sirutajatehoiduri (retinaclum extensorum) alt läbi ja lõpeb 2.-5. Sõrme teises ja kolmandas faalanksis
Sirutab kolmandat faalanksit üle teise, teist üle esimese, sõrmi üle käte, kätt üle küünarvarre ning küünarvart käevarre suhtes
Suur tuharalihas / Musculus gluteus maximus
Niudeharjalt, ristluult, õndraluult ning nimme-selja fastsialt
Reieluu tuharakörpusele, osalt kulgeb ta üle reieluu suurpöörla
Sirutab reit tahapoole, pöörab väljapoole, aitab säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal.
Keskmine tuharalihas / musculus gluteus medius
Välimisest niudeaugult, eesmiselt ülemiselt niudeharjalt ja ristluunimmeluu fibroossest kaarest tuharalihase kilekõõluselt
Reieluu suurpöörale
Tõstab reit abduktsioonis samal ajal seda sisse- ja väljapoole pöörates
Väike tuharalihas / musculus gluteus minimus
Niudeluu tagapinna alaosalt
Reieluu suurpöörale
Reie ette- ja tahaviimine ja pööramine
Laisidekirme pingutaja
Niudeharjalt, ülemiselt eesmiselt niudeogalt ning tuharalihaste apeneuroosilt
Ühendub reieluu aponeuroosiga ja kinnitub sääreluu väliskörpusel
Kokku tõmbudes sirutab see reieluu aponeuroosi välisosa, samal ajal reit eemaldades. Aitab vaagnaluud ühele küljele painutada ning hoolitseb püsti seistes keha stabiilse asendi säilitamise eest.
Reie- nelipealihas / musculus quadriceps femoris
Niudeluu, reieluu kaarejoon mediaalselt,
reieluu eesmine pind, reieluu kaarejoon lateraalselt
Moodustavad ühtse kõõluselise aponeuroosi mis kinnitub kõõlusele ja kulgeb sealt edasi allapoole põlvekedra lõppedes sääreluu körpusel.
Sirutab jalga reie suhtes, ent samuti painutab reit vaagna suhtes
Rätsepalihas / musculus sartorius
Ülemine eesmine niudeoga
Sääreluu körpus
Kokku tõmmates painutab jalga reie suhtes ning reit samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades
Poolkõõluslihas
Istmikuluult ning kulgeb mööda reie tagakülge
Peale põlve sisekülje läbimist muutub kõõluseks mis on sääreluu ülaosas ühiseks kinnituskohaks ka rätseplihasele ja õrnlihasele
Kokku tõmbudes painutab see jalga reie suhtes ning pöörab reit seespidiselt. Sirutab see reit vaagna suhtes
Poolkilelihas
Istmikuluult
Kinnitub kolme kimbuna sääreluu korpusele
Kokku tõmbudes painutab see jalga reie suhtes ning pöörab reit seespidiselt. Sirutab see reit vaagna suhtes
Reie-kakspealihas
Algab istmikuluult
Kinnitub pindluu ülemisele otsale
Painutab jalga reie suhtes, samal ajal pöörates teda mõnevõrra väljapoole. Sirutab reit vaagna suhtes
Õrnlihas
Algab häbemeluult
Kinnitub kõõluse abil, mis on ühine kahe teise lihasega poolkõõluslihasega ning rätsepalihasega
Reie painutaja ja reie lähendaja
Sääremarja- kolmpealihas / musculus triceps surae
sääre-ja pindluu tagapind ja sääre luudevahekile,
reieluu mediaalne ja lateraalne põnt
Moodustab kannakõõluse ( inimkeha tugevaim kõõlus) mis kinnitub kandluuköbrule
põlves painutab säärt, hüppeliigestes painutab jalabatalla poole (oluline äratõukel!), seismisel hoiab keha hüppeliigesest ettepoole vajumast.
Tagumine sääremarjalihas
Kaks pead mis algavad reieluu põndapealistelt
Lähevad üle kõõluseliseks aponuroosiks ja moodustavad achilleuse kõõluse mis kinnitub kandluu köbruke
Kokku tõmbudes sirutavad jalalaba sääre suhtes, kui kand on maas siis tõstavad seda, samal ajal säärt reie suhtes painutades.
Hädavajalikud lihased kõndimise juures.
Käe lihased üldistavalt
a)painutajate hoidur e. m. flexor retinaculum
b)väikese sõrme eemaldaja e. m. abductor digiti minimi
c)väikese sõrme painutaja e. m. flexor digiti minimi
d)väikese sõrme vastastaja e. m. opponens digiti minimi
e)pihkmised luudevahelised lihased e. mm. interossei palmares
f)Pöidlalähendaja e. m. adductor pollicis
g)lühike pöidlapainutaja e. m. flexor pollicis brevis
h)lühike pöidlaeemaldaja e. m. abductor pollicis brevis
j)pöidlavastastaja e. m. opponens pollicis
Enamasti algavad randmeluudest
Kinnituvad enamasti ühest otsast vastava sõrme teisele või kolmandale faalanksile
Sõrmede liigutamine ja painutamine on põhifunktsiooniks
Lahkliha e. perineum
Koosneb fastsiatest, elundite vahelisest sidekoest ja lihastest. Läbi perineumi kulgevad pärasoole lõpposa, kusiti ja naistel tupp. Nende elundite seintes on silelihased, välisavade umber paikneb aga 8 paari väikesi vöötlihaskoest lihaseid
Näiteks:
a)Päraku tõstur e. m. levator ani – kõige suurem, lehtrikujuliselt ümber päraku, pärasoole tühjendamise ajal aitab avada pärakut
b)välimine pärakusulgur e. m. sphincter ani externus – ringi ümber päraku, sulgeb päraku
c)kusiti sulgur e. m. sphincter urethrae – ringi ümber kusiti
Jalalihastest üldistavalt
a)lühike varvastesirutaja e. m. extensor digitorum brevis
b)selgmised luudevahelised lihased e. mm. interossei dorsales
c)sirutajatehoidur e. retinaculum extensorum
d)lühike varvastepainutaja e. m.flexor digitorum brevis
e)Suurvarba-eemaldaja e. m. abductor hallucis
f)vihmausslihased e. mm. lumbricales
g)lühike väikevarbapainutaja e. m. flexor digiti minimi brevis
h)väikevarba-eemaldaja e. m. abductor digiti minimi
j)lühike suurvarbapainutaja e. m. flexor hallucisbrevis
Algavad enamasti talla aponeuroosist või sääre eesmistest lihastest
Kinnituvad enamasti vastava varba 1.-3. faalanksile või on ühendatud ühise varvastesirutaja lihaselise kõõlusega
Funktsiooniks on toestada käimisel, painutada ja sirutada varbaid ja liigutada jalalaba