Lihased (0)

Lihase nimetus

Alguskoht

Kinnituskoht

Funktsioon

Koljupealnelihas
(m. occipitofrontalis)
Miimilised lihased algavad näokolju luudelt
Kõõlustakust, silmakoopal
lõpevad nahas, pehmetes kudedes.
Laup naha all
Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused sulgevad või avanevad, muutub näoilme.
Silmasõõrlihas
Silmaava
Silmalaugude küljed
Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine
Suusõõrlihas
Vastav alalõualuu
suunurga naha külge kinnitub
Suu avamine ja sulgemine; puhumine , vilistamine, imemine
Sarnalihased
Põse sarnaluu
Suunurk; ülahuule piirkond
Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist
Põselihas (m.buccinator)
Põskede siseküljest purihammaste kohalt alalõua allaossa
Suunurka ümbritsevale nahale
Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu ; surub põskede limaskesta vastu hambaid, puhumine, vilistamine, mälumine
Suunurgatõstur
Sarnaluu
Nahk, mis katab suunurki
Suunurkade kergitamine
Suunurgalangetaja
Alalõug
Suunurk
Surub suunurki alla
Ninalihas
Nina kõhrede keskjoon
Nahk mis katab ninatiibu
Ahendab ninaauki, tekitades vertikaalseid näokurde
Mälurlihas (m. masseter )
Sarnakaar
Alalõuanurga välispind
Tõstab alalõuga, mälumine
Oimulihas (m. temporalis )
Oimuaugust
Alalõua nokkjätke
Alalõua-tõstur; aitab alalõuga tahapoole tõmmata, mäluda
Külgmine tiiblihas
Kiilluu tiibjätke
Alalõualuu põntjätke all asuv lohk
Alalõug liigub ettepoole
Keskmine tiiblihas
Kiilluu tiibjätkeauk
Alalõua nurga sisepind
Aitab alalõuga tõsta
Kaelanahalihas (platysma)
Rindkere eesosa
Kaelal põimub näo alaosa miimilistesse lihastesse
Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; tõstab kaelanahka
Peapööraja (m. sternocleidomastoideus)
Rinnakupide; rangluu rinnakmine ots
Oimuluu nibujätke ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa
Pea painutamine , kallutamine ja pööramine
Peapikklihas
III-VI kaelalüli eesmine köbruke
Kuklaluu põhimikuosa alumine pind
Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele
Kaelapikklihas
Oimuluu nibujätke
Viimased kaelalülid, esimesed rinnalülid
Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele
Trapetslihas (m. trapezius)
Kuklaluu ülemine kuklatagune joon, välimine kuklamügar, kõik rinnalülide ogajätked
Abaluuhari, õlanukk, rangluu ülanukmine osa
Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõstab õlavöödet allapoole, sirutab pead ja lülisammast
Seljalailihas (m. latissimus dorsi)
VII-XII rinnalüli, nimmelülide ogajätked, rindkere- nimme sidekirme, niudeluuhari, IX-XII roie
Õlavarreluu väikeköbrukese hari
Tõmbab ülestõstetud või ette- viidud õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab eemaleviidud õlavart rindkerele; fikseeritud käe korral tõstab keret
Alumis- tagumine saaglihas
Lailihase all
2 alummise rinna- ja 2ülemise nimmelüli
Viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide ogajätketele
Langetab viimaseid roideid ning laiendab rinnaõõnt
Ülemis-tagumine saaglihas
Kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätke
II-V roided
Tõstab roideid
Selgroosirgestaja
Lülisambasirgestaja
Ristluu tagumine pind, niudeluuhari, rindkere-nimme sidekirme
Ulatub koljuni, kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele
Kallutab lülisammast ja pead taha lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead
Transversospinaalne trakt (süsteem)
Spino -transversaalne trakt ( rihmlihas : pea- ja kaela rihmlihas)
Lihased algavad risti-jätketelt
Kinnituvad ogajätketele
Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lihased lülisammast ja pead taha poole lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel nimetatud lihased sirutavad lülisammast ja pead.
Pea rihmlihas
III kaela- kuni III rinnalüli ogajätke
Kuklaluu ülemine kuklatagune joon, oimuluu nibujätke
Pea taha ja küljele kallutamine, pea pööramine
Kaela rihmlihas
III-V rinnalüli ogajätke
II-III ülemise kaelalüli ristjätke
Pea taha ja küljele kallutamine; pea pööramine
Suur rinnalihas (m. pectoralis major )
Rangluu, rinnak, II-VII roidekõhr, kõhusirglihasetupe eesmine pind
Õlavarreluu suurköbrukese hari
Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib sissepoole; langetab ülestõstetud kätt
Väike rinnalihas (m. pectoralis minor )
III-V roie
Abaluu kaarnajätke
Langetab abaluu lateraalset nurka
Eesmine saaglihas
8 või 9 ülemist roiet
Abaluu mediaalne serv ning ülemine ja alumine nurk
Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab abaluu alumist nurka ette, õlavarre tõstmine kuni vertikaalasendini
Sisemised roietevahelised (interkostaal-) lihased
Iga roide ülemine serv
Naaberroide alumine serv
Roiete langetamine, s.o välja- hingamine
Välimised roietevahelised (interkostaal-) lihased
Roide alumine serv
Naaberroide ülemine serv
Roiete tõstmine, s.o sisse-hingamine
Vahelihas (diaphragma)
Alumistelt roietelt, nimmelülidelt
Lihaselised osad suunduvad kõõlustsentrisse
Hingamislihas; kontraktsioonil laskuvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, lihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja.
Välimine kõhupõiklihas
Kaheksa alumise roide välispind
Niudeluuharja välisserv
Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul lähendavad vaagnat rindkerele
Sisemine kõhupõiklihas
Rindekere-nimme sidekirme, niudeluuhari, kubemeside
Kolm alumist roiet; üle mediaalselt aponeuroosiks
Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul lähendavad vaagnat rindkerele
Kõhuristlihas
Kuue alumise roidekõhre sisepind, rindkere-nimme sidekirme, niudeluu -hari, kubemeside
Läheb mediaalselt üle aponeuroosiks ehk kilekõõluseks
Kõhulihased avaldavad survet kõhuõõnes paiknevaile elundeile
Kõhusirglihas
V-VII roidekõhre välispind ja rinnaku mõõkjätke
Häbemeluu
Aitab painutada lülisammast
Kubemekanal
Kulgeb põiki läbi kõhu eesseina lihaste ette alla mediaalsele
Allkeha alumiste sisemiste lihaste aponeuroosi vahel
Mehel kulgeb seemneväät; naisel emakaümarside
Kõhuvalgejoon
Paikneb kõhusirglihaste vahel ja ulatub mõõkjätkest sümfüüsini
Vertikaalselt kõhu keskjoon – rinnaluu mõõkjätkelt kubemeni
Kõõluseline osa; pole funktsiooni
Deltalihas (m. deltoideus)
Rangluu, õlanukk,
abaluu hari
Õlavarreluu
deltalihasmine köprus
Tõstab õlavart horisontaal-
tasapinnani ja pöörab
Suur ümarlihas
Abaluu alumine nurk
Õlavarreluu väike köbruke
Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole
Väike ümarlihas
Abaluu lateraalne serv
Õlavarreluu suure köbrukese alumine serv
Retroversioon , abduktsioon, välisrotatsioon
Õlavarre-kakspealihas (m. biceps brachii)
Abaluu kaarnajätke, abaluu liigeseüline köbruke
Kodarluuköprus, kiudkõõlusriba
Painutab ja pöörab käsivart väljapoole
Õlavarrelihas
Õlavarreluu distaalse poole eesmine pind
Küünarluuköprus
Painutab käsivart
Õlavarre- kolmpealihas (m. triceps brachii)
Abaluu liigesealune köbruke, õlavarreluu tagumine pind
Küünarnukk
Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, rippasendist taha; sirutab käsivart
Õlavarre-kodarluulihas
Õlavarreluu lateraalne serv
Kodarluu tikkel-jätkest veidi kõrgemal
Painutab käsivart; pöörab käsivart sisse- ja väljapoole
Pikk pihulihas
Õlavarreluu mediaalne põndapealis
Pihukilekõõlus
Painutab kätt
Sõrmedesirutaja
Õlavarreluu lateraalne põndapealis
II-V sõrme selgmine pind
Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid harali ajada
Käe lihastest – üldistavalt
käe lihased paiknevad ainult pihkmisel küljel käe luude vahel 3 rühmas: pöiat liigutavad, väikesõrme liigutavad ja keskse grupi lihased, mis liigutavad sõrmi. Käe keskmise rühma lihased on vihmausslihased mm. lumbricales ja luudevahelised lihased mm. interossei
Suur tuharalihas (m. gluteus maximus)
Niudeluu välimise pinna tagumine osa, ristluu tagumine pind
Reieluu tuhara-köprus
Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; sirutab painutatud keret
Kesmine tuharalihas (m. gluteus medius )
Niudeluuhari, niudeluu välimine pind
Reieluu suur pöörel
Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele
Väike tuharalihas (m. gluteus minimus )
Niudeluu tagapinna alaosa
Reieluu suur pöörel
Eemaldab reit, reie anterversioon ja siserotatsioon, reie retroversioon
Laisidekirmepingutaja
Eesmine-ülemine niudeluuoga
Niude-sääreluu-kulgla
Eemaldab ja tõmbab reit ette
Reie-nelipealihas (m. quadriceps femoris)
Eesmine-alumine niudeluuoga, suur pöörel, reieluu-karejoon, reieluu eesmine ja külgmine pind
Põlvekeder, põlvekedraside, sääreluuköprus
Tõmbab reit ette, tervikuna sirutab säärt
Rätsepalihas (m. sartorius )
Eesmis-alumine niudeluuoga
Sääreluuköprus
Tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sisse poole
Poolkõõluslihas
Istmikuköber
Sääreluuköprus
Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda sissepoole; tõmbab reit taha
Poolkilelihas
Istmikuköber
Sääreluu mediaalne põnt
Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda sissepoole; tõmbab reit taha
Reie-kakspealihas
Istmikuköber, reieluu-karejoon
Pindluupea
Tõmbab reit taha; painutab säärt ja pöörab seda väljapoole; painutab säärt põlveliigeses
Õrnlihas
Häbemeluu
Sääreluuköprus
Painutab säärt ja roteerib seda sissepoole
Sääremarja-kolmpealihas (m. triceps surae)
Reieluu põndad, pindluu ülemine ots
Achilleuse kõõluse varal kandluuköbruke
Painutab jalga
Tagumine sääremarjalihas
(sääreluulihas?)
Luudevahekile ja naabruses olevad sääre luude osad
Lodiluuköprus ja mediaalne talbluu
Toimib põlveliigesele, hüppeliigesele, varbalülidevahe-liigestele
Jala lihased - üldistavalt
jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased.
Lahkliha (perineum)
Lihased+ fastsiad
Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; külgmiselt istmikuköbrud
Suleb vaagnaõõne altpoolt
Fastsiad – pehmed koed , mis paiknevad päraku ja väliste suguelundite vahel.