Tunnikontroll nr 3 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ? kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH 1. Keha asend peab olema arvuti taga vaba. 2. Küünarnukireegel soovitav on, et küünarnukk oleks painutatud 90 kraadi. 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4. JAH. 5. EI. 6. JAH. 7
randmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada
Car) ning küünarvarre- sidekirme pingutamine Küünarvarre lihased Kraniaalsed lihased Kodarmine randmesirutaja - m. Õlavarreluu lateraalne põndapealis 2...3 kämblaluu proksimaalne ots Randmeliigese sirutamine extensor carpi radialis (Car), 3 kämblaluu proksimaalne ots (Un) Ümarsissepööraja - m. pronator Kodarluu Kodarluu-küünarluu liigeste
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud
Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa isegi kohvitassi tõsta. Käega ei saa enam töötada. Seda nimetatakse närvi pitsumise sündroomiks ehk karpaalkanali sündroomiks ehk hiirehaiguseks. 8. Milline on ergonoomiline tool? kirjeldada 4-5 lausega. Ergonoomiline tool:
Võimalusel rakendada töötaja võivad tekitada ka seede- ja vereringeelundite tööpäeva jooksul eri tööoperatsioonidel. häireid. Üks levinuim sundliigutustest Vaadata üle tootmisprotsess ja põhjustatud kutsehaigus on karpaalkanali- töövahendid ning võimalusel neid sündroom randmeliigese piirkonnas esinev uuendada, et vähendada käsitsi haigus, mis tekib töötajatel, kes peavad töötamist. labakäega palju liigutusi tegema Ohustatud isik / Ohutegur Ohu iseloom, mõju tervisele Abinõud riskide vähendamiseks esinemiskoht 2. KEEMILISED OHUTEGURID
Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda, käed muutuda külmaks jne. Üks kõige drastilisemaid tulemusi on nn valge sõrme sündroom, mis toob kaasa verevarustuse häired jäsemetes ning eriti rasketel juhtudel võib tuua kaasa sõrmede või isegi terve labakäe amputeerimise vajaduse. Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali sündroomi omavaheline seos, kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab läbi selle kanali liikuvat 6 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas mediaannärvi. Tulemuseks on valu ning ,,surisemine" käes, mis võib ulatuda õlani või kaelani ning olla eriti tugev öösiti. 4. VALGUSTUS
3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine. Proksimaalne käeliiges, s.o
Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli. 2.2 Turvavarustus Lumelauasport on suhteliselt ohtlik ala. Olenemata sellest, kas sõidetakse suurtel hüpetega mägedel või laugel kelgunõlval, on vigastuste oht siiski kõrge. Sõitu õppides on kõige tavalisem istmikule kukkumine. Sellisel puhul pannakse instiktiivselt käed selja taha, et löögijõudu vähendada. Seetõttu ongi algajate puhul kõige tavalisemaks vigastuseks randmeliigese murd või nihestus. Mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad vigastused, kuid eed muutuvad enamasti tõsisemaks, alates luumurdudest kuni liigeste täielike rebestusteni. Selle tõttu ongi lumelauaspordis, nagu igal teiselgi ekstreemspordialal, turvavarustusel äärmiselt tähtis roll. Tõenäolislt on kõige tähtsam omada sõidu ajal kiivrit. Väga lihtne on peaga niimoodi vastu jäist maapinda kukkuda, et sellel võiksid olla eluohtlikud tagajärjed
- Üheteljeline - Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku Liigutused:
õpikust) Randme, kämbla luud ja sõrmelülid. 33. Käeliiges koosneb: (info õpikust) Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges.
tehnikat. Sportlastest moodustavad riskirühma: tennisist, lauatennisist, sulgpallur. Sümptomid Kõige sagedasem õlavarreluu välise põndapealise põletik, mille puhul esineb: valu küünarvarre roteerimisel ja raskuste kandmisel ning otsene äge põndapealse puutevalu. Haiguse kroonilise kulu korral võib tekkida lihaste nõrkus ja lihaste kõhetumine ning valu võib esineda ka une ajal. Lateraalse epikondüliidi diagnostika • Küünarliigese aktiivne/passiivne liikuvus • Randmeliigese dorsaalfleksioon vastupanuga - valu tekib küünarliigese välisküljel • Sirutatud käe surumine rusikasse • Haiguse tähtsaks tunnuseks puutetundlikkus õlavarreluu välimisel põndapealisel M extensor carpi radialis longuse hindamine ja venitamine M extensor carpi radialis longust võib uurida õlavarre lateraalset epikondüüli või lihase kõhtu palpeerides. Lihase liigutusvalu võib uurida ja ravida järgmise venituse abil:
Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel
- kodarluu on väiksem ja äärmisem (küünarnuki poolne osa on peenem kui käe poolne osa); - küünarliiges on liitliiges, mida ümbritseb ühine liigeskihn ning toimuvad kahesugused liigutused -küünarvarre painutus ja sirutus ning kodarluu pöörlemine oma telje ümber. 22 Käe luud jagunevad randme-, kämbla- ja sõrmede luudeks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja
sidet. 807 Pilt 51.27. Veenikanüüli sisestamine ja kinnitamine Komplikatsioonid veenide punkteerimisel Ebaõnnestunud punktsioon Veen on ainult läbitorgatud või rebenenud jms. Fikseerige rõhksidemega (või pannakse punktsioonikohale väike kokkupandud tampoon/tutik, mis kinnitatakse pingutatud kleepribaga). Arteriaalne punktsioon On võimalik küünarliigese piirkonnas (arter asub selle keskel) või randmeliigese juures (kodarluuarteri kulgemisel üle kodarluu). Kui punkteerimisel tunnete pulseerimist, olete torganud arterisse – eemaldage kanüül ja sulgege torkekoht rõhksidemega. Märkus. Ainult vere värvuse põhjal (helepunane – tumepunane) pole võimalik otsustada, et tegemist on arteriga! Kui teostate infusiooni: piisava vererõhu korral võib veri pulseerivalt tagasi joosta.
annaabi.ee 
