moodustamise l ka ülalõualuu) Suulaeluu horisontaallest mes Veis - üksnes väikesed suulaekanalid PÕHIOSAD: Kuklaluu - põhimikuosa, külgosa, kuklasoomus Oimuluu - kaljuosa, trummiosa, soomusosa Otsmikuluu - otsmikusoomus, silmakoopaosa, ninaosa Sõelluu - sõellabürint, sõelleste, silmakoopaleste Põhikiilluu - keha, tiib Eeskiilluu - keha, tiib Sarnaluu - otsmikuluumine jätke, sarnaluumine jätke Ülalõualuu - keha, suulagijätke Lõikehammasteluu - keha, sombujätke, ninamine jätke, suulagijätke Alalõualuu - keha, haru
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil
miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele
... lumborium ristluumine köber, liigesejätked jäigastamine ning pea ja nimmelülide ogajätked, kaela tõstmine, ühepoolsel ristluu külgosa toimel selgroo, eriti kaelaosa Rindkere pikim lihas - Viimase nelja-viie rinnalüli Rinnalülide ristijätked, küljele painutamine ning pea ... thoracis ogajätked roiete dorsaalsed osad, 7 pööramine
tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste
ribosoomidega) membraanist 3. Golgi aparaat(kompleks) - toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Leidub eukarüootsetes rakkudes. Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse. 4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke
- küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp pars intercartilaginea (tagumine 1/3 pilkkõhrede vahel) KÕHRED - glottis hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica Sõrmuskõht cartilago cricoidea LIIGESED - ees- ja külgosa moodustavad kaare arcus - Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva - tagaosa moodustab plaadi lamina vahel -> kombineeritud sarniirliiges -> frontaaltelje ümber Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre
3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks: 1) Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa 2) Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond 3) Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond Nimetage kehaõõned (5): 1) Koljuõõs 2) Rinnakelmeõõs 3) Kõhuõõs 4) Vaagnaõõs 5) Südamepaunaõõs Keha õõnsused: 1) Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs (CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS)
annaabi.ee 
