frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n
Styloideus) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kulgeb nelinurkse kujuga kiiruluul välimine sagitaalhari, sisepinnal telkjätke. Ninaluude eesots ahenenud Näohari jätkub sarnaluul; Ülalõuasiinus jaguneb vaheseina abil rostraalseks ja kaudaalseks ülalõuaurkeks (Sinus maxillaris: rostralis et caudalis) Suulaeurge paikneb perpendikulaarlestmes Iseärasused Karnivoorid ca fe alhari (Crista sagittalis externa), mis läheb üle oimujooneks (Linea temporalis). Luu sisepinnal telkjätke (Proc. Tentoricus) Oimuluu alaosad varajases eas
Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel
(cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)
ja põndakõrvaljätke (su, Ru), tõstmine kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke (eq) Kaudaalne peapõikilihas - m. Telglüli ogajätke ja kaudaalne Kandelüli risti- ja kaudaalne Ühepoolsel toimel pea pööramine, obliquus capitis caudalis liigesejätke liigesejätke mõlemapoolsel toimel aga teise kuklaliigese fikseerimine Peapikklihas - m. longus capitis 3...6 kaelalüli ristijätked Kuklaluupõhimik Ühepoolselt kaela eesosa küljele
lähedal kaetud helehalli kirmega) ja kitsas, tagapool õige natuke laienev. Emase tagakeha on samuti peamiselt must, aga rindmiku lähedal on tagakehalülidel väikesed kollased laigud. Tagakeha lõpeb nii emasel kui ka isasel kahe sabalisandiga, mis paistavad silma valge värvuse tõttu. Teistest rabakiilidest saab teda eristada veel alahuule järgi: valgelaup-rabakiilil on see keskelt must, külgedelt hele. Kõikidel teistel rabakiilidel on alahuul üleni must. Hännak-rabakiili (L. caudalis) iseloomustab nuiakujuline tagakeha (eestpoolt kitsas ning tagant laienev), mis jätab temast petlikult suurema mulje. Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel
- sisenevad pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu aferentsed impulsid sisekõrva poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11 - hõlmab väikeaju kõige uuema ainult imetajail esineva osa – neocerebellum - silla kaudu allutatud suurajukoorele – pontocerebellum - aferentseks teeks on pedunculus cerebellaris medius (A12) ÜHENDUSED - väikeajul on 3 paari valgeainest jalakesi, mis koosnevad väikeajusse sisenevatest või sealt väljuvatest juhteteedest - pedunculus cerebellaris inferior (A1) ühendub piklikajuga - pedunculus cerebellaris medius (A2)
juhivad motoorseid funktsioone. Lisaks sellele asuvad seljaajus ülenevad ja alanevad juhteteed. Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb selgrookanalis. Seljaaju on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja ligikaudu ühe sentimeetri jämedune veidi lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaajust lähtub 31 närvi. Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa (pars: cervicalis, thoracica, lumbalis, sacralis et caudalis). Seljaaju liblikakujulise ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite
Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt
jne). 13 NEUROPSÜHHOLOOGIA EKSAM rostralis – rostraalne (pea kirjelduses) anterior – eesmine (anterioorne) sinister – vasak bilateralis – mõlemapoolne (bilateraalne) sub – all caudalis – sabapoolne (kaudaalne) superficialis – pindmine contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne) superior – ülemine (superioorne) cranialis – kraniaalne (kraniaalne) supra – peal dexter – parem
annaabi.ee 
