Rüütlikultuur (3)

Rüütlikultuur
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. – 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. – 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus.
Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja - vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust.
Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence’ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest – nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega.
Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt:

• trubaduurid – provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal
  
• truväärid – prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal
  
• minnesingerid ja spielmannid – Saksamaal
  

Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal.
Rüütlilaulude peamiseks teemaks on:

• armastus
  
• kangelased
  
• Neitsi Maarja teema
  

Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante , aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud.
Tuntumad rüütlilaulikud on:

• 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
  
• 13. saj truväär - Adam de la Halle
  
• Minnesinger - Walther von der Vogelweide
  

Rüütliluule tähtsamad zanrid:
Kantsoon (pr. chanson )- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul;
Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul;
Tentsoon (tenso, partimen, jeu- parti )- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel , domineerib siiski armastusteema;
Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks;
Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul ;
Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit;
Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada;
Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul;
Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul;
Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga.
Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane ), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, olema mitmekülgne ( muusika , tants, laul, seltskondlik vestlus , luule). Ta pidi alati aitama hätta sattunud daami ja nõrgemaid, kes ise ennast kaitsta ei suutnud. Rüütel talitas alati oma südamedaami soovi kohaselt. Tänapäeval on rüütellikkus minu arvates ausus ja viisakas käiumine, head kombed, sh naiste vastu kena olemine.