2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel./ Kantsoon, sirventees, tensoon, pastorell, serena, alba, ballaad, romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1. põrgu, 2.puhastustuli ja 3.paradiis. Teos on allegoorilis sümblistlik
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE.
Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11
neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan
eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid Aleksander Suure seiklustest. Renessanssiks nim. Euroopas
Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed
Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on lüüriline, enamasti kantsoonvormiline üles ehitatud kahe armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA Kahekõneline Hommikulaul luuletus rüütli ja öiselt romantiliselt karjusneiu kohtumiselt kohtumisest lahkudes ROMANSS SERENA Kui armsama sõtta
saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA)
Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul · Romanss merele või sõtta saatmise laul Tannhauser, Wagner. Rüütliromaan Värsivormis enamasti, põhines ajalool või legendaarsetel pärimustel. Rääkis armastusest ja sõjast. Rüütliavantüür. Võideldakse ainult iseenda au ja kuulsuse eest. NN: Bütsansi romaan. Bütsansi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka süzee. Otsitakse Püha Graaali
*12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal Bard rndlaulik Inglismaal onglr rndlaulik Prantsusmaal Skald rndlaulik Skandinaavias PILLID KESKAJAL *orel(al 9.-10.saj)
kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; ALBA (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; SEREENA (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; PASTORELL (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; ROMANSS (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; BALLAAD (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga.
7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks oli naine, karjaselaul)*alba(hommikulaul)*serena(serenaad)*ballaad(refrääniga tantsulaul)*romanss (neiu kaebelaul) 8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9
· Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga
mõlemaid ette muusikalise instrumendi saatel, samas polnud homoseksuaalne armastus trubaduuride luules kindlasti lubatud. Stroofide kirjutamine oli väga mänguline, stroofid segunesid ja põimusid läbi, mistõttu on keeruline trubaduuride luulet tõlkida. Allzanrid olid alba koidulaul, tüüpiline teema sellest, kuidas armastajad hommikul lahku peavad minema. Dramaatiline laul naine kaebab jõhkardist abikaasa üle oma sõbrale või nutab sõbra lahkumise pärast ristisõtta. Pastorell rüütel flirdib karjuseneiuga. Kõik polnud seotud naisega, nt ristisõjalaul või nn debatt filosoofiline, võib-olla ka armastuse teemaline ning teoloogiline. Trubaduuride pinnasest tekkis 13. sajandil Sitsiilia koolkond ning nn uus mahestiil, dolce stil nuovo (Dante ja Petrarca). Põhja-Prantsusmaal nimetati trubaduure truväärideks. Rondoo algab refrääniga, mis on ka luuletuse keskel ning lõpus; ballaad läbiva
luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab rüütlile hommikul meelde, et aeg on salakohtumiselt daami juurest lahkuda. Tentsoon dialoogluuletus, vaidluslaul mis tahes teemal 2 luuletaja vahel. 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule
annaabi.ee 
