Kirjandus ja armastus Armastuskäsitlus läbi aegade Antiikaeg Inimene on ilus. 1 aastatuhande algusest eKr kuni 5. saj pKr. Keskaeg Inimene on patune olend. 5.saj 15.saj Renessansiaeg Inimene on ilus, tal on õigus õnnele. (Riik on tähtsam kui inimene.) 15.saj 17.saj Klassitsism ja valgustus - *Riik tuleb ümber korraldada, et inimesel oleks hea. (NB! Tähtis mõistus!) 17.saj 18.saj Romantism Tunded on tähtsamad kui mõistus. 18. saj lõpp kuni 19. saj 2. pool Realism Miks inimene pole õnnelik? 19.saj 2. pool
Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu.
· Miguel de Cervantes(1547-1616)-tema peateoseks oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"-oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. · William Shakespeare(1564-1616)-renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke ültse. Ta kirjutas: ,,Romeo ja Julia"-armastusromaan, ,,Hamlet"-tragöödia. Nüüd räägin natuke ka renessansi kunstist ehk maalidest ja loomulikult ka nende maalijatest. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessans uue hinguse ja pühaliku meeleolu. Kuulsamad kuntsnik on Leonardo da Vinci ja tema maal ,,Püha õhtusöömaaeg". Renessansi ajal tuli palju uut ja huvitavat juurde ja see kõik on muutnud meie maailma nii fantastiliseks nagu see praegu on. Meil ei ole vaja muud teha kui tänada neid inimesi kes on renessansiga seotud ja aidata ise ka natuke kaasa maailma arengule.
Jõhvi Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass Juhendaja Leigi Molodõk Jõhvi 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus-renessansiaeg............................................................................................4 2. Leonardo da Vinci elulugu............................................................................................5 2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad......................................................................6 2.2. Leonardo päevikud.................................................................................................7 2.3. Anatoomia..........................
· Sümbol: Aiarada sümboliseerib inimese spirituaalset rännakud läbi elu · Tüübid: 1) Tiigiaed 2) Kuiv maastikuaed mediteerimiseks 3) Teeaed puhastavaks teejoomiseks 11. Renessanssaiad Itaalias jm Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja
vabamate inimsuhete poole. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg, julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessanss uue hinguse, tolleaegsetelt maalidelt hoovab eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist. Must Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne.. Surma teema oli nii tõsine, et hakati väärtustama elu. Maadeavastused. Inimesed pidid tõdema, et maailm on laiem kui Euroopa. Inimene hakkas uskuma iseendasse
alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“ Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised. Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige,
1. KUIDAS AMEERIKAS ANTIIKI võitlejad olid just need, kes kasutasid TUNDMA ÕPITI? oma teostes enim vihjeid ja viiteid Era- ja avalike raamatukogude antiikkirjandusele ja kes õpetasid rajamine; oma lastele ise eraviisiliselt ladina ja Antiikteoste tõlkimine 18. sajandi kreeka keelt. USAs kui patriootiline tegevus. Vrd. Euroopa 3. KLASSIKALISE ANTIIGI MÕJU renessansiaeg (14.-16. saj 17.-18. samasugune SAJANDI USA ÜHISKONNA tendents). KUJUNDAMISEL Antiigi kuldaeg langes kokku uue 2. DEBATT ANTIIKTEADMISTE rahvuse ja KASULIKKUSEST 18. SAJANDI riigi formeerumise ajaga (1750-1790) USAS Antiik kui valikuline
Ka Piibel kõneleb muusikast. Euroopa klassikalise muusika aluseks on olnud keskaegne kirikulaul, nn gregoriuse laul. Seda tuleb käsitleda kui muusikalist palvet. Palve tuum ei ole muusikaline eneseväljendus, selle kaudu suheldakse jumalaga. Tänapäeval muusika õhtumaises kultuuris emotsioonide väljendus. Mitmehäälne muusika tekkis gregooriuse laulu modifitseerimise kaudu. Noodikiri ise üpris hiline nähtus. Pöördeliseks perioodiks renessansiaeg inimelu keskpunktis ei olnud enam jumal, vaid üksikisik, seega muusikast saigi eneseväljendus. Tõnis Mägi ,,Palve" otseselt religioosne. Viimasel ajal on jälle pead tõstnud seisukoht, et ristiusk ei saagi eestlastele omane olla, sest see on tule ja mõõgaga toodud. Aga nüüd vaadake seda lugu. ,,Looja hoia hiiepuid" segadus; kristlik jumal, paganliku usu hiiepuud. Siin on rahvusliku ärkamise tunne ja tahtmine, et see kestaks ning selle kõrval on mingid väärtused
vabadusse Nõukogude Liidus. Taotluseks sai lähtuda elust ja inimesest endast: seda väljendavad Kersti Merilaasi luuletus "Usalda oma silmi" ja Debora Vaarandi luuletus "Lihtsad asjad". Uuesti hakkasid kirjutama vahepeal vaikinud Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding ja Johannes Semper. Isikupärasemaks muutus Juhan Smuuli, Mart Raua. Paul Rummo ja Minni Nurme seni sotsialistlik looming. Debüteerisid Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Kalju Kangur, Juhan Saar. Eesti kultuuris oli see renessansiaeg. Öeldi lahti nõukogulikust kunstist. Kirjanduselu elavnes, aktiviseerusid seni vaikinud kirjanikud, suurenes tõlketeoste hulk, tekkisid kontaktid välismaailmaga. Väliskirjanduse tõlked panid aluse eesti kirjanduse muutumisele. Raamatute tiraazid suurenesid. Hoogustus kultuuri massitarbimine. Proosas läheneti realistlikule probleemkirjandusele. On räägitud 1960. aastate pöördelisest tähendusest kogu maailmas, nn kuldsetest aastakümnetest. Nii Eestit kui ka muud
annaabi.ee 
