,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini
Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud?
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
täiuslikkuse kujutis. Põrgu on ülesehitatud ringidena kõige ülemine ring on täiuslik headus, samas kui alumine ring tõeline kurjus. Dante maailma ruumiline mudel moodustab pidevuse, millele on kantud individuaalsed rajad ja saatused. Pärast surma rändab hing läbi Maailma kontiinumi ja jõuab oma moraalse väärtusega vastavale kohale. Odüsseus ja Dante on kujutatud sarnaselt: Dante on palverändur, kes otsib õiget teed samal ajal kui Odüsseus on reisija kindla sihiga. Odüsseus on ainuke tegelane, kelle teekonnale põhja ja tippu pole telg oluline tema teekond on horisontaalne ja ta rändab nagu oleks see kaardil märgitud ning sellise sirgjoonelisel liikumise tagas tugev usk ja kindlad moraalinormid. Dantet seevastu kannustas teadusel põhinev kahtlus ja sellest tingitud uudishimu. Nad mõlemad on teekangelased, alati liikuvuses ja ületavad keelatud paikade piire; mõlemad käivad sama rada mööda olles teel Purgatooriumisse Dante läbi Põrgu ja
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
● Kus asus Trooja linn ja mis riik seal tänapäeval asub? Vastus: Trooja linn asus Illioses, tänapäeva Türgis. ● Miks puhkes Trooja sõda? Võid toetuda eeposele, mis sõda kirjeldab. Vastus: Sõda puhkes, sest Trooja prints Paris röövis Sparta kuninganna Helena. ● Millal sõda toimus? Vastus: 13.saj või 12.saj eKr ● Kuidas sõda lõppes? Vastus: Trooja hävitati, Kreeka võitis. ● Nimeta Kreeka kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Achilleus, Agamemnon. Odüsseus ● Nimeta Trooja kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Paris, Hector “Parise otsus” - ohtlik otsus
Kordamisküsimused Kreeka kohta 1. Kreeta kultuuri tunnused: · lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delf...
naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. 3. laul Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada Pylosele Nestori juurde. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis toimus trooja sõjal. Nestor andis Telemachosele oma parimad hobused ja saatis ta Spartasse Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub saarel, kus Kalypso nimeline nümf teda kinni hoiab. Kui kosilased märkavad, et Telemachost enam ei ole otsitavad nad teda rünnata siis kui ta seda kõige vähem ootab. Odüssuse heerold Medon kuulis nende plaani pealt ja läks sellest otsemaid Penelopele rääkima. Penelope oli kurb 5. laul jumalate saadik Hermes läks Ogygia saarele Kalypso juurde, et Zeusi käsku, et ta peab Odüsseuse vabaks laskma. Kalypso jätab kurbusega Odüsseusega hüvasti
. jne 3. küsimus on lk 11 *sa pead seal rääkima jumalatest *et need sarnanesid inimestega ja *mis toimus nende elus *ja et neil olid probleemid nagu inimestel *nende välimusest 4. homerose isik .. tema kohta puudusid juba antiikajal usaldusväärsed eluloolised andmed .. kujutati pimeda raugana .. aga täpsemalt lik 13 teine lõik 5. "ilias"- räägib trooja linna elust ja kuidas trooja hobune linna tooakse ja sõjast. "odüsseia"- Sellest et kuningas odüsseus tuleb tagasi trooja sõjast ja ei saa koju minna kuna on jumalatega tülis 6. seda ma päris hästi ei tea aga peaks olema lk 22 -24 .. seal on see sappho jne 7.lk 27 hakkab see teema .. see on selline päriiis pikk 8.achilleuse kand- inimese nõrk koht .. tuli sellest et kunagi tema ema hoidis sealt kinni kui kastis teda jõkke ja see jäi ta ainukeseks nõrgaks kohaks, tüliõun-seda ma ei teaja ei leia .. trooja hobune - tähendab täielikku hävingut mingile asjale .
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
· Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette. Tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest., mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ja tappis oma naise ülbed kosilased. · Prometheus - jumal, kes tuli inimesele appi, õpetades sepatööd ja muud tarvilikku
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
Kuni tööstusliku revolutsioonini oli maailmas avalikult nutmine täiesti tavaline, seda ka meeste seas. Kangelased Kreeka muistenditest nutsid pidevalt! Ajaloos pole nutu tagasihoidmine olnud teps mitte mehelikkuse sümbol, nagu see praegu on. Kui Prantsuse kuulus sõdalane Roland suri, siis nutsid 20 000 rüütlit teda nii emotsionaalselt taga, et mõni minestas suurest nutmisest ja kukkus hobuse seljast maha. Kreeka kangelane Odüsseus laristas pidevalt nutta. 16 sajandi lõpus peeti peale ooperi või teatrietendust avalikult nutmist eriliseks tähelepanuavalduseks, seda nii meeste kui naiste seas. Peale tööstusrevolutsiooni vajas maailm aga usinaid ja hoolsaid, mitte emotsionaalseid töötajaid. Kui varem tehti kõike käsitsi ja oli aega nutmiseks, siis nüüd nõudsid masinad täpsust ja sajaprotsendilist tähelepanu. Mingit nutmist ei saadud endale lubada. Nuteti omaette, kuskil eemal. Lastele õpetati, et probleem
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
Kuressaare Gümnaasium CLAUDE LORRAIN Referaat Koostaja: Marilis Nõmm 11.c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esime...
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
staatust: (1) extradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Homeros, esimese astme jutustajana, jutustab lugu, millest ise puudub. (2) extradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Gil Blas, esimese astme jutustaja, räägib oma loo. (3) intradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Scheherazade, teise taseme jutustaja, kes räägib lugusid, kust ta ise täielikult puudub. (4) intradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Odüsseus (IX-XII) teise astme jutustajana, räägib oma loo. 3
olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera (Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja), Poseidon (Zeusi vend, merejumal), Hades (Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (Zeusi õde, viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos
Messias on Taaveti soost ja sünnib Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26
noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi. Jõudnud koju, tappis Odüsseus jumalanna Athena abiga tema truud naist naida soovivad ja omavolitsevad kosilased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 4. ISESEISEV TÖÖ: KREETA JA MÜKEENE KULTUURIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED. Ülesanne: Täida konspekti või õpiku abiga tabel. SARNASUSED ERINEVUSED LOSSID VALITSEJAD RELIGIOON KIRI KUNST
kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias", kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu, päästes niimoodi ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled. Sisyphos Korintose kuningas. Pidi igavesti lükkama Hadeses kivi ülesmäge, mis alati tagasi veeres. Styx vihkamise jõgi. Peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, muti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese.
Tyrann (1967) jne. Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003). Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas. 5. Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922). Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise
Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata
Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata
kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis sümboliseeris silmitut ja vastupandamatut kirge. 3. ringis olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud nt Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli kolme näoga Lucifer, kes hoidis lõugade vahel kolme kõigi aegade suurimat reeturit Juudast, Brutust ja Cassiust. Puhastustules tuli neile vastu mõõgaga ingel, kes tegi talle otsaette 7 P-tähte
Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta saab Polyxenoselt karika, mis kujutab Trophonius lugu, abiellubThesprotia kuninganna Kallidikega, sõda Brygoi’ga, Kallidike sureb, Odysseuse poeg Polypoetes päästab kuningriigi, Odysseus naaseb Ithacale. „Kükloop“ – Euripides, saatüridraama, kus kükloop Polyphemos on saatürid orjastanud. Nende juurde saabub Odüsseus kaaslastega ning saatürid vahetavad nendega toitu veini vastu. Kükloop, saanud teada vahetuskaubast, ähvardab sissetungijad ära süüa. Odüsseuse plaan kükloop täis joota ning tema silm välja lüüa õnnestub ning saatürid saavad vabadusse. Antiikaeg: Rooma „Troojalannad“ Seneca – Hekuba tütar Andromache üritab varjata oma poega Astyanaxi Odüsseuse eest, kes on tulnud teda tapma, sest ta kardab, et pärija võib
Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik
Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad
seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope, keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos, kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele
Näiteks üks Sõna „mentor“ pärineb Homerose „Odüs- tegur, mis võib ebatõhusas distsiplineerimises oma rolli mängida, on õpetaja sage küsivas seiast“. Selles Vana-Kreeka eeposes usalda- vormis keelekasutus juhtimiskontekstis: „Kas sa hõigud...?“; „Sa ei peaks hõikuma, eks?“; „Miks takse Mentorile (Odüsseuse pikaaegsele us- Odüsseus ja mina... sa jutustad?“; „Kas sa oled oma pingist väljas...?“ „Kas sa võid palun tahvli poole vaadata?“; „Kas tavale sõbrale) Odüsseuse ja Penelope poja me tunneme teineteist sa pole veel alustanud?“ Telemachose toetamine. Ta tuli selle rolliga kaua... sa tead, Telemachos..
seksuaalsus, karistus mingi teo eest , toovad kaasa repressioonid. See on tegelikult individuaalsuse piiramine. Kuid võim on ka produktiivne, sest 18. saj seksuaal kasvatus, mis pani vanemad jälgima lapsi, muutis lapsed veelgi uudishimulikemaks ja nad avastasid ennast enam kui oleksid teada saanud ilma keelava käsuta. ? Foucault, Michel 1993 Keel lõpmatuseni Vikerkaar 3/ 32 47 Räägib legendi Odüsseusest, kes kuuleb lugu oma seiklustest Odysseias. Odüsseus kuuleb keele vahendusel nagu ise enda jutustust, kuid Foucault nimetab sellist jutustust keele topeldamiseks. Keel topeldab enda, tekitades tühja ruumi enda ja selle inimese vahele, kellest ta räägib ja kes võib juba ammu surnud olla. Borgesel on lugu surmamõistetud kirjanikust, kelle le jumal annab mahalaskmise hetkel ühe eluaasta juurde, et ta saaks lõpetada alustatud teose; see teos on üks näide, kus nimme kõiki asju kaks korda korratakse, nii, et lõpp
riikidest ja pealinnadest ning pakkus mitmeid meeldivaid ja põnevaid üllatusi. Ja Portugal on meist kõigest mõne lennutunni kaugusel. 64 Võluv Lissabon kultuuride risttee Euroopa läänepoolseimat pealinna on läbi ajaloo saatnud tõusud ja mõõnad: legendi järgi asutas linna teel Troojast koju Kreeka muinaskangelane Odüsseus. Rooma impeeriumi koosseisus jõudis Lissabon oma õitsengule 1. sajandil e.m.a., kuid nagu ajaloos ikka, järgnes ka allakäik. Tähtsat osa linna arengus on etendanud Põhja-Aafrikast sissetunginud moslemid. «Portugali aeg» algab aastaga 1147, mil maa esimene kuningas Alfonso tõrjus moslemid maalt välja. Võimu kantsid 1499. aastal jõudis Indiast avastusretkelt tagasi kuulus meresõitja Vasco da Gama ja algas linna kuldne ajastu, mis kestis peaaegu kogu 16
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
