ANTIIKMÜTOLOOGIA (0)

Demeter

• Viljakus- ja põllutööjumalanna
  
• Kronose ja Rhea tütar
  
• Persephone oli tema tütar
  
• Eelkõige naiste jumalanna (naised tegelesid enamasti viljasaagiga)
  

• Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud.
  

Persephone
Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima , kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud , asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama , andis Persephonele granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult 4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne…Kui Persephone läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv.
Dionysos ehk Bakchos
Dionysos sündis Teebas. Zeus’i ja Semele poeg. Zeus oli Semelesse armunud, tõotas täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeus’i näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana. Zeus teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Zeus emaihust lapse ja pani oma puusa sisse kasvama. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa nümfide juurde.
Dionysos on veinijumal , ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. Ükskord nägi teda mereröövlite laev, kes ta kinni võttis. Vaid üks mereröövlitest aimas, et tegu on jumalaga ja Dionyos säästis tema, teised aga muutis delfiinideks.
Diobysos otsis üles ka oma ema, kelle ta Olümposele viis ja surematuks muutis.
Veinijumal võis olla lahke ja heatahtlik , kuid sageli ajas inimesi ka hulluks. Ta võis oma austajatele pakkuda nii rõõmsat ekstaasi kui metsikut brutaalsust.
Maailma loomine
Kõigepealt oli Kaos , mida kattis pimedus. Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) ja Erebos (äraarvamatu sügavus, kus pesitseb surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus ja ka Päev. Siis tuli Maa ( Gaia ) ja temast Taevas (Uranos). Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt ja 50 pead. 3 järgmist – kükloobid. Viimased koletised – titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need Tartarosse vangi. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Titaan Kronos (Aeg) varitses isa ja vigastas teda. pannes lapse asemel kivi.
Kuidas maailm ja inimsugu loodi (Kaks teooriat)
1) Epimentheus oli loomadele ära jaganud kõik head omadused (küüned, karusnaha , suled jne), et inimese jaoks polnud enam midagi. Ta läks oma vennalt (Promentheus) abi küsima. Vend võttis inimese loomise enda vastutuseks ja pani meid kahele jalale kõndima ja andis tule.
2) Olid kuld -, hõbe-, ja pronksinimesed. Kuldsed olid head, hõbedad keskmised ja pronksid vägivaldsed. Meie oleme raudinimesed. Raudinimesed elavad kurjal ajal ja nende loomuses on ka nii palju kurjust, et nad ei saa iial rahu muredest ja vaevast. Mida enam põlvkondi vaheldub, seda halvemaks nad muutuvad; pojad on alati isadest hullemad.
Pandora
Pikka aega elasid maal ainult mehed. Zeus lõi naised siis, kui vihastas Promethuse peale (tuli ja jumalate petmine, nii et jumalatele ohverdatakse kondid & rasv, inimestele jääb liha). Seejärel valmistas Zeus Pandora – imeilusa neiu , kellest põlvnevad kõik naised, kes on meestele nuhtluseks ja püüavad kurja teha.
Talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. Pandora anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka , nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus.
Prometheus ja Io
Prometheus olles vangis , tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse , et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest. Io sünnitab Zeusile poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles , kes Promeheuse kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda.
Narkissos
Ilus noormees , kelle nimi oli Narkissos. Noormehe ilu oli nii suur, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid kohe temale kuuluda , tema aga ei tahtnud neist kedagi. Viimaks pöördus üks solvatu palvega jumalate poole ja need vastasid: "Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast ." Kui Narkossos kummardus selge allika kohale jooma ja nägi oma peegelpilti, armus ta sellesse otsekohe. "Nüüd ma tean," hüüdis ta, "mida teised on minu pärast kannatanud, sest ma põlen armastusest iseenese vastu - aga kuidas ma saan kätte armastatu , keda näen veepeeglis? Ometi ei saa ma temast lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada." Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks.
Pyramus ja Thisbe
Pyramus ja Thisbe elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et ainult üks sein oli ühine. Ühel pool elas Pyramus ja teisal Thisibe. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu , mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all.
Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori . Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud , verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end surnuks .. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele.
Thisbe tuli aga tagasi ning nähes Pyramuse laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased.
Orpheus ja Eurydike
Orpheus oli surelike suurim muusik , tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga “Argol”. Orpheus päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid pärastpulmi salvas Eurydiket madu ning naine suri. Orpheus otsustas Eurydike allilmast tagasi tuua. Oma lüürat mängides unustas Kerberos oma ülesande, erinnüstel olid pisarad silmis , Hades ja Persephone heldisid ja andsid Eurykide Orpheusile tagasi, kuid Orpheus ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi vaadata, muidu läheb Eurydike tagasi allilma. Kui Orpheus oli maale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent Erpheus polnud veel välja jõudnud ja nii ei saanudki Orpheus oma armsamat tagasi. Meeleheitel Orpheus püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. Orpheus hülgas inimesed ja rändas Traakia metsikus looduses, mängides ainult oma lüürat.
Pygmalion ja Galatea
Pygmalion oli Küprose noor kujur , kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda . Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn.
Phaeton
Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei.Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest (Lõvi, Sõnn, Skorpion) ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad – kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke.
Daidalos
Daidalos oli arhitekt , kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu , kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult Daidlus suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma.
Heraklese 12 vägitegu

Herakles pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. Herakles kägistas lõvi.

Herakles pidi minema Lernasse ja tapma 9-pealise Hydra. Üks pea oli surematu ja ühe maha raiutud asemel kasvas 2 juurde. Heraklest aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis Herakles suure kalju alla.

Herakles pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. Herakles jahtis aasta aega looma.

Püüda kinni suur metssiga .

Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga. Herakles juhtis kaks jõge kokku ning pani läbi tallide voolama.

Stymphalose lindude ära ajamine . Heraklest aitas Athena , kes linnud peidupaigast välja peletas, Herakles lasi nood maha.

Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis.

Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad.

Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis Herakles kuninganna ja tõi vöö)
10)Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon oli kolme kerega koletis ) Töö käigus veeretas Herakles Vahemere lõppu kaks kaljut ehk Heraklese sambad ( Gibraltar ja Ceuta)
11)Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. Heraklest aitas Atlas , hesperiidide isa. Atlas läks õunetele järgi, Herakles hoidis niikaua Atlase eest taevavõlvi. Atlase saabudes ei andnud ta õunu Heraklese, sest tahtis maakera hoidmisest pääseda Herakles oli raske koorma all nõrkemas, kuid kavaldas Atlase üle: palus Atlast et too võtaks taeva korraks oma turjale, et Herakles saaks panna padja oma turjale. Nii saigi , Herakles võttis õunad ja kadus .
12)Kõige raskem töö: Herakles pidi ära tooma 3-pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse ‘unustuse istmelt’. Herakles tohtis kasutada ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna Eurystheus ei tahtnud teda endale jätta.
Midas ja teised
Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Sileen, purupurjus nagu alati (Dionysose käskjalg vist ma pole kindel). Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midasel ühe soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei suutnud kunn ise süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis kunnil end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollinile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. Midase varjas kõrvu mütsiga, kuid juuksur nägi kuninga kõrvu ning hoolimata saladusevandest, kaevas ta ühel päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga samas kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama . Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on.
Dananiidid
Dananiidid olid Danose 50 tütart (eri naistega ), kes isa käsul kõik (peale Hypermnestra) pulmaööl tapsid oma noored abikaasad, Danaose venna Aigyptose pojad, kes olid neid sundinud endiga abielluma.
Karistuseks pidid nad allilmas kandma vett aukudega vaati (danaiidide töö).
Mõisted

Achilleuse kand – nõrk koht

Ambroosia – surematuks tegev jumalate toit

Arkaadi – müütiline õnne maa

Skylla ja Charybdis – kaks merekoletist, kaks halba varianti

Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht

Danaiidid – Danose 50 tütart

Elektra kompleks – tütar armastab isa ja ema on rivaal

Gordioni sõlm – keerulist olukorda kergelt lahendama

Hapud viinamarjad – kui tahad , aga ei jõua pingutada, siis ei tahagi

Kentaurid – hobuse keha + inimese pea

Kimäär – lõvi pea, mao saba, kitse keha

Kirke – nõiatar (muutis mehi sigadeks)

Kreeka kalendrid – olukord, mis ei eksisteeri ja ei hakkagi eksisteerima

Kroisos – väga rikas

Küllusesarv – sarv , mis on täidetud toiduga

Labürint – keerdkäikudega palee

Lootosesööjad e. lotofaagid – kes seda sõid, unustasid kodumaa

Maailma naba – Omphalos, Apollo tempel, tähelepanu tahtev inimene

Medeia katel – kaotatud nooruse igatsus

Meudsa – koletis, kellel olid juuste asemel maod

Mendaadid – Dionysose saatjad

Midas – Früügia kuningas, kui midagi katsus see muutus kullaks

Minotaurus – härja pea, inimese keha

Moirad – saatusejumalannad (3tk)

Muusad – kunsti kaitsejumalannad (9tk)

Nartsissism – enesearmastus

Nektar – jumalate jook

Nestor – kangelane Trooja sõjas

Penelope kudumistöö – mõttetu töö, midagi mis ei saa kunagi valmis

Proksustese säng – sobimatu olukord

Sisyphose töö – midagi lõputut tegema

Tantalose piinad – see, kes on õnne kõige rohkem nautinud, kuid mitte selle vääriliseks osutunud

Tüliõun – midagi mis tekitab tüli

Võõraste sulgedega end ehtima – teiste saavutusi omadena esitama

Pyrrose võit – edu saavutama ränga hinna eest

Morpheus – unenäojumal

Mentor – usaldusväärne isik

Oidipuse kompleks – kui poeg armastab oma ema, isa on rivaal

Parnassos – muusade asukoht (mägi Kesk-Kreekas)

Pandora laegas – tundmatu sisuga keelatud asi

Kerberos – kolme peaga allilma valvekoer

Ariadne lõng - juhtnöör