Antiikkirjanduse kokkuvõte, kirjanikud ja põhimõisted. (0)

Antiikkirjandus
Antiik – (ladina k) „vana“, „ muistne “.
Müüt – (kreeka mythos „lugu“) müüdid on lood jumalatest ja kangelastest , selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest).
Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. ( Demeter – teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus.
Müüdid selgitavad inimese loomust.
Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) – Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne)
Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) – Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada)
Õed – vennad
Zeus ( Jupiter ) - peajumal
Poseidon ( Neptunus ) - merejumal
Hades (Pluto) - allilmavalitseja
Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna
Zeusi lapsed
Athena (Minerva) - tarkusejumalanna
Apollon ( Apollo ) – valguse – korrajumal
Aphrodite ( Venus ) - armastusejumalanna
Hermes (Mercurius) – jumalate käskjalg
Artemis (Diana) – jahijumalanna
Zeusi naine (ja õde)
Hera ( Juno ) – abielukaitsja
Hera poeg
Hephaistos (Vulcanus) – sepatöö- ja tulejumal
Hera ja Zeusi poeg
Ares ( Mars ) - sõjajumal
Olümpus – Kreeka peajumalate asukoht, kus olevat paiknenud nii Zeusi palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Täieliku õndsuse paik.
Ambroosia – surematuse roog , mida sõid jumalad
Nektar – jumalate jook
Narkissos (enesesse armunud piltilus noormees )
Nartsissism – psüühiline häire, liialdatud enesearmastus
Echo – kaja
Prokrustese säng – kui miski vägivaldselt sobivaks tehakse, nt ajalehe artikkel surutakse ettenähtud mahu Prokrustese sängi.
Pygmalion (andekas kujur ) – armub oma loodud naise kujusse, müüt väljendab looja ja loodu suhet.
Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. ( Inimelu võrdkuju)
Tantalose piinad – see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks.
Orpheus ja Eurydike – armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse , kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik.
Paan (Faun) – jahimeeste , karjuste, metsaelanike jumal. ( Sarved peas, karvased saku jalad, mängib flööti, jahib nümfe, karjatab, tekitab paanikat.)
Ariadne lõng – juhtnöör
Prometheus – kinkis inimestele tule, mõtlemisvõime, teadmisi, oskusi – sattus seetõttu Zeusi viha alla. Aheldati Kaukasuse mäe külge, iga päev nokkis kotkas ta maksa. (Herakles päästis ta.)
Prometheus – titaan
Pandora laegas – Pandora päästis laekast välja kõik inimlikud puudused ja inimkonna hädad ning mured (haigused, sõjad, kuriteod jne), laekas oli ka lootus, tänu sellele suudavad inimesed edasi elada.
Moira – saatuse jumalanna (kaalud)
Acheron – hädade jõgi
Styx – jumalate tõotuse jõgi
Leithe – unistuste jõgi
Charon – paadimees sõidutab koolnud (kel raha hammaste vahel) üle jõe sealpoolsusse
Kerberos – põrgukoer kolme pea ja draakonisabaga
Eros ( Cupido , Amor) – armastusejumalanna poeg, armunoolte lennutaja
Parnass – luulemaailm/ luuletajad
Pegasus – luulehobu (tiivuline)
Odüsseia – seiklusrikas elutee
Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine – kaks võrdselt vältimatut õnnetust
Homeros „ Ilias “ (8.saj eKr)
Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise ( Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena).
Kreeklased : ( ahhailased )
Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes , Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos .
Troojalased:
Hektor
Aineias
Pandaros
Paris – (trooja kuningapoeg)
Priamos – kuningas (Hektori ja Parise isa)
Kreeklaste poolt
Troojalaste poolt
Hera
Aphrodite
Athena
Artemis
Poseidon
Ares
Hermes
Serhephaistos
Zeus ei olnud kellegi poolt.
Sisu:

Agamemnoni ja Achilleuse tüli

Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas)

Menelaose ja Parise kahevõitlus

Pandarose vibulask rikub vaherahu

Hektori jumalaga jätt Andromachega (Hektori naine)

Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad

Achilleus leinab sõpra

Achilleuse ja Hektori kahevõitlus.
„Odüsseia“
Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale.

Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas.

Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse – alustagu koduteed.

Poseidon, merejumal, purustab parve . Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo:
● lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa)
● kükloop Poluphemose küüsis.
● tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde.
● inimsööjate, laistrügoonide, juures.
● nõid Kirke saarel.
● Hadeses ( kohtumine Achilleusega)
● möödus sireenidest (naise ülakehaga linnutaolised, hukutavad lauluga)
● pääseb läbi merekoletise Skylla ja kõike neelava veekeerise Charyldise vahelt.
● Heliose saarel kaaslased tapavad pühasid härgi, vaid Odysseus pääseb Odygia saarele nümf Kailypose juurde.

Ithakal kättemaks kosilastele.
Kronos („aeg“) – Zeusi, Poseidoni, Hestia (jne) isa. – kroonika, - kronoloogia.
Heinrich Schulmann (1822 – 1890) – 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha.
Eleegiline distihhon
Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele
Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me.
Meelika – Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks.
Eleegia – antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul , mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades.
Jamb – lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades).
Dionysos – veini-ja viljakusejumal.
Protagonist – esinäitleja, kõige tähtsam mees.
Aischylos
„Oresteia“
( Kassandra ) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos)
Iphigeneia Orestes Elektra
„Aheldatud Prometheus“
Euripides - „ Medeia “
Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart. Ta raev on niisama tugev kui armastus.
Sophokles – „Kuningas Oidipus “
vend Kreon
( Teeba kuningas) Laios – Jokaste
Antigone
Ismene
Oidipus Polyneikes
Eteokles
Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust, jumaliku kõiketeadmise ees.
Hästi mõeldugi võib pöörduda inimese vastu: Oidipus tegutseb oma parima arusaamise järgi ( lahkub Korintosest, päästab Teeba, ometi sillutab tee hukule)
Oidipus on tubli ja ausameelne inimene, õiglane ja lugupeetud valitseja, õnnelik perekonnaisa, kuid saatus purustab ta. Oidipus tunnistab end süüdi, võtab vastu oma saatuse.

• Õnn on muutlik, kuningast võib saada kerjus .
  
• Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta elupäevad on õnnelikult lõpule jõudnud.
  
• Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses.
  
• Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege.
  
• Oma saatusest ei pääse.
  

Aristophanes – parim komöödiakirjanik.
Teiresias – pime selgeltnägija, kes ütles Oidipusele, et tema ongi Teeba kuninga mõrvar.
Proosa
7.-6.sajand eKr oli ajalookirjandus.
Herodotos – ajaloo isa, kirjutas 9- osalise „ Historia “
Retoorika – kõnekunst
Oraator – kõnemees
Demosthenes – kuulsaim oraator, antiik – Kreekas.
Aisopos – (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas
Rooma kirjandus
Eeskujuks kreeka kirjandus.
Plautus – komöödia kirjanik, „Hooplev sõjamees“
Seneca – tragöödia kirjanik
Cicero – (106.- 43.aasta eKr) riigimees , oraator.
„O tempore, o mores!“ – oh ajad, oh kombed!
Caesar – (100- 44 eKr) – „Märkmeid Gallia sõjast“, „Veni, vidi , vici!“ – tulin, nägin, võitsin!
Rubico – piir, millest alates kaob taganemisvõimalus
„Et te, Porute!“ – Ka sina, Pruutos!
Annaalid – aastad, anno Domini – issanda aasta
Tacitus oli „Germania“ autor, mainis esimest korda eestlasi ja soomlasi
Vergilius „Georgica“ (maaharijate kunst )
„Aenets“ – rahvuseepos
Dvidius „ Metamorfoosid “ – muutus
Phaedrus – valmimeister, kirjutas värssides