Ta saatis noormehe võitlema solüümide, vägevate sõjameeste vastu, ning kui Bellerophon oli need võitnud, siis amatsoonide vastu. Ka see võitlus läks Pegasose abiga korda. Proitos hakkas tublit noormeest austama ning andis talle oma tütre naiseks. Bellerophon elas tükk aega õnnelikult; siis aga ajas ta jumalad vihale. Bellerophon hakkas soovima, et ta võiks koos jumalatega Olümposel elada – oli tal ju jumalik hobune. Nii püüdis Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 2 ta Pegasosel Olümposele ratsutada, lootes saada paika surematute hulgas. Jumalad aga nii ei arvanud; ka ratsu oli targem – ei tahtnud keelatud paika lennata ja paiskas Bellerophoni sadulast. Too hulkus üksinda ringi, kuni suri. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Poeetide jutu järgi oli just Pegasos see, kes tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis.
kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse
) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koorem Atlas oli Prometheuse vend, keda Zeus karistas üliraske ja koormava tööga: ta pidi oma õlgadel hoidma taevavõlvi. (Tnp. tähistab mingit väga rasket ülesannet.) Pegasos Oli tiivuline ratsu, mis liikus imekiirusel. Tema kabja puudutusest tekkis poeetide armastatud allikas Hippokrene. (Tnp. kunstnike kaitsja) Augeiase tallid Augeias on üks Zeusi poja Heraklese vägitööst. Ta pidi ühe päevaga puhastama tuhandeid kariloomi sisaldava Augeiase tallid. Sidus kokku 2 kõrgemal voolavat jõge ja lasi neil läbi tallide voolata. (Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.)
Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on ...
2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid. Nemesis kättemaksujumalannat ajas see marru, meelitas Narkissose tiigi äärde, kus ta nägi enda peegelpilti ja suri seal samas. 4)Pegasos- Bellerophoni tiivuline ratsu. Peale Bellerophoni surma, läks Pegasos tagasi Olümpose mäele. 5)Pandora laegas- Kingitus kõigilt. Tänu sellel on maailmas nii palju pahesid ja vähe lootust. 6)"Oidipuse kompleks"- Poeg armastab ema ja tahab enda emaga abielluda või nagu kooselu. Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma teater ja erinevused: -Antiik-Kreekas tekkis amfiteater. Teater koosens kolmest osast: 1)Orkestra, 2)Proskeenion, 3)Skeene. "KUNINGAS OIDIPUS"
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja...
· Nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine, vibulaskmine ja astronoomia. · Sümboliseerivad inimese taltsutamatust ja instinktiivset külge. Graiad · Nad olid Gorgode õed. · Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo · Nad olid kolm halli naist ja neil oli kokku vaid üks silm ja üks hammas. · Nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. · Silma kandsid nad keset otsaesist. Pegasos · Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune. · Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. · Teda seostati ojadega, oskas lennata · Zeus muutis ta tähtkujuks, mis kannab Pegasose nime. · Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol.
· Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas
Pandora laegas on tundmatu sisuga keelatud asi. · Lethe jõgi Lethe jõgi oli üks jõgedest, mis eraldas allilma maast. Lethe oli unustusejõgi, millest kõik hinged, kes taas maailma elama hakkavad, jooma peavad. Ühest sõõmust unustavad nad kogu oma eelmise elu. · Pegasosel ratsutama Bellerophon, kelle isaks peeti Poseidonit, ihaldas kõige enam maa peal Pegasost, suurepärast hobust, kes oli välja karanud gorgo verest, kui Perseus tolle tappis. Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli trgem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. · Agamemnon
Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur
Pegasost, suurepärast hobust, kes oli välja karanud gorgo verest, kui Perseus tolle tappis.Pegasos tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli trgem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. .Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt.
Dinonysos-Vastab number 21. Ta oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Dionysos oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Titaan-Vastab number . On kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Titaanid olid ülbed ja ohjeldamatud. Isa Uranos vihkas neid ja hoidis Tartaroses vangis. Pegasos-Vastab number 1. Need kaunid loomad on väljasurnud. Pegasos nägi välja nagu hobune ikka, kuid tema külgedel asetsesid jumalikud suured tiivad. Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. Kerberos-Vastab number 2. Oli vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev 7 peaga põrgukoer, kes valvab Allilma väravaid. Kerberose vanemateks olid Echidna, kes oli pooleldi naine ja pooleldi madu, ning Typhon, saja maopeaga tuld sülgav
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Kurjakuulutav elukas oli eest lõvi, tagant madu ning keskelt sokk, kuid Pegasose seljas polnud vaja leegitsevale koletisele ligi minna. Pegasosega Chimairast üle lennates surmas ta eluka nooltega. Bellerophon võitles veel vägevate sõjameeste solüümide ning vallutushimuliste amatsoonidega ja abiellus lõpuks Proitose tütrega. Edukas Bellerophon proovis Pegasosel jumalate elupaika Olümposele ratsutada, kuid ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas
tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust
talle kolm õuna, lubades ise vahepeal taevast hoida. Atlas tõi õunad, kuid ei tahtnud enam rasket koormat kanda. Siis tegi Herakles, nagu halistuks ta saatusele: ta tahab vaid nööri endale ümber pea siduda, et see ei mõraneks. Atlas pani selle peale õunad maha ja toetas taevavõlvi. Herakles aga võttis õunad ning jättis Atlase oma kohale seisma. Pegasos- tiivuline hobune, kelle sünnitas surev Medusa. Pegasos aitas Bellerophonil Kimääri tappa, lennates koletise kohal ja B sai ta nooltega surmata. Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel allikas, seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Harpüia- linnu ja inimese vahepealne olend, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu.
Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega, näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos. Kuulsaimad Poseidoni pojad on olnud Bayzas, kes rajas Bütsantsi ja Angaios, kes rajas Samose linna. Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga, kelle maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmik. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga esialgu just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Üks legend Poseidoni kohta rääkivat, et ükskord kui Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta mõtlemata ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva
12. aischylos esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmakirjanduses vanim kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ...naislüürik, kes elas üliklikku päritolu tütarlastest kaaskonnaga Lesbose saarel. 14. arkaadia raskest läbipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas,kirjanduses, eriti luule-ja paradiislik karjuste maa. 15. eris tülijumalanna,Nyxi(öö) tütar, sõjajumalanna Arese õde 16. Pegasos ( ld pegasus) tiivuline hobune, luulehobu 17. amatsoonid sõjakad, vallutushimulised naised, kes vajasid mehi ainult soo jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Val...
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid ning mille juured mullas põimusid. PILT- POSEIDON NIMI- Poseidon ehk Neptunus MILLE/KELLE JUMAL- Merejumal KEDA KAITSEB- Kalapüüki PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea poeg LAPSED- Polyphemos, hobune Pegasos, hiiglane Chrysaor, nümf Despoina, hobune Areion ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma
Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on raisakotkas, oda kiiver ja kilp.
kõik varjudesse mähkis. Seal tekitas ainsat heli unustuse jõe rahulik voolamine, mile vetevulin oli parim uinutaja. Lethest joomine oli ,,üks sõõm kestvat unustust" Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist. Pegasusel ratsutama Bellerophon, ihaldas kõige enam maa peal Pegasost, suurepärast hobust, kes oli välja karanud gorgo verest, kui Perseus tolle tappis. Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli targem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. Herostratose kuulsus
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
Pandora otsetõlkes : kingitus kõigile. Ta oli esimene naine maal. Ta saadeti maale nuhtluseks. Talle anti kaasa ka laegas, kus olid sees lootus, hädad ja valed. Paris Trooja kuninga poeg. Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks. Parnassos - mägi Kesk-Kreekas. Selle edelanõlval asus muistne Apolloni pühamu Delfi. Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema
armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas. Zeusi ja Hera lapsed olid Ares ja Hephaistos sõjajumal ja sepakunsti jumal. Zeusil oli aga teiste naistega veel palju lapsi, kui nimetada vaid mõnda, siis näiteks Herakles, Dionysos, 9 muusat ja Apollon ning Artemis. Zeusi vend Poseidon, keda peetakse vägevuselt peajumalast järgmiseks, oli merede valitseja. Nagu ta vennal Zeusil, oli ka temal palju lapsi, nagu näiteks Pegasos, tiivuline hobune, kelle emaks oli Medusa. Poseidonit peetakse taltsutamatuks nagu tormine meri ja temagi oli kättemaksuhimuline. Näiteks ujutas ta üle Ateena linna, sest oli kade, et selle linna kaitsejumalaks sai Athena. Pea kõigi jumalate kohta räägitakse lugusid, kus nad näitavad oma halvemat (inimlikku) poolt. Zeusi teine vend Hades oli allilma ja surnute valitseja. Oma pimeduseriigist lahkus ta harva. Teda peetakse halastamatuks ja järeleandmatuks, ent ometi õiglaseks.
Medusa surm Kuningas Polydektes saatis Perseuse Medusa pead tooma, mida too jumalate abiga ka tegi. Perseus sai Hermeselt erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athenalt kilbi, mis hästi peegeldas. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest magavast gorgost on Medusa ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa maha raiutud peast kargasid välja tiivuline hobune Pegasos ja mõne jutu andmetel ka tema vend Chrysaor. Võlukotti pandud pea säilitas veel viimase kivistava pilgu. On mitu varianti Medusa maha raiutud pea edasise saatuse kohta. Athena olevat kinnitanud pea amuletiks oma kilbile. Hirmutav, kivistava pilguga (naise puhul) Pandora laegas: Pandora oli vanakreeka mütoloogias esimene INIMNAINE, kes loodi jumalate poolt karistuseks inimkonnale (st meestele) ja eriti Prometheusi, kes oli varastanud jumalatelt tule ning andnud
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisug...
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid.Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda
vetesügavuse. Poseidonil oli naine merenümf Amphitrite. Temaga sai ta 3 last - Trtioni, Rhode ja Benthesikyme. Poseidonil oli arvukalt armuseiklusi nii jumalannade, nümfide kui surelikega ning palju järglasi (igasugused olendid, näiteks isegi kükloobid). Veel paaritus Poseidon koletu gorgo Medusaga (kes tollal oli veel ilus, koletuks muutis ta alles Athena) ja ühega erinnüstest. Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja sabaga, kes oli ohtlik kõigile meresõitjatele. Kuna Poseidon oli väga võimukas ja ettearvamatu tekkis tal koguaeg konflikte teiste jumalatega. Poseidon oli väga oluline tegelane vana-kreeka mütoloogias
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüse...
88. Kerberos- mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteos 89. Styx- oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90. Saatürid ja dionüüsiad-S olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.Tuntuim saatür oli Paan. 91. Pegasus- Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. 92. Ariadne lõng- Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks 93
Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tema naine oli merenümf Amphitrite, keda kujutati elamas veresügavuses asuvas palees. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo4 Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja
Moirad kolm saatusejumalannat, kes elasid Hadeses. Ariadne lõng - juhtnöör, mille abil probleemile lahendust leida. Ariadne andis Minose labürindi arhitekti soovitusel Theseusele lõngakera, mille too lahti saaks kerida. Nii pääses Theseus labürindist välja. Atlantis müütiline tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel mere alla vajunud riik ja maa. Atlas titaan, kelle Zeus määras pärast jumalate ja titaanidevahelist sõda taevavõlvi kandma. Ta oli Prometheuse vend. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi Harpüia tormideemonid, pooleldi röövlinnud ja pooleldi inimesed. Neid oli 2 või 3, nime ei olnud. Lethe allmaajõgi. Lethest üleminemine tähendab surma. Unustuse jõgi Hadeses.
väärikust ning meelekindlust. Medusa näoilme seevastu tundub olevat täiesti emotsioonitu ning ka keha lebab elutuna maas. Cellini Medusa on juba surnud ja Pegasos on plehku pannud, samas kui Caravaggio oma alles elab. NEPTUNUS 1559. aastal kuulutati välja konkurss esimese avaliku purskkaevu loomiseks. Selles osalesid kõige kuulsamad tolle aja skulptorid. Võitis Bartolomeo Ammanati, sest suutis kõige mõjuvamalt edasi anda ülemvõimu
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja ...
Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14. 18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (18011822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". pastoraalromaan vt seikluskirjandus. peata sonett vt sonett. pegasus Pegasos oli vanade kreeklaste uskumuste järgi tiivuline ratsu, kelle kabjalöögist tekkis Helikoni mäel Hippokrene allikas, mille vesi andis luuletajatele inspiratsiooni. Pegasusel ratsutama tähendab luuletajaks, kirjanikuks hakkamist. Penelope kreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa, kes ootas truult 20 aastat oma meest Trooja sõjast koju. pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
