22.06.1941 kell 4.45 hommikul ületasid 2,6 miljonit saksa sõdurit NSV Liidu riigipiiri. NSV Liidu juhtkonnale tuli see täiesti ootamatult, olgugi, et erinevatest allikatest oli neid juba mitu korda hoiatatud. Seetõttu saatis sakslasi algul taas fenomenaalne edu (mis veelgi suurendas Hitleri eneseusku), vallutati Baltikum ja Ukraina, piirati sisse Leningrad ja jõuti talve alguseks Moskva alla. Saksa armee oli jaotatud kolme armeegruppi: Heeresgruppe Nord (juht von Leeb, ülesandeks baltikumi ja Leningradi hõivamine), Heeresgruppe Mitte (juht von Bock, ülesandeks Valgevene ja Moskva hõivamine) ning Heeresgruppe Süd (juht von Rundstedt, ülesandeks Ukraina ja Lõuna-Venemaa hõivamine). Detsembris 1941 sai Heeresgruppe Nordi juhiks von Küchler, kellele Hitler andis suvel 1942 ka Generalfeldmarschalli aukraadi. samal suvel said marssaliks ka Rommel ja idarindel silma paistnud Erich von Manstein. 7.12
22.juunil 1941 algas viimaks igatsetud Saksa pealetung idas.26.juunil astus Soome Saksamaa kõrvale . 2.juulil olid sakslased Riias ja algas okupantide ning nende käsilaste põgenemine Eestist . 3.juulil pidas Stalin raadiokõne , kuulutades välja põletatud maa taktika . Ka Eestis loodi selleks peamiselt põhjakihist hävituspataljonid ( ametlikel andmeil 8.juuliks 1941 13 pataljoni 2600 mehega ). Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupi "Nord" (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb ) kokku 20 jalaväe - , 3 moto - ja 3 soomusdiviisi . Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Voroshilov ) kokku 19 jalaväe- ning 7-ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa
Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Kokku 25000–35000 meest, kellest
lähenesid, kübarad käes. «Ma tunnen teid, härra,» ütles kardinal, «ma tunnen teid ja tean, et te ei ole päriselt minu sõbrad, mis mind muidugi kurvastab, kuid ma tean, et te olete vaprad ning ausad aadlikud ja et teid võib usaldada. Härra Athos, suvatsege mind oma kahe sõbraga saata, siis on mul saatjaskond, mida kadestaks isegi Tema Majesteet, kui me teda kohtaksime.» Kolm musketäri kummardasid kuni oma hobuste lakkadeni. «Vannun oma au juures,» ütles Athos, «Teie Eminents leeb hästi meid kaasa võttes, sest me kohtasime teel ohtlikke isikuid ja neljaga neist oli meil isegi kaklus «Punases Tuvimajakeses».» «Kaklus -- ja miks, härrad?» küsis kardinal. «Te teate, ma ei armasta kaklusi.» «Just sellepärast on mul au Teie Eminentsile teatada sellest, mis toimus, sest te võiksite sellest teada saada mujalt ja valede andmete põhjal arvata, et süüdi oleme meie.» «Ja millega see kaklus lõppes?» küsis kardinal kulmu kortsutades.
annaabi.ee 
