Müncheni olümpiamängud Janar Targo Osales 122 riiki Eestlased esindasid Nõukogude Liidu koondist Septembris 1972 toimus Münchenis olümpiaajaloo traagilisim sündmus, milles hukkus 17 inimest. Ligi ööpäeva väldanud pantvangidraama ajal rippus õhus küsimus, kas sedasi lõpevadki kaasaegsed olümpiamängud. Ööl vastu 5. septembrit ületas kaheksa dressides ja spordikottidega meest olümpiaküla paarimeetrise aia. Aiaületajad liikusid James Connoly nimelisele tänavale ning tõmbasid Iisraeli, Uruguai ja Hongkongi atleetide käsutuses oleva maja nr. 31 ees maskid pähe ning püstolid ja automaadid vinna. Nad sisenesid varastatud võtmetega . Veidi enne viit kõlasid lasud. Iisraeli tõstjad ja maadlejad avaldasid paljakäsi ja puuviljanugadega visa vastupanu, isegi tappes ühe terroristi. Kes sai, viskus aknaid purustades tänavale. Võitluses hukkusid maadlustreener Moshe Weinberg ja tõstja Joseph Romaro, ent üheksa Iisraeli meest võ...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator
Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel
Euroopa Teise Maailmasõja ootel Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka...
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939)
1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude
sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad
kuna 1935 aastal visatakse Saksamaa Rahvaste liidust välja on tal põhjust olla vihane. 1938 aastal 14.03 ühendam endaga Austria , Anschluf. Saksamaa väitis, et seal on ju saksakeelne rahvastik, tehti palju propagandat ning midagi ka selle vastu ei tehtud, kuigi see oli suur reeglitest mõõda vaatamine. Nüüd hakkabki saksamaa Tsehho- Slovakkiale ta saksakeelsete alade pärast pilku heitma. Saksa väitis, et tahab vaid neid ääri. Müncheni sobing- 1938 sept. Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa arutlevad, mis teha ja otsustavad, et peab ikka need alad andma. Nii kaotab T-S oma piiri kindlustused, NSV aga viivitab ning ei jõuagi T-S appi. 1939 23. 08 MRP- avalik sisu, et NSV ja Saksa on 10 a rahulepingus.( see andis NSV-le aega end sõjaks koguda ja Saksamaa sai kindla ida piiri) salaprotokolli sisu oli aga, et mõjusfäärid jagatakse- NSV: Baltikum, Poola, Rumeenia. Saksa: teine pool Poolast
liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31
Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja otsustada tähtsamate küsimuste üle. Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tsehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe
tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis). Frauenkirche Alter Peter (Püha Peetruse kirik) Peamised vaatamisväärsused Üks kuulsamaid ehitisi Münchenis on Neues Rathaus (Uus Raekoda). 19. sajandi lõpus rajatud gooti stiilis raekoda ja selle 79 m kõrgune torn on Müncheni peamised vaatamisväärsused. Raekoja tornis asub maailmakuulus kellamäng ehk carillon.
München Linn München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]
1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal.Sõlmisid selle Saksamaa ,Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia sunniti ka osalema Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41
JALGPALLURI D Franck Ribé ry on Prantsusmaa jalgpallur ning Bundesliga tippklubi Bayern Müncheni ründav keskväljamängija 7. juunil 2007 kirjutas Franck Ribery Saksamaa Bundesliga meeskonna Bayern Müncheniga nelja aastase lepingu Riberyle anti seal särgi numbriks 7 Cristiano Ro naldo Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro (sündinud 5. veebruaril 1985 Funchalis, Portugalis) on portugali jalgpallur, kes on ka Eesti vastu 2 väravat löönud. Ta mängib alates 1. juulist 2009. Hispaania kõrgliiga klubi Madridi Reali eest
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud.Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. Richard Strauss • Sündis 11.juuni 1864 München ja suri 8.september 1949. • Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram"
Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel,
Euroopa sõtta 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga Nõudmised lükati tagasi ning Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega Müncheni kokkuleppe sõlmimine Tsehhoslovakkia häving Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja." Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia
teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja
Richard Straussi varajane elu Richard Strauss sündis 11. juuni 1864 Saksamaal, Münchenis. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti.
ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche SinfonieOrchester. 2007. aastal valmis dokumentaalfilmi "Maestra Baltica: Anu Tali dirigiert baltische Musik", mis räägib dirigent Anu Tali elust ja tööst ning Baltimaade muusikast. Daniel Finkernageli ja Alexander Lücki 43 minutiline linateos tutvustab Tali tööd Müncheni kammerorkestri ja Põhjamaade sümfoonikutega, Eesti ja teiste Balti riikide muusikat ning dirigendi kodulinna Tallinna. Aastal 2008 omistati talle Saksamaal ,,Tõusva Tähe auhind ning Unicefi ,,Sinilinnu" preemia Eestis. 2009 aasta hooaeg viis ta debüütkontsertidega Itaaliasse ja Londoni Queen Elisabeth Hall'i. Jaanuaris 2010 juhatas Anu Tali kontserte Saksamaal Magdeburgis, kus tal oli eesti muusikast kavas ka ErkkiSven Tüüri Sümfoonia nr 6.
lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts
Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused. 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents – Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd
Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga.
Werner Karl Heisenberg (1901-1976) Freddy Rohtla, Kaspar Lind 12B 2014 Üldiselt elust • Sündis 5. detsembril 1901; • Õppis Maximiliani gümnaasiumis ja Müncheni ülikoolis; • Võttis osa noorteliikumistest; • Doktorikraad Göttingeni ülikoolist; • Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat.
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25
Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning Itaalia toetas teda. 1938-Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa vahel sõlmiti Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 7. Suure Depressiooni mõju Saksamaale- Usa kõrval sai kõige rohkem kannatada Saksamaa, kelle majandus oli tihedalt seotud ookeanitaguste laenudega. Saksamaal oli majanduskriis otseselt seotud sõjakaotuse tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt
Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise
poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat
valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. Märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Saksa
Johannes Greenberg Sünnipäev: 10.01.1887 Surmakuupäev: 29.11.1951 Sünnikoht: Järvamaa, Mäo Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928
2. Lääne demokraatlikud rigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks, sest: 1) loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha 2) loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada 3) saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement) 2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain) ja Itaalia (Musolini) ja saksamaa (Hitler) vahel, tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik,
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht,
Emil Nolde oli lihtrahvaga poeg, kes elavasid Schleswig rannikul Saksamaal (Taani piiri ääres). Emil Noldet peetakse üheks kõige silmapaistvamaks ekspressionistlikku maalikunstnikuks. Portreed mängivad olulist rolli kunstniku loomingus, eriti tema varajasel loomeperioodil. Nende aastate jooksul, mil Nolde kunsti laagerdus, oli ta rikastatanud uuenduslikku jõudu, mis inspireeris hiljem kunstnike. (20 saj) 21. aastasena kolis ta Müncheni. Tema töö oli seotud nikerdamisega ehk siis kaunistas mööblile liiste. Ta õpetas käsitööd kuus aastat. Sveitsis hakkas ta maalima konservatiivses stiilis maale. Ta hakkas 31. aastaselt õppima kunstiõpetust täiskohaga. Kunst viis 1898 aastal ta tagasi Müncheni ja korraks Pariisis ja Kopenhaagenisse, kus ta avastas Vincenti ja Van Gogh kunsti. Aastal 1906 arendas ta ekspressionistlikkus stiilis maali millega teenis ta liikmelisues Die Brücke rühmitusse ja
hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis leedule kuuluva klaipeda piirkonna. stalin pakkus poolale kaitset sest tahtis oma mõjuvõimu euroopas suurendada.selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola.
...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Elulugu Carl Orff sündis 10. juulil 1895. aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C
...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Elulugu Carl Orff sündis 10. juulil 1895. aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C
, Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ?
2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche Sinfonie-Orchester, teatas Eesti Raadio. Anu Tali kontsertidel on kaastegevad väga tuntud solistid, nende hulgas viiuldaja Maksim Vengerov. Detsembris 2006 debüteeris Anu Tali Müncheni kammerorkestri ees, juhatades Erkki-Sven Tüüri teoseid. Nii 2006. Kui ka 2007 aasta suvel on Anu Tali olnud muusikaliseks juhiks Bizet' ,,Carmeni" ooperiproduktsioonile Savonlinna Ooperifestivalil. 2007
1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945
12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde (Wagner)Tristani ja Isolde" partituuriga
· Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega o Hitler rikkus Müncheni lepet · 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale o Algas armee, laevastiku ja lennuväe loomine o GB ja Pr asusid kaitsele o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem
mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei järelvalve all korraldati rahvahääletus, lääneriigid passiivsed. Müncheni kokkulepe: Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda, tsehhid olevat neid taga kiusanud. Briti peaminister Chamberlain. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
