..........................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad
· ulatuslike majandustööde teostamine, kinnipeetute tööjõuga · uute NSVL kaug-põhja piirkondade hõlvamine, · arhiivinduse juhtimine ja perekonnaseisuaktide teostamine. Kamikaze (jumalik tuul) - Üldtuntud tähenduse (enesetapupiloot) sai sõna kamikaze 1944. aasta oktoobris, kui Filipiinidel loodi Jaapani viitseadmiral Takijiro Onishi juhtimisel erirünnaku (tokko) üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine. Nende täielik nimetus oli "Jumaliku tuule eriründeväed". Kamikazede eesmärgiks oli rammida lennukitega vastase sõjalaevu, eesmärgiga need hävitada. Selleks kasutati kahte võitlustaktikat : rünnet madal- või kõrglennult. GULAG- oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks orjatöölised. 13 laagrit
9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 Sissejuhatus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. Autor valis Filipiini Vabariigi kuna ta soovis teada rohkem sellest saareriigist ja seda ümbritsevatest saartest. Töö kirjtamine annab autorile mitmeid uusi teadmisi ja oskusi: info otsing veebist, teadmised geograafias ning tekstivormindamise oskus arvuti käsitlemisel. Töö koosneb 4 peatükist: üldandmed, looduslikud tingimused, arengutase ja vaatamisväärsused. 1. Üldandmed
M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-lendurite
sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2
Selles referaadis aga puutume kokku hoopis muude teemadega: geograafia, arengutase, majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest). 4 Riigi kuulumine suurregiooni
süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni kaudu. UNHCRi kaudu saadeti humanitaarabi mitmesse Aafrika kriisikoldesse, nagu Sudaan, Keenia ja Kongo Demokraatlik Vabariik ja veel ka Haitile ja Madakasgarile. Eesti on sel aastal humanitaarabiga toetanud 8 riiki – Ukrainat, KeskAafrika Vabariiki, Süüriat, Lõuna Sudaani, Gaza sektorit, Iraaki, Filipiine ning Bosnia ja Hertsegoviinat. Samuti toetab Eesti rahaliselt (vabatahtlike annetustega) märkimisväärselt ka Euroopa Komisjoni humanitaarabiprogramme Eesti riigis koordineerib humanitaarabi välismaale andmist Välisministeerium. Ministeeriumi peamised partnerid on Päästeamet ja Eesti Punane Rist. Päästeamet on aastate jooksul saavutanud rahvusvahelistele standarditele vastava pääste
1941. a. 7. detsember Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 1942. a. 19. november 1943. a. 2. veebruar Stalingradi lahing. Nõukogude väed alustasid Stalingradist pealetungi ja piirasid saksa armee. Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus. 1942. a. nov 1943. a. mai Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1943. a. 5. juuli Kurski lahing. Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung.
Jaapanlaste seisukohalt oli tegemist hiilgavalt korraldatud rünnakuga, mis leidis aset küll kaugel laevastiku kodumaast, kuid tabas sellest hoolimata USA Vaikse ookeani laevastikku täiesti ootamatult. Enam ei saanud ameeriklased ja inglased jaapanlastele ülevalt alla vaadata, et Jaapani lendurid ei saa nendele vastu, kuna kannavad prille. Rünnak neutraliseeris USA Vaikse ookeani laevastiku kuueks kuuks, mis võimaldas Jaapanil veel enne aasta lõppu rünnata Hongkongi, Malaiat ja Filipiine. Ehkki alguses tundus toimunu hävitava hoobina, tähendas rünnak Pearl Harborile ka liitlaste jaoks mõndagi kasulikku. Ühendriigid olid nüüd sõjas, mis tähendas suurt kergendust Suurbritanniale. Varsti pärast seda kuulutas ka Hitler Ühendriikidele sõja. Äkkrünnak ise aga polnudki nii hävitav, kui algul tundus. Õnnekombel polnud ühtki USA kolmest lennukikandajast rünnaku ajal sadamas ja just niisugused laevad osutusid hiljem Vaikse ookeani sõjatandril võtmerelvadeks
Rünnaku mõjul Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele
annaabi.ee 
