Teine maailmasõda - sõja põhjused (5)

Teine maailmasõda
Koostas: Ergo Raig
Klass: 9.a
Kool: TKoG
Juhendaja: Mart Kand
Põhjused
· On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks
või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda
ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik
keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid
Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni
1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse
saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.
· Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli
Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria,
mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite
tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil.
Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari
vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris
olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli
Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema
vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise
maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal
valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele.
· Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas
selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning
uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas
olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri
nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti
majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust
suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i
liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
· Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse,
kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise
pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida,
kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda
igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli
veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.
· Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma
Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa
ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel.
· Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvastliit, mis sõltus selle liikmete
tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika
Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud
lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu
nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid
sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja
Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast
Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile.
Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas
iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord
Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel
konservatiivne-natsionalistlik leer.
· Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas
väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu.
Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei
kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida
Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille
Churchill resoluutselt tagasi lükkas.
· Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu
(1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud
legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine
1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena
seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues
ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso
juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945.
aastani.
Suur-Saksamaa loomine
· Hitleri eesmärgiks oli Suursaksamaa loomine ning sellega tegi ta
algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud
ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka
anslussiks - liitmine saksa keelest). Hitleri positsioon tugevnes; teda
toetas Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu
jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna
austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei
paistnud ühendamine vägivaldsena.Tegelikult polnud Esimese
Maailmasõja kapralil mugi,mis jandi ta Stalin`i õpilasena kui nukuke
kokku seab.........Värk sai välja öeldud Kõrgemate Sõjakoolide
lõpuaktusel,,,,17.september 1939:.............me võitleme vaenlase
territtooriumil,,,,selleks ,...olge valmis.
Bolsevistlik Nõukogude Liit
· Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli
kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu.
Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi
Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu
kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinoviev : Kui Venemaa sõlmib rahu,
jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid
siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud
imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel
puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini
võimuletulekul. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti
vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid
Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta,
kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik.
Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine
sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline
vallutama kogu Euroopa. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas sõjatööstuse
võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest,
siis 19.augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21.juuni 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli
Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke.
· 1940. aastast 1941. aasta juunini moodustati Nõukogude Liidus 79 uut
lennukidiviis, 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtükipolku. 19.
augustil 1939. võttis Poliitbüroo vastu otsuse "Euroopa
vabastamisest". Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta,
jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks
jooksnud, paisata lahingusse kogu Punaarmee võimsus. Stalin oli
seda ideed kandnud 1927. aastast, tänu oma võimutäiuse kasvule
intensiivsemalt aga 1934. aastast. 19. augustil 1939 teatas Stalin
Hitlerile, et kui viimane tungib poolasse, ei jää Nõukogude Liit mitte
ainult neutraalseks, vaid ka abistab Saksamaad. Diplomaatilises
kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. Ribbentrop tuli Moskvasse
ja 23. augustil kirjutas ta koos Vjatseslav Molotoviga alla poola
vallutamise paktile.
Müncheni kokkulepe (1938)
· 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade
loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks -
Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid
valmistuma sõjaks.
· Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes
pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut
Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia,
Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe,
millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja
ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile.
· 1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on
lagunemas; Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all
olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik.
Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe
osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu
kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama
aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdanski ning Leedult
Klaipeda loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse
asutustusega. Euroopat ootas ees uus sõda.
Saksamaa - oht Poolale
· Pärast Tsehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta
Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada
igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga
Poolalt saada mitte ainult Gdaski, vaid ka neid piirkondi, kus elasid
sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve
Poolale. Jossif Stakin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba
viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi
alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude
Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus
ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase
pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul
rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja
kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks.
Molotovi-Ribbentropi pakt
· 1939hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult
soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid
Vljatseslav Molotov ja Joachim von Rippentrop Moskvas alla
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotov-Rippentropi pakti
nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine
lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka
salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud
minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-
Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-
Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu.
Paktiga olid loodud eeldused uue
maailmasõja puhkemiseks .
· Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad
sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat
rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning
puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
· Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV
Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka
Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga,
milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.
· Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei
tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud
kahe ideoloogia vahel säilisid
Teise maailmasõja algus (1939-
1942)
Saksamaa kallaletung NSV Liidule
· MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte
rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet
täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis
oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes
lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta
suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui
Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga
Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa
naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see
Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma
Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Inglismaa
vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda
Nõukogude Liiduga.
· Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne
ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu
poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see läkski - 22.juunil 1941
tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat
Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra.
Nõukogude Liidus hakati seda sõda nimetada Suureks Isamaasõjaks, vaikides
samas targu maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja endapoolsed Saksamaa
suunalised ründekavatsused koos sellega kaasnenud grandioossete
ettevalmistustega.
· Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud
kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes
ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa
osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941.
aasta lõpul talve saabudes, mil neil ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka
Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega
Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid
USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude
Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise
võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas.
Jaapan ründab USA-d
· Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas
seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Asias. Nende plaanide
vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult
Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli
ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid
oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik
liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway
lahingoli jaapanlastele hävituslik.
Hitleri-vastane koalitsioon
· Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis
kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase
asemel nägema liitlast.1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja
Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president
Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
· Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis
kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati
sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et
ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse
kaotanud riikide iseseisvuse.
· 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis
alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu
vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid
hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
Murrang sõjas
· 1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos
appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas
alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi
lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus
venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste
lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi.
1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile
Punaarmee vastu. Kuski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber
piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda
vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks
kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.
· Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilia. Itaalia
kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis
vaherahu.1943sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia
lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja
Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fasistliku
vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja.
Teherani konverents
· 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid
esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati
Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine
sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama
pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast
Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele
Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja
Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega
sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla.
Sõjategevus 1944
· 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude­
Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi
blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku.
Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma.
6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanda ja Poola sõjajõud
Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise
paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased
alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu
aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt
okupeeritud riikides.
· 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid
Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti
Valgevenes ning sügiseks jõuti Ida­Preisimaa piirini. Põhja pool
taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud
rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septembris­oktoobris vallutati ka
Mandri-Eesti ja Ida-Läti ning 1945 Poola pealinn Varssavi.
Saksamaa purustamine
· 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin,
Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning
sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San
Franciscos. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO
põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobris 1945.
· Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks
oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa
linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid
Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel ­ Elbe
jõel.
· 7. ­ 8. mai 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks
enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.
Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis.
Sõda Euroopas oli lõppenud.
· Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel
okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud
Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise
küsimusi.
Jaapani purustamine
· Paks mees (Fat man)
Üks kahest Jaapanile visatud
tuumapommist
· Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug­Ida.
USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani
olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale
otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani
linnale ­ Hiroshimale ja Nagaskile. 260 000 inimest sai surma ning
jaapanlaste vastupanu oli murtud.
· Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades
Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta
alla andma ning 2. september 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA
esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani
kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud.
Kohtumõistmine sõjakurjategijate
üle
· Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus
sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele.
24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.
Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige
rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa
kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi
vanglakaristusi.
· Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja
fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka
Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut
vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid
saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-
Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal
vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani
riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja
pidamises.
· Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid
sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid
tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed
avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja
näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal
praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave Teise
Maailmasõja põhjuste ja vallapäästjate üle, mis on paljuski levinud
kuni tänapäevani. Vaid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal
on seda olukorda mingil määral muutnud, kuigi mitte olulisel määral.
· Nii on senini peetud kohut vaid ühe poole - Saksamaa -
sõjakurjategijate üle. Nürnbergi-laadne kohtuprotsess Nõukogude
Liidu liidrite üle seoses nendepoolsete sõjakuritegudega Teise
Maailmssõjas on senini pidamata. Kõige innukamad nn "Teise
Nürnbegi" kokkukutsumise pooldajad on olnud balti rahvad -
eestlased, lätlased ja leedukad -, kes kaotasid Teises Maailmas oma
iseseisvuse ning langesid ligi viieks aastakümneks nõukogude
okupatsiooni alla.
Hitleri lapsepõlv ja noorpõlv
· Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimesest
maailmasõjast tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta
1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest
perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate
kodukülad Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1938, kohe pärast
anslussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolüügon.
Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat
päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga
midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma
nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks
ega ole seetõttu usaldusväärne