Konkurentsipiirangu kokkulepe Mis on konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja
SALAJANE KOKKULEPE Inimkonna vastu -------------------SALAJANE KOKKULEPE Inimkonna vastu -------------------- ''Sellest saab illusioon, nii suur, nii tohutu, et jääb neile märkamatuks. Need, kes seda näevad, hakatakse hulluks pidama. Me loome eraldi šriftid, et hoida neid nägemast meie vahelist seost. Me käitume nagu me poleks omavahel seotud, illusiooni elus hoidmiseks. Meie eesmärk saab saavutatud piisk piisahaaval nii, et meile kahtlust ei tõmbuks. See hoiab ära neid nägemas muutusi, kui need ette tulevad.''
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi
töökokkulepete olemuse paremaks haaramiseks kasutada "mänedzeri kirja". Pärast sügavat ja põhjalikku arutelu ootuste, põhisuundade ja ressursside asjus ning veendumaks, et need on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega, kirjutab töötaja juhile kirja, kus teeb arutelust kokkuvõtte ja näitab ära, millal toimub järgmine tööplaani arutelu või tehtust kokkuvõtete tegemine. Seesuguse võidan-võidad töökokkuleppe väljatöötamine on juhtimise keskne ülesanne. Kui kokkulepe on olemas, võivad töötajad ennast selle kokkuleppe raames ise juhtida. Võidan-võidad kokkulepete puhul muutuvad tulemused pigem töötulemuslikkuse loomulikuks või loogiliseks tagajärjeks kui vastutava isiku suva järgi määratud preemiate või karistuste tagajärg. Põhimõtteliselt on olemas nelja liiki tagajärgi (piitsa ja präänikut), mida juhid ja lapsevanemad saavad reguleerida rahalised, psüühilised, võimalused ja vastutus. Raha-
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, millega lootis vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aastal 29. septembril sõlmiti
.............................................................................................3 Töötaja ja tööandja kohustused..........................................................................................4 Kasutatud kirjandus............................................................................................................6 Töötamine on töölepingu aluses reguleeritud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine jääb tööandjale. Iga töötaja sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga
Sidrunid 14 - 168 7-9 85 - 90 Lehtsalat 14 - 21 1-2 98 - 100 Apelsinid 21 - 84 0-9 85 - 90 Kartulid 56 - 140 7 - 10 90 Maasikad 5-7 0 90 - 95 Tomatid 7 - 28 13 - 20 85 - 88 Tabel 1. Puu- ja köögiviljade säilimise nõuded 3. Riikidevaheline kokkulepe kiiresti riknevate toiduainete veol Tänapäevased jahutus- ja külmutusseadmed võimaldavad temperatuuritundlikke kaupasid transportida üle maailma. Et piiride ületamine toimuks kiiresti ja ladusalt, on vaja teha riikidevahelist koostööd ning kokku leppida ühtsed nõuded. Selleks, et ühtlustada ja reguleerida rahvusvahelist kiiresti riknevate toiduainete vedu, sõlmisid seitse riiki: Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Sveits 1. septembril 1970. a
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul..
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel.
Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivleping sõlmitakse kahe – või kolmeosapoole vahel. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötaja või töötajate ühingu või liidu ja tööandja vahel. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised. Tööandjal on kollektiivlepingu sõlmimisel mitmed eelised. Nagu näiteks: Korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused.
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikuns...
EV palgaseadus(1994) EV puhkuseseadus(1992) Töö ja puhkeaja seadus(1993) Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993) · Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused. · Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid. · Kollektiivlepingud. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema. Tööleping on: · Tasuline kokkulepe, kus on poolte õigused ja kohustused vastastikused. · Töötaja kohustub tegema tööd teatud aja jooksul. · Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Tasuline kokkulepe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale tasu. · Töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. 3 Töölepingu pooled:
TÖÖÕIGUS - Võlaõigusseadus- VÕS alates 01:07:2002 Kehtib kõikide lepingute puhul, ka töölepingule. Töölepinguseadus- TLS al 01.07.2009 Tööleping sõlmitakse töölepinguseaduse alusel. Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt. Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet
Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega kokkulepe sõlmitakse, peab olema võimalus ohustada tööandja huve. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema selgelt piiritletud (ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt) ning töötajale arusaadav. Kokkulepe peab olema täpne ning sisaldama piisavalt infot tuvastamaks, kelle juures ja mis ajal ning ulatuses töötamine on keelatud. Konkurentsipiirangu kokkulepe töölepingu kehtivuse ajaks ja pärast töösuhte lõppu sõlmitakse kirjalikult. Töötamise ajal töötajale täiendavat hüvitist maksma ei pea. Hüvitise maksmise
Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola ja Leedu. *Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. *Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Müncheni kokkulepe – Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks
1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses. Lepigud, mis on sõlmitud Eesti ja Saksamaa vahel: Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993) Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999) Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999) Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994) Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996) Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001)
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25
lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; · saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; · kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; · kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. Kollektiivleping: Kollektiivleping - vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või -liidu või tööandjate ühingu või -liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata: · töö tasustamise tingimused · töötingimused · töö- ja puhkeaja tingimused · töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused · töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul
keegi loomupärase loogikuna räägib mõistusest, loogikast ja õige mõtlemise seadustest, siis ta kaldub lihtsalt ühte sammu käima puhtgrammatiliste tõsiasjadega, millel on teataval määral tausta iseloom ta enda keeles või keelkonnas, kuid nad pole kuidagi universaalsed kõikides keeltes ega mingis mõttes mõistuse üldiseks aluseks. Teiseks, loomupärane loogika vahetab ära keele kasutamise kaudu saavutatud kokkuleppe teema osas teadmisega keelelisest toimusest, millega kokkulepe saavutatakse: s.t põlatud grammatiku tegevusalaga. Keeleteadlased on ammu aru saanud, et võimega rääkida teatavat keelt soravalt ei käi tingimata kaasas keeleteaduslik teadmine sellest, s.t selle taustanähtuste, selle süstemaatiliste toimuste ning selle koetise mõistmine. Taustanähtused, millega keeleteadus tegeleb, on segatud kõigisse meie RÄÄKIMISE ja KOKKULEPE saavutamise esiplaanitoimingutesse, igasse juhtumi arutlusse ja vaidlusesse,
Graafik nr 2 18-19 nädal Aprill Mai Päevad 28 29 30 1 2 3 4 5 Laagri tegevused Projektijuhtimine Ettemaksude sooritamine Transport kokkulepe Toitlustus kokkulepe Varustus kokkulepe toomine Põhigrupi moodustamine breef breef Grupide tegevused pühad, nädalavahetus Kriitiline joon Tavapärane tegevus
viinamarju, puuvilla. · Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. · Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. · Veondus on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale suunduvatest veostest. Kreeka ja Eesti majandussuhed · Eesti ja Kreeka vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud: · Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe · Turismikoostöö kokkulepe · Meresõidualane leping · Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe · Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping · Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Olulisemad ekspordi-ja impordi artiklid 2008. a: · Mineraalsed tooted 25% · Transpordivahendid - 24,5 % · Metallid ja metallitooted 12,9%
kasutatavatmakseviisiiseloomustatakse pangakohustust maksta miiiijale kokkulepitud summa,kui viimane on esitanudpangale n6utud dokumendid? ]. dokumentaalneinkasso 2. akreditiiv 3. ettemaks Mis peaksekspordimririgilepingusolema fikseeritud?Leidke vale variant. 1. kohaldatav6igus 2. vaidlustelahendamisekord 3. kohtulahenditetiiitmise kord Mis on valuutaforward? 1. kokkulepe,millega konverteerimineliikatakseedasisoodsamavaluutakursi saabumiseni 2. kokkulepe,mis kohustabkonverteerimakindla kogusetiht valuutatteisevastu kindlaksmiiiiratudkursiga fikseeritud piieval tulevikus 3. kokkulepe, mis tagab soodsaimavaluutakursi konverteerimisehetkel Kes kehtestabEuroopa Liidus kehtiva'tollitariifi stiku (imporditollid)? f . iga liikmesriik kehtestaboma tollitariifistiku 2. Euroopa Liit kehtestabiihtse tollitariifistiku 3
1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa loomastikku ja taimestikku ning nende elupaiku. 5. Kokkulepe kalapüügi ja elustiku kaitse kohta Läänemeres ja Taani väinades. Eesmärk on korraldada kalapüügijagude jagamine riikide vahel. 6. Kokkulepe rahvusvahelise tähtsusega märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena. Eesmärk on kaitsta lindude pesitsus- ja sulgimispaiku. 7.Ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubastamist puudutav kokkulepe. Eesmärk on lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubutsemine ja korraldada
Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nähtud poolte kokkuleppega, kollektiivlepinguga, seadusega või haldusaktiga. 7. Töölepingu pooled. TLS § 2 järgi võib töölepingu pooleks töötaja poolelt reeglina olla 18-aastaseks saanud
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele
äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. * Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. * Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. * Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. * Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 3
Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124) 119. 17 aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. a). Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalne kestus? b). Kuidas tuleb alaealise kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja alla tööajanormi? Vastus: a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi. b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi kohta. 120. Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi. a). Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega? Vastus: a)
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimuse...
Kompromiss Kompromiss on vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepe. Seda saavutada ei ole alati väga kerge, kuid saavutades selle võib muuta ning ära hoida palju asju. Kompromissil on suur roll mitmetes eluvaldkondades Alustades näiteks rahvusvahelises poliitikas ja lõpetades iseendaga. Tähtis on jõuda kompromissile isegi perekonnaelus. Kokkuleppega võib saavutada mitmeid asju. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata
(2) Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse katte sai. Kui nõustumus valjendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, valja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (3) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Kohustuslikud tingimused, mis peavad sisalduma töölepingus ja nendest tingimustest teavitamise kord Töölepingus peavad olema : - poolte andmed! : tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht - töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg eraldi peab olema valja toodud!
* Taani tähtsad valdkonnad on transport, põllumajandus, jäätmed ja keskkond. *Eesti tähtsad valdkonnad on majandus, rahvastik, keskond, sotsiaalelu ja loendused. Lepinguline baas Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud: · Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92) · Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93) · Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93) · Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93) · Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe (jõustus 25.11.93) · Lennundusleping (jõustus 29.11.93) · Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93) · Kokkulepe diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuva esinduse töötaja ülalpeetavate töötamise kohta
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Koostas :Martin Aulik Konkurentsi piirangu kokkulepe on kirjalikus vormis ja mis on sõlmitud kuni üheks aastaks alates töölepingu lõppemisest. Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. See tähendab seda, et piirangu keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib
IATA ülesandeks on lennupiletite hindade ja veotasude ühtlustamine, ajagraafikute ja lennumarsuutide planeerimine, ühiste veoeeskirjade koostamine ning õhuvedude dokumentide standardiseerimine. Varssavi konventsioon (Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon) - sarnane Montreali konvensiooniga. Varssavi konventsiooni täiendav, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Reguleerib lennuvedude seadusandlust. SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Hiina, Iraani, Korea, Mongoolia, Poola ja Vietnami) raudteevedusid haldavate organite poolt ja reguleerib kaubavedude korraldamist raudteel allakirjutanud riikide vahel. CIM konventsioon Rahvusvaheline raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. TLS pg43, lg 5 - Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine. Vastavalt pg 44, lg 2 on ületunnitöö kokkulepe alaealisega tühine, seega ei saa kompenseerida alaealisele töötamist üle arvestusperioodi tööajanormi. Kompenseerimine töötamisel alla tööajanormi - § 35. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS.
*Kodaniku-ja poliitilised õigused nt õigus elule, sõnavabadus *Majanduslikud,sotsiaalsed ja kultuurilised õigused:õigus tööle, haridusele,kultuurile jms. *Kollektiivsed arengu-ja keskkonnaõigused:seotud maailmaarenguga nt majanduslik v sotsiaalne areng. 24.Kuidas kaitstakse inimõigusi rahvusvahelisel tasandil? Millised on tähtsamad inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised dokumendid? Inimõiguste ülddeklaratsioonis. Dokumendid: *Puuetega inimeste õiguste rahvusvaheline kokkulepe *Lapse õiguste rahvusvaheline kokkulepe * rahvusvaheline kokkulepe rassilise diskrimineerimise suhtes *Piinamise jms ebainimliku kohtlemise vastane rahvusvaheline kokkulepe * rahvusvaheline kokkulepe võõrtööjõu ja nende perekonnaliikmete õiguse kaitse kohta *rahvusvaheline kokkulepe naiste diskrimineerimise kohta 25.Mida reguleerib rahvusvaheline õigus ja mille poolest erineb ta siseriiklikust õigusest? Reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid
Tööandja esitab raporti kohalikult tööinspetsioonile, töötajale või tema esindajale kolme päeva jooksul peale uurimise lõpetamist. Tööõnnetuse raporteid peab ettevõte säilitama 55 a. 6. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töölepingut eristavad põhikriteeriumid: - Töö kui järjepidev protsess - Töö tegija alluvus töö andjale - Tasu makstakse 1x kuus kindlal kuupäeval Tööleping- on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööanjda aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest kokku lepitud tasu, ning kindlustama talle kokkuleppe. Töövõtuleping-Võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt töövõtja kohustub omal riisikol tegema tellijale kindlaks määratud tööd kas omast või tellija materjalist.Tellija kohustub töö vastu võtma ja selle eest maksma
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe.
ole sätestatud teisiti). Kirjalikku pole vaja kui kestus ei ületa 2 nädalat. Kui suuliselt vormistatud leping kestab üle kahe nädala, siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk kirjalikku töötingimuste teatavaks tegemist. Töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi ehk tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe selliste tingimuste kohta on tühine. Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja kokkulepe olulistes tingimustes on olemas. 11. Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused). Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: · tehtava töö ja selle keerukusastme kohta; · tööaja kohta; · töötasu kohta; · töö tegemise asukoha kohta; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta;
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta
On õigus · Tooge näiteid, missuguste tegevusalade puhul on vajalikud teistsugused kokkulepped, so. tekib vajadus töötada ka laupäeval ja pühapäeval? Politse- ja päästeteenistus, meditsiinitöötajad (haigla, kiirabi), toidupoed (esmatarbekaubad) Ülesanne 119 17-aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. · Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalkestus? Tühine on kokkulepe, mille kohaselt 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega (TLS §51 lg2 p4). Seega võib tööaja maksimaalne vahetuse kestus olla 7 tundi. See järeldub ka (TLS §43 lg5), mille kohaselt Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine
Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained Lahendused Veetarbimise vähendamine Reovee puhastus Jäätmete vähendamine Õigeaegne väetamine Vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine Vee transportimine Mis on vee kaitseks tehtud? Helsingi kokkulepe Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkulepe. Kuuluvad: Taani Kuningriik, Eesti Vabariik, Soome Vabariik, Saksa Liitvabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik, Vene Föderatsioon ja Rootsi Kuningriik Mis on vee kaitseks tehtud? Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida Euroopa, Kaukaasia ja KeskAasia riigiga Partnerluse ja Koostöö Leppe Eesti Veeseadus NB!
Culpa liigid Culpa astmed Tegevuses Raske hooletus Tegevusetuses Kerge hooletus Puudub nõutud hoolsus Abiliste valikul Kergeim hooletus Järelvalve teostamisel Lepingud Lepingute süsteem Vormivaba kokkulepe Kindlas vormis kokkulepe Nimetud lepingud Paljas kokkulepe Verbaalsed Vahetus Kohtulikku kaitse omavad Literaalsed Sobing Lepingu täiendav
perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja garandi tagasinõudeõigus võlgniku vastu, kui garant täidab garantiist tuleneva kohustuse. Garandi tagasinõue võib tuleneda ka, olenevalt garandi ja võlgniku suhtest, käsunduslepingust, samuti alusetust rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. 1. Garantii andja poolt võetud garantiikohustus 1.1. Garantii andja on andnud Võlgniku taotlusel __.__________________.a garantiikirja nr ________
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu
seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. VÄHESE TÄHTSUSEGA KOKKULEPE on kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui: · 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel; · 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku; · 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
