Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning ülejäänud armee Pihkva suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine armee staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest jalaväekindral Otto Sponheimeri juhtimisel "Sponheimeri Grupp". Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest Krivasoo külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni Narva laheni III. Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini 207. Julgestusdiviisele alluvad julgestus ja alarmüksused. 01.02.1944.a. jõudsid Leningradi alt taganevate saksa väeosade kannul Tõrvala juures Narva jõe äärde esimesed nõukogude vägede üksused. Juba järgmisel päeval 02.02.1944.a. ületasid mõned punaarmee üksused Kudruküla, Riigiküla ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures Narva jõe
1) Aeg : Vabadussõda toimus 1918 a. 28.novembrist kuni 1920 a. 3.jaanuarini . 2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping
põhjustel. Ta on kõige tähtsam just nüüd. Ma nõuan, et sa võtaks kõik vajalikud meetmed, et vabastada Narva hiljemalt kui nimetatud perioodil. " Kuna pärast ebaõnnestunud Leningradi rinnet, andis Stalin uue korra 22.veebruaril, et Nõukogude relvajõudude Eesti operatsiooni rinne tungiks Narva jõeni eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida Tallinna ja Pärnuni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja eesti üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani. Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka Kärevere ja Tamsa lahing
28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5.NOV taasalustati läbiääkimisi Tartus nõukogude venemaaaga TÄHTSAMAD LAHINGUD JA OLUKORD RINDEL: 28.nov.1918 Vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; 23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5
rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud
USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,võideti verises heitluses Läti kütte.Surmavalt sai haavata Julius Kuberjanov. ¤Võnnu lahing-23.juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30.november,Eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal Tähtsamad väejuhid: ¤Konstantin Päts-sündis 23.veebruar 1874 Pärnumaal ja suri 18.jaanuaril 1954. ¤Julius Kuberjanov-sündis 1.oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953.
Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Selsamal hetkel lõppes tegelikult ka Vadadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu
Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www
Narva vallutamiseks Narva lahing • 18.-19. jaan. 1919. a. Eesti vallutab Narva Paju lahing Tähtsamad lahingud Vabadussõjas Sänna lahing • 20.-23. märts 1919.a. purustati Vene väeüksus Sännas Võnnu lahing • 19. -23. juuni 1919.a. eestlased võitsid Landeswehri ja vabastasid Võnnu Krasnaja Gorka operatsioon • 13. okt.-9. nov. 1919. a. toimunud Eesti vägede katse Krasnaja Gorka kindluse vallutamiseks Krivasoo lahing • 16. nov.- 30. dets. 1919. a. Punaarmee katse Viru rinde väed ümber piirata Kasutatud kirjandus Laar, M. (2000). Eesti Iseseisvus ja Selle Häving. Avita. Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, lk 69–96 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_ Eesti_iseseisvumine/Esimene_maailmas%C3%B5da
rahuläbirääkimised. · 28. september algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. · 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. Eestlasi abistasid · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) ·
3,5 miljonit vigaseks. Venemaa sõdurid kaevikus 2. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 1914. aastal puhkenud esimesse maailmasõtta mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. 23.veebruaril 1918 Pärnus ja 24.veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti septembris 1921 vastu Rahvasteliitu 3. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtsa loomine
rahuläbirääkimised. • 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. • 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. • 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. • Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase
Isegi kui need arvud on liialdatud, on selge, et Eesti Laskurkorpuse jalaväel vedas, et teda põrgukatlasse ei saadetud. Tervikuna toodi korpus rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, mil rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviielanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Kuipalju 33 tuhandest 1941
saksa pioneere. Rügemendi koosseisus oli nüüd umbes 2500 meest, iga Riipalu pataljoni võitleja vastas oli kuskil 40 punaarmeelast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmise ja kaitsmise näol ees oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. Punaarmee oli aga läbi murdnud Soomes Karjala maakitsuse kaitsest nn Mannerheimi liinist ja nüüd toodi osa vägedest sealt üle Narva alla, täpsemalt Punaarmee poolt aasta alguses vallutatud soisele sillapealsele, mida kutsuti ka Krivasoo kotiks. Narvast lõunas pöördus rindejoon otse läände ja ulatus peaaegu Sirgalani. Venelased olid koondanud Krivasoosse Auveres kaitsel asuvate Saksa üksuste vastu 2 diviisi, umbes 130 000 meest, rohkesti tanke, lennukeid ja suurtükke. Vähem kui 10 km lahutas Punaarmeed merest ja Narva rindel paiknevaid üksusi piiramisrõngast. Punaarmee jaoks oli eelseisev lahing kui vallutusslahing. Lahingutegevus 24
Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt. 7 Narva kaitselahingud Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva eelsete kaitsepositsioonideni.Alanud heitlustes olid arvulises ja tehnilises vähemuses olevad Eesti väeosad sunnitud sammhaaval taanduma.Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised ning toetamaks oma delegatsiooni nõudeid,alustas Punaarmee uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks.Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord,sest rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid.Suurte kaotuste hinnaga õnnestus oht kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusse Venemaal.Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti valitsus,alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga
Eesti Vabadussõda II 1918-1920 Küsimused: 400-500 lk. DaDuke8 1.Mis sündmusi on kujutanud E. Brinkmann oma Eesti vabadussõja teemalisel pastellmaalil? V: Öist lahingut Narva kaitsmisel detsembris 1919-(Lk 400.) 2.Mis olevat kõvasti kannatada saanud detsembris 1919 (Laiem maaala Mustjõe ja Krivasoo vahel) V: Mets-(oli halb leida normaalset küsimust, sest fotode all polnud autoreid ja olid enamasti maastikupildid) 3.Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud? V: Viru rindel 4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres. V.Sala küla 5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koskino küla alt? V:17. detsembril, taganejateks olid eestlased (9 polgu 1 rood, al.-ltn. K.Taltsi
ründasid oktoobris Riiat Saksa oht Baltimaadele pole kadunud. Eesti väed aitasid Lätil Bermonti väed avantüüril likvideerida. Narva Kaitselahingud. Eestlased arvulises ja tehnilises vähemuses, taandusid Punaarmee eest. Punaarmeel koosnes 160 000- mehest ja 200 suurtükistNarvat taheti iga hinna eest. Eestlased tõid kohale reservid, dets alguseks tõrjuti esimesed rünnakud. Dets algul algasid Tartus Rahuläbirääkimised, Punaarmee tahtis jätkuvalt Narvat. Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukord rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigatasuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919.a lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest
Sinimägedes olid ründajate kaotused üldse erakordselt suured: võidi rivist välja lüüa kuni 170 000 meest, neist võis langenuid olla 35 000. Kogu korpus toodi rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, kui rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviilelanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Tõenäoliselt jäi ainult algest
Narva kaitselahingud Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema. Nõukogude juhtaud oli kindlalt otsustanud vallutada Narva iga hinnaga. Kohale toodi üle 160 000 mehe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale oma reservid. Detsembri alguseks olid esimesed rünnakud tagasi tõrjutud. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Kuu keskpaigal kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord, mis lahendati suurte kaotuste hinnaga. 31. detsembril 1919. aastal lõpetasid Punaarmeelased rünnakud. Tartu läbirääkimised Rahu kiiret sõlmimist nõudsid nii majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Kuna teised Baltiriigid ei olnud nõus ühised rahukõnelusi avama otsustas Eesti Minna Separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtis Eesti delegatsioonist Jaan
Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla. novembri keskel suured kaotused Krivasoo ja Vääska läbimurrete likvideerimisel 31. detsembril lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee polgud rünnakud 1920. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu Eesti Vabadussõda lõppes. tulemused: Venemaa deklareeris, et tunnistab igaveseks ajaks Eesti iseseisvust kõik Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale pöördumiseks Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla Venemaa lubas tagastada Eestist väljaviidud kultuurivarad Eesti võlad Venemaa ees tunnistati olematuiks
Sügisel 1944 moodustati Omakaitse lahingrügemendid ja lahingpataljonid, mis võitlesid Punaarmee vastu. Hävituspataljon- Põletatud maa taktika- Tannenbergi liin- oli II maailmasõja ajal saksa sõjaväe organisatsiooni "Organisation Todt" poolt Kirde-Eestisse 19431944 ehitatud kaitseliin. Liini ehitamist alustati 1943. aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed. Tannembergi liini lõunaosas toimusid lahingud alates veebruarist 1944 peale Krivasoo pladstarmi moodustumist. 25. juulist 19. septemberini 1944 kestis Tannenbergi liinil Sinimägede lahing. Punaarmee vaatamatta jõupingutustele ja tohututele kaotustele inimestes ja tehnikas Tannenbergi liini võtmepositsioone läbi murda ei suutnud. 26. juulist 10. augustini 1944 oli Sinimägede lahingute ohvriterohkeim periood. Sinimägede lahingud on inimohvritelt suurimad, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Marienburgi liin-
Eesti toetas hoopis okt. alanud Judenitsi vägede pealetungi Petrogradile ja Loodearmee sai PA-lt lüüa. Valgekaartlaste salgad valgusid üle Narva jõe Eestisse, loodearmeelastelt võeti relvad ja nad koondati laagritesse Virumaale (suurem osa suri) Narva kaitselahingud : Nov. algasid Narvas lahingud Eesti rahvaväe ja PA vahel. Samal ajal algasid Tartus rahuläbirääkimised (Vene pool kasutas pealetungikatseid surve avaldamiseks). Dets. õnnestus PA-l Krivasoo ja Vääska juures Narva jõest üle tungida, kuid löödi tagasi. Nov.-dets. kaotas PA 15 000 surnut ja 20 000 haavatut, eestlasi langes 2000. Jätkati vallutamise katseid kuni vaherahu allakirjutamiseni Tartus 31.dets. 1919, mis hakkas kehtima 3.jan.1920. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti delegatsiooni Poska, Vene A.Joffe. Tartu rahulepingule kirj. alla 2.veb. 1920 Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Eesti kooseisu läksid mõned vene vallad
· 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu
surid. Loodearmee lakkas olemast. Nii oli Eesti vabanenud problemaatilisest liitlasest, kuid see tähendas, et väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. Antant ei tahtnud rahu sõlmimisest endiselt midagi kuulda, Venemaa aga koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. Järgnesid Narva kaitselahingud Vabadussõja raskemad ja ohvriterohkemad. 7. detsembril õnnestus punaväel Krivasoo juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb kaitsjatega kotti. Eesti väejuhatus tõi vägesid juurde ja suurte ohvrite hinnaga suudeti ümberhaaramise oht kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Selleks ajaks olid juba Tartus alanud EestiVene rahuläbirääkimised. Venelaste ägedad rünnakud pidid Eesti kaitse purustama või, kui see ei õnnestu, siis tegema Eesti delegatsiooni vähemalt järeleandlikumaks.
Pealetungiv vastase 7. armee sunniti peatuma Annenskaja - Dubrovka-Sala kaitsejoonel, kuhu see jäi pidama sõja lõpuni. Novembri lõpus vaenlase rünnakud raugesid.See lubas vahetpidamata rindel olnud eestlastel vähegi välja puhata ning varustust täiendada. Et 5. detsembril Tartus alanud rahuläbirääkimistel sundida Eestit järelandmistele, alustas Nõukogude Venemaa 7.detsembril uut raevukat pealetungi Viru rindel. Vaenlase tegevus oli suunatud nüüd Narva haaramiseks lõunast, Krivasoo piirkonnast. Tänu masendavale üleolekule elav- ja tulejõus suruti meie väed peale mitu päeva kestnud ägedaid lahinguid Narva jõe vasakule kaldale ning vastane jõudis Narva kaitsjate selja taha. Tänu 1.diviisi ülema kindralmajor A. Tõnissoni otsustusvõimele ja väeosade kindlameelsusele õnnestus pealetung tõkestada ja 17. detsembril alanud vasturünnakuga paisata punased uuesti Narva jõe taha. Seoses rahuläbirääkimiste takerdumisega ja vastuseks Eesti poole mittenõustumisega
jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus sood, Laukasoo, Anisoo, Krivasoo, Mustaladva, Talutaga ja Oru sood). Soostiku põhjaosas on suuremad rabamassiivid, lõunaosa on liigendatud kriivadega. Puhatu piires asuvast 238 mineraalmaasaarest paikneb üle 80 soostiku lääneosas ja ligi 100 lõunasse jäävas rabastunud luitestiku piirkonnas. Soostik on hakanud tekkima peale viimast jääaega ehk 10000 aastat tagasi. Oma suurusele vaatamata võib seal põhjast lõunasse kõndida vaid 20km. Soostiku veetaset hakkas tõstma 1956
3. september - Irboska veretöö. 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. 28. september algas Loodearmee sügispealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar kell 10
23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal okupeeritud Saksa vägede poolt, seejärel ründasid Eestit Venemaa väed ja algas Eesti Vabadussõda. Bolsevikud lootsid maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele. Artur Sirk kõnelemas, 1933. Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. Senine suurpõllumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid
23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal okupeeritud Saksa vägede poolt, seejärel ründasid Eestit Venemaa väed ja algas Eesti Vabadussõda. Bolševikud lootsid maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele. Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi 21 tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. Senine suurpõllumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi
Vaheldusid vaid rõhuasetused.17.märtsil ründasid venelased pealöögi suunas 20 diviisi jõududega 3 kaitsjate diviisi , kuid kaitset ei õnnestunud ka laipade massiga üle ujutada . Märtsi lõpuks oli venelaste jõud otsas : nad olid kaotanud 70.000 meest langenutena (Saksa poolel 20.000 langenut ) . 7.aprillil andis punaväe juhatus käsu üle minna kaitsele. Veel enne seda korraldust algas aga Saksa uus vastulöök . Auvere sillapeal olevad vene jõud hävitati ja riismed paisati Krivasoo sohu. Aprilli lahingutes kaotasid venelased 50.000 meest Saksa poole 20.000 vastu. Kogu kolm kuud kestnud hiigellahing , üks suuremaid maailma (!) sõjaajaloos , maksis venelastele 120.000 langenut ja Saksa poolele 40.000.Eesti väeosade osa ei saanud selles gigantses heitluses olla otsustav , kuid eesti sõdur näitas end maailma parimate vabatahtlike (saksa,vallooni , skandinaavia ) väärilisena .
november 11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele. 16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. 18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni. 16. november Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja – 30. parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks. detsember 26. november – 9. Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded. detsember 1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena. Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude 5. detsember Vene delegatsiooni Adolf Joffe). 31. Kirjutati alla vaherahulepe. detsember 1920 3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Vabariik rahuajal (1920–39)
Tihedad jalaväelaste kolonnid. Vaatamata ponnistustele 7. armeel Eesti kaitsepositsioonidest läbi murda ei õnnestunud. Järk-järgult jooksis 7. armee lihtsalt verest tühjaks. Tegemist äärmiselt kurnavate, raskete ja ohvriterohkete lahingutega. 15. armee, mis tegutses Narvast lõuna pool (August Kork) üritas ületada Narva jõge Narva linnast eemal. Rünnakute pearaskus langes dets keskpaika. Kõigepealt purustati Krivasoo (?) küla juures Loodearmee käes olev sillapea. Pärast seda Krivasoo ja Narva vahel 15.12 Vääska küla juures tungisid üle Narva jõe 4 polku punaseid. Eestlastel puudusid igasugused reservid. Vääska läbimurde likvideerimiseks kraabiti kõik mehed kokku, kes vähegi kätte saadi (kokad jms). Õnneks jõudsid just samal ajal Narva alla 3. diviisi üksused, kes oldi lätist ära toodud. 17.12 õnnestus koonduda 4 eestlaste pataljoni, seati üles lõks PA pikkadele kolonnidele, viimased notiti soodes maha. 20
ülekaalus Punaarmee taaskord Jaama linna ning sundis Rahvaväe detsembri alguses taanduma Narva-eelsetele positsioonidele. Enamlaste kahe armeegrupi eesmärgiks sai uuesti Narva vallutamine. Detsembri esimeses pooles peeti Narva all äge positsioonisõda, kus eestlased kaitsesid end suvel ehitatud välikindlustustes edukalt punaarmeelaste otserünnakute ja vägevate suurtükilöökide vastu. Narva all toimus tõeline positsioonisõda Narvast lõuna pool tungisid enamlased Krivasoo (Kriuša) ja Vääska piirkonnas ajutiselt koguni üle Narva jõe, ähvardades ära lõigata Narva-Tallinna raudteed. Kõigi raskuste kiuste jäi eestlaste kaitse püsima ning Nõukogude väed olid sunnitud oma pealetungid lõpetama. Tartu rahu: Vene seisukohad; Entente’i suhtumise muutumine; Balti riikide konverentsid; Litvinovi missioon; separaatrahu otsus; rahudelegatsioonid koosseis; Novembri keskpaigaks oli selge, et Balti riikidest on vaid Eesti valitsus huvitatud rahust
annaabi.ee 
