LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? ...
Suurbritannia Suurbritannia on kaasaegses põlvkondade vaheldumise etapis. See tähendab, et nii suremus kui sündimus on väiksed. Sündimus on 649 % , suremus 612 % , loomulik iive 1.7 % . Vanemaealised on ülekaalus, kõige rohkem on 40- 44 aastaseid. Eluiga on suhteliselt pikk 79 aastat. Rahvastiku tihedus on umbes 250 inimest/ km². Suuremad keskused on: London - 7,8 miljonit elanikku; Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku; Birmingham 2,6 miljonit elanikku; Lõuna-Sotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku; Cardiff - 0,3 miljonit elanikku. Rahvaarv on hetkel 60'944'000. Rahvaarvu kasv on 0.3 %. Aastal 2015 on rahvaarv 62'175'000, aastal 2025 63'819'000. Meeste keskmine eluiga on 76 aastat ning naistel 81 aastat. 0- 4 aastaseid on 3'825'527, 5- 9 aastaseid 3'858'032, 10-14 aastaseid 3'642'710, 60- 64 aastaseid 3'099'913, 65-69 aastaseid 2'675'249....
Maailmamajandus 1920.aastail 1. Vali loetelust kolm sõjajärgse majanduskriisi põhjust, mis oli sinu arvates peamised. Sõjast tingitud riiklik kontroll majanduse üle Vanade majandussidemete katkemine Miljonid vigastatud Põhjenda: Lagunesid suured impeeriumind nt: Venemaa, nendega ei suheldud enam. Riigid ei toetanud üksteist enam majanduslikult. 2. Ümberkorraldused tootminses Millised ümberkorraldused võimaldasid tarbekaupade hulgitootmist? Sõjajärgne laostus suudeti ületada ning tänu sellele paranesid ka elutingimused, sellega seoses muutus oluliseks tarbekaupade hulgitootmine. Hea: Inimestel oli väiksem füüsiline koormus Täida tabel. Leia lähteandmed lisamaterjalist õpikus lk 22 ... Peiood Autode arv Kokkupanemisek Kulutatud aeg s kulutatud aeg tööpäevades (8h) ...
Energia on vajalik kõikjal majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan.
Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi
tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil
23.mai Saksa armee purustab Prantsuse kaitse Sedani linnas 23.mai Hitler käsib armeel seisata sõjategevus Prantsusmaal ja Belgias 25.mai Hitler käsib armeel jätkata pealetungi Prantsusmaal ja Belgias 27.mai algab evakuatsioon Dunkirkist 28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23
Jaan Poska Eesti poolt, A.Joffe Vn-lt. Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3. Saadi Vn-lt vaguneid ja laevu Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel · Pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-1920 Osa võttis 26 riiki, kui otsustavad hääled neljal. 1.) Suubritannia D.L.George 2.) Prantsusmaa Clemenceau 3.) USA Woodrow Wilson demokraat 4.) Itaalia Orlando Eesmärk teha kokku I MS tulemustest ning määrata kindlaks sõjajärgne korraldus.Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3
1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist. · Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks · Saksamaa sõjavägi võis olla vabatahtlik, sõjaväekohustus keelati. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjaväelennukeid. Sõjalaevade hulka piirati
eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises. Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998). 1.3 Ajalugu Esimesed kirjalikud teated ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust. 1515. aastal korraldati Veneetsias koos sõudevõislusega ka võiduujumine. Sportlik ujumine sai alguse Suurbritanniast. Esimesed ujumisdemonstratsioonid toimusid 1837. aastal Londonis, 1869 asutati esimene ujujate organisatsioon Suubritannia amatöörujujate liit ja 1877 korraldati esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Esimesed rahvusvahelised võistlused toimusid 1889 Budapestis. Olümpiamängudel võistlevad ujujad aastast 1896, maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1973 ja euroopameistrivõistlusi aastast 1926 (Wales, 2010). Eestis sai sportliku ujumine alguse 1910, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50 ja 300 m distantsil. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919.
lahingoli jaapanlastele hävituslik. Hitleri-vastane koalitsioon · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast.1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. · Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu
Aatomrelva kasutamine- heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 7.Hitleri vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike
Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2. AJALUGU Esimesed asunikud Lõuna-Aasiast saabusid 40 000 aastat enne kui esimesed eurooplased alustasid oma avastamisretki 17.sajandil. Ühtegi formaalset nõudmist ei tehtud enne 1770. aastat kui kapten James Cook võttis omamise enda kätte Suubritannia nimel. 6 kolooniat 18. ja 19. sajandi lõpus; nad ühinesid ja nimetasid endid Ühisheaolu Austraalia 1901. aastal. Uus riik võttis kõike oma looduslikest varadest, et kiirelt arendada agrikultuuri ja industraalset manufaktuuri, et toetada britte I ja II maailmasõjas. Viimastel aastakümnetel, Austraalia on muutnud iseennast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks edasiarenenud turu majanduses. Austraalia oli üks maailma kiiremini arenenev majandus OECD andmel 1990. aastatel, 1980
samas suleti ka saatkondi Aafrika maades ja suhted halvenesid. Leiti, et peamiseks takistuseks Aafrika arengus on nn “nõrk riik” – tuleks üles leida tugevad institutsioonid, mida toetada. USA Pärast Teist maailmasõda on näha erinevaid etappe Ühendriikide poliitikast Aafrikas. Kuni 1950. aastate lõpuni oli päevakorras “võimuvaakumi” doktriin – katse üle võtta endised Inglismaa ja Prantsusmaa positsioonid. Pärast sõda oli Suubritannia ennast nt Etioopiasse hästi sisse seadnud ning ei tahtnud lahkuda, konkurentsi pakkus seal aga USA, kellega kohalik valitseja tegi soodsaid lepinguid, kutsudes nad riiki sisse ja otsida naftat jne, nii et britid sunniti lahkuma .1960. aastatel töötati välja nn “uute rajajoonte” doktriin, mis tähendas majandus andmist võtmemaadele ning tegutsema hakkas ka organisatsioon Rahukorpus. 1970.
toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
