Teine maailmasõda (0)

1939-1945
TEIN E M A A ILM A S Õ D A
Teise maailmasõja eeldused ja põhjused
 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem 
osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud  Rahvasteliit  ei tulnud oma 
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast 
hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 
 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste 
väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. 
Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste 
rakkesse. 
 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva 
eluruumi laiendamises.  Stalin  aga unistas kommunismi mõjuvõimu 
laiendamisest läände.
       Põhjused:
       II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. 
       Teist  maailmasõda  peetakse ka I ms. jätkuks.  Kindel on aga see, et
  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini  sobing  MRP ning mõlema 
riigi vallutusplaanid Euroopas ning   lääneriigid  üritasid suurt sõda 
viimase hetkeni ära hoida.
Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja 
sõjatandrid
  Kolmikpakt i riigid:  Saksamaa, Itaalia, Jaapan
                                      Ungari,  Rumeenia ,  Bulgaaria  (kokku 11 riiki)
 Liitlased (liitlasriigid):  Inglismaa, Nõukogude Liit, USA,
                                              Prantsusmaa, Norra, Kreeka, 
                                                Jugoslaavia , Belgia (kokku 61 
riiki)
 II maailmasõjas kujunesid välja:  lääne- ja idarinne.
  Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika 
piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, 
Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja  Okeaanias .
                                      
Teise m aailm asõja algus 1939-1941
 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa 
väed tungisid Poolasse. 
 17. sept.  1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. 
Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. 
septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi 
jõel. 
 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja 
piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa 
vallutatud Poola  aladest  ning sai vastutasuks oma mõjusfääri 
Leedu. 
 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas 
Soome  Talvesõda , mis kestis 1940.a. märtsini.
 Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. 
Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama
  kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi  seisid  
teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, 
sakslased  aga Siegfridi liinil.  
Sõjategevus   Euroopas 1940
 9.  aprillil  1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus 
lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni  juunini , pärast seda oli ka Norra 
Hitleri võimu all. 
 10. mail 1940 algas saksa  pealetung  Prantsusmaale ning  sissetung  Belgiasse ja 
Hollandisse.  Maikuu  jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. 
Sakslased jõudsid La  Manche  rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele  Dunkerque ´is.
                                                                                                26. mail 1940  viidi läbi 
operatsioon " Dynamo "     
                                                                                                                             mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja 
selle 
                                                                                                                                      randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud 
   
                                                                                                                                        liitlasarmee sõdurit. Brittidel õnnestus 
                                                                                                                                        evakueerida  Inglismaale  225 000 briti ka 
122 000                                                                             
                                                                                                                                        prantsuse sõjaväelast, kuid kogu 
rasketehnika jäi vastasele. 
 10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased 
lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid.
  Prantsuse valitsus eesotsas  marssal  Petainiga  palus   vaherahu . 24. juunil vaherahuleping 
sõlmitigi. 
 Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. 
Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus  juhtima  Petaini valitsus.  Valitsuse 
asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks. 
 Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing 
Inglismaa pärast.
  Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu 
murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. 
Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada 
sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt 
allveesõda ( dessant  Inglismaale jäi siiski ära)
 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas 
USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi 
materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega 
nn. lend- lease .
 27. sept. 1940.a.  sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 
Kolmikpakt,  millega tõotati üksteist igati abistada.
      Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks.
Sõjategevus 1941
    1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus 
sakslased ja  itaallased  üritasid merelt ja õhust hävitada 
Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased 
Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud.
    6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa 
armee   sõjakäik  Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased 
Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil 
kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse 
tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega. 
      Aprillis  1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus 
sundisid sakslased inglasi  Kreekast  lahkuma. Peagi 
sisenesid sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja 
kõik Kreeka saared.
     1941.a.  juuniks sattus suurem osa Euroopast 
Hitleri võimu alla.
Sõjategevus A afrikas 1940-1941
 Aafrikas hõivasid itaallased 1940  Briti Somaalia ja prantslaste 
Djibouti ning tungisid enda valduses  olevast  Liibüast edasi 
Egiptusesse , liikudes Suessi kanali suunas.
                                        1941.a. alguses alustasid britid pealetungi 
                                         Aafrikas, surusid itaallased Egiptusest 
                                          välja ning vallutasid Itaalia Kürenaika.  
                                           Itaallastele tuli appi Saksa Aafrika 
korpus 
                                            kindral  Rommeli juhtimisel ning võitlus 
venis.
  Ida-Aafrikas võtsid britid itaallastelt ära Somaalia,  Eritrea  ja 
Etioopia 1941.a. mais Itaalia väed selles regioonis kapituleerusid.
Saksam aa N õukogude Liidu vastane sõjakäik
 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. 26. juunil 1941 
kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu sõja Saksamaaga Nõukogude rahva 
Suureks Isamaasõjaks. 
 Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi:  Nord , Mitte ja  Süd . 
  1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos 
Riiaga. Armeedegrupp Mitte piiras samal ajal ümber ning purustas Nõukogude 
vägede põhijõud Lääne- Valgevenes . Augusti lõpuks vallutas armeedegrupp Süd 
kogu Dnepri jõe parempoolse kalda Kiievist Musta mereni. 
 Augusti keskel  1941 jõudsid saksa väed  Leningradi  lähistele ning 8. septembril 
Laadoga järve lõunarannikule, millega lõigati  Leningrad  ülejäänud riigist ära. 
Algas Leningradi  blokaad , mis kestis 1944 jaanuarini
 Novembri lõpuks 1941 jõudsid saksa väed  Moskva  lähistele
 5. detsembril 1941.a. alustasid Nõukogude väed Moskva all  
vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid 
vastulöögid lõunas ja põhjas.

1941/42 aasta talvel ette võetud Punaarmee katse haarata initsiatiiv enda kätte ning tuua 
sõjakäiku murrang siiski ebaõnnestus. 

Mõiste „ totaalne  sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister  Goebbels  
1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. 
         Totaalne sõda tähendas, et ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja 
õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda 
võita.
Sõjategevus 1941 dets.-1942
 7. detsembril 1941.a. ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA 
Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawai saarestikus Pearl 
Harborit. 
       Toimus 2 rünnakut, kokku uppus
       7 sõja- ja 10 muud laeva,  purunes  
       140 lennukit, hukkus üle 2300. 
        See nö. häbipäev ajendas USAd 
        sõtta  astuma . 
8. dets. 1941 kuulutasid USA ja 
          Suurbritannia  Jaapanile sõja.

1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja  laevastik  edukat pealetungi. 
Vallutati   Guami  saar ja Hongkong, Malaia ja  Singapur , Birma, jõuti Indiani,  vallutati 
Filipiinid,  Indoneesia , Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse.

Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad 
peatati alles El- Alameini  juures.

1942.a mais purustasid sakslased  Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati 
Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar.

 Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti  Doni , Volga ja 
Kaukaasia  suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. 
M urrangulahingud
 Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943  toimus 
Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede  
vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 
13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 
ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. 
novembril 1942 alustasid nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja 
lõuna pool ning piirasid 22. novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. 
Pärast kaks kuud kestnud veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa 
väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi 
langenud ja 146 300  hukkunut.
 El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud 
Briti väed lõid  nii Egiptusest kui ka Liibüast kindral Rommeli juhitud saksa ja 
itaalia armee Aafrika korpuse ning surusid nad  Tuneesia  territooriumile. 
  Midway  lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures 
suutsid  ameeriklased  jaapanlasi tagasi tõrjuda. 
 Guadalcanali lahing  9. veebr. 1943  - USA väed maabusid 1942.a. 
sept-s Guadalcanali saarel,  jaapanlased  taandusid sealt  9. veebr. 1943, see oli 
jaapanlaste  esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel 
ookeanil . 
  Kurski  lahing 1943.a. juulis-augustis. Saksa väed alustasid suurt 
pealetungi idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja  lõunast  
sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski 
lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste  viimaseks  
suurpealetungiks .
   M is põhjustas m urrangu?
     Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale 
selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda 
on  välksõda  Blitzkrieg.
• Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei 
inim- ega ka materiaalseid ressursse.
•   Hitler  ja mitmed tema kindralid suhtusid üleolevalt 
oma vastastesse.
•  Esimene pettumus tabas sakslasi 1940.a. sügisel, kui 
üksi jäänud Suurbritannia jätkas võitlust ning suutis 
saksa lennuväe survele vastu panna. 
• Teine pettumus tabas neid idas, kui NSV Liit, olles 
rasketest lüüasaamistest nõrgestatud ning kaotanud 
peaaegu kogu armee ja ulatusliku territooriumi, säilitas 
vastupanutahte. 
• USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni 
käsutusse selle maa tohutu tööstuspotensiaali.
  Sõjategevus 1944. aastal
 1944. a. jätkusid Saksamaa lüüasaamised Idarindel.
 1944.a. jaanuaris murdis Punaarmee läbi Saksa kaitsest, 
lõppes Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung 
stoppama.
 Punaarmee  arendas  edasitungi lõunas: Lõuna- Ukraina  
vallutamine, sissetung Galiitsiasse.  
 Saksa väed loovutasid Krimmi.
  1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud.
 1944. a. juunis algasid Punaarmee 
pealetungioperatsioonid: armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi 
hävitamine Valgevenes, Punaarmee läbimurre Balkani 
rindel, edasitung Vislani. 
 Poola vastupanuliikumise  poolt algatatud Varssavi 
ülestõus nurjus: põrandaalune armee alistus ning  
ülestõus lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste 
poolt.
  Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis Ida-
Preisimaale  1944. oktoobris. 
Liitlaste pealetung, N orm andia dessant
 6. juunil 1944.a. Prantsusmaal Normandias maabusid USA,  
                                                                               Inglise ja Kanada väed Ameerika 
                                                                                kindrali Eisenhoweri 
                                                                                ülemjuhatuse all , avades teise 
                                                                               rinde. 
                                                                             Operatsioon  kandis   nimetust  
                                                                             “Overload” nn. D-
päev.
                                                                  Osales 130 000 meest, 
keda toetas 
                                                                                6000 laeva ja dessantpargast 
ning üle 
                                                                                10 000 lennuki.
 Operatsiooni käigus hõivati  Cotentini poolsaar, vallutati Cherbourg, Caen. 
Liitlasväed jätkavad vallutatud platsdarmilt peagi edasitungi vabastades  25. 
augustil Pariisi ja jõudes septembris Saksamaa piirini.
  15. augustil 1944 maabusid liitlasväed Lõuna-Prantsusmaal.  Ameeriklased 
jõudsid Grenoble kaudu Sveitsi  piirini. Prantsuse väed vallutasidd Touloni ja 
Marseille , ameeriklased murdsid läbi läänevalli.
H itleri-vastase koalitsiooni kujunem ine
 14. augustil 1941.a. allkirjastati Atlandi harta 
Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri vastase 
koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka Nõukogude Liit. 
 Atlandi harta oli Hitleri-Saksamaaga   võitlusse  astunud 
suurriikide eesmärkide ja põhimõtete  deklaratsioon . Eeldati 
loobumist  territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest 
riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste 
enesemääramisõiguse austamist.
  USA laiendas NSV Liidule lend-lease`i seadust, mis tähendas 
tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist.
 1942.a. 1. jaanuaril toimus  Washingtonis   konverents , kus 
3 suuriiki ja veel 23 riigi valitsused teatasid oma  otsusest  sõdida 
Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. 
 1942.a. algul kirjutasid Kolmikpaktiga sõdivad riigid 
Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti 
kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti 
nii  separaat  kui ka vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile 
allakirjutanud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks 
Washingtoni  paktiga  pandi ka alus tulevase  ÜRO  kujunemisele.
Teherani konverents 1943
 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943.a. toimus 
Teherani konverents, millest võtsid osa 3 suurriigi juhid:  Roosevelt ,  Churchill  
ja Stalin.
      Teherani  konverentsil  
        otsustati:
   Prantsusmaal teise rinde 
       avamine ning pealetungi 
       alustamine sakslaste vastu 
       Normandias, Nõukogude
       sõjavägi pidi liitlasi  toetama  
         pealetungiga idast. 
 NSV Liit võttis ka kohustuse
        kuulutada pärast Saksamaa 
         purustamist  Jaapanile sõda. 
 Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride 
suhtes . USA ja Suurbritannia  tunnustasid  NSV Liitu 1941. aasta piirides. 
Sellega sattusid  Baltimaad  taas nõukogude võimu alla. Määrati kindlaks 
Poola sõjajärgsed piirid: need pidid kulgema mööda  Odra –Neisse jõge ja 
Curzoni liini.
Totaalne sõda,  holokaust

Mõistet „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 
1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Ei ühe ega 
ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna 
julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita.
 Holokaustiks  (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse  juutide  
totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas.

Poola vallutamise järel aeti sealsed  juudid  kodudest välja ning suleti erireziimiga 
linnaosadesse – getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse
                                                                                       Poola territooriumile rajati 6 
surmalaagrit. 
                                                                                        Neist ühes kurikuulsaimas 
Auschwitsis 
                                                                                     mõrvati 1942.ast alates umbes 
1,25-2 
                                                                                        miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel 
ja 
                                                                                       andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites 
                                                                                       sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest, 
kellest                                                                 5-6 miljonit olid juudid.
                                                                                       Holokausti kohta vt lähemalt :
                                                                                      
http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/

1943.a. avastati Katõni metsas 4143  NKVD  poolt maha lastud Poola ohvitseri  hauad .  
Katõni  massimõrv  pandi toime Nõukogude võimude korraldusel 1940.a.-l Poola 
sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes.
   Vastupanuliikum ine
 NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2 
riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis  allusid 
Idaministeeriumile. 
 Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline  mobilisatsioon  ning 
kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna.
 Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil 
nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased 
siiski vastupanu okupeeritud Euroopa maades.
 Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis, 
rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused  organisatsioonid  
okupeeritud aladel.
 Enamikul juhtudel oli  vastupanuliikumine  jagunenud 2-ks:
 1) vasakpoolseteks eesotsas kohalike kommunistidega, kes said 
toetust NSV Liidult ja 2)mittekommunistlikuks parempoolseteks, 
mida toetasid Suurbritannia ja USA. 
 Näiteks tegutsesid Poola parempoolne Armia Kraiowa ja 
vasakpoolne Armia Ludowa. Vastupanu üritati osutada ka 
Saksamaal, mis kulmineerus Hitleri-vastase vandenõuga ja selle 
läbikukkumisega.
Teise m aailm asõja lõpp
 1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee 
suurpealetung . Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas 
okupeeritud Poola alad. Ida- Preisimaa  lõigati ära. 
 1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja 
lääneliitlased  läänest Saksamaa territooriumile. 
 26. veebruaril  1945.a. toimus Punaarmee läbimurre 
Brombergist kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse 
joonelt lähtuv Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse 
 25. aprillil kohtusid USA ja  NSVL  väed  Elbe -äärses Torgaus.
 30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu. 
 
 2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus.
  7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla 
Saksa  Wehrmachti  tingimusteta kapitulatsioonile. 
 8. mail   1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine, mil 
kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral 
von Frieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmee peakorteris marssal 
Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a. 
Teise m aailm asõja lõpp, Jaapani 
Su k
ndia
m p
akit
s J u
aa l
pe
a e
ni r
t a u
lis m
tu i
m n
a,  e
heitsid ameeriklased 
6.augustil  Hiroshimale  ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi. 
  Hiroshima 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on 
kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese.
Jaapani vastu astus sõtta Nõukogude Liit. 
14. augustil  1945 kapituleerus Jaapan. 
Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945  
USA sõjalaeva Missouri  pardal  – Teise maailmasõja lõpp.
     Novembris 1945 algas Nürnbergis protsess endiste 
Hitleri-Saksamaa partei- riigi ja sõjaväejuhtide üle, mis kestis 
oktoobrini 1946. Kohtu alla anti 24 natslikku sõjaroimarit, 
neist 12 mõisteti surma.
Jalta  konverents veebr. 1945
                                                          osalesid: Churchill, 
                                                                          Roosevelt, Stalin
1. Kooskõlastati Saksamaa  lõplik purustamine.
2. Kinnitati varasemad kokkulepped Euroopa jagamise osas.
     Liitlased tunnustasid de facto NSV Liidu 1940.a. piiri, mis haaras Balti riike ning 
Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid.
 3.  Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta 
Jaapani vastu.
4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette
5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku 
käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi.
Potsdam  i konverents 17. juuli – 2. aug. 1945
Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman
  Potsdami  kokkulepe:
 1.  natsismi  ja militarismi likvideerimine – 
   4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, 
demokratiseerimine, demonteerimine
 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa 
jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja 
Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks 
okupatsioonisektoriks.
 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite 
ametissemääramine;
 4. kontroll tööstuse üle,  reparatsioonid .
 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla
 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta 
kapituleerumiseks.
Teise m aailm asõja tulem used ja tagajärjed
  Inimkaotused : 50–70 mln inimest , suur osa  hukkunutest  
oli tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, 
Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh.
 Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD
 Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, 
Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. 
Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. 
NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, 
Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
 Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik 
maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV  Liidust  
kujunesid  üliriigid
 Sõjas laastatud  riikide majandus  oli segipaisatud
 Langes inimeste usaldus demokraatliku korra  ja selle 
institutsioonide vastu
 kadus usk inimkonna progressi.

Document Outline

• Slide 1
• Teise maailmasõja eeldused ja põhjused
• Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid
• Teise maailmasõja algus 1939-1941
• Sõjategevus Euroopas 1940
• Slide 6
• Sõjategevus 1941
• Sõjategevus Aafrikas 1940-1941
• Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik
• Slide 10
• Sõjategevus 1941 dets.-1942
• Murrangulahingud
• Mis põhjustas murrangu?
• Sõjategevus 1944. aastal
• Liitlaste pealetung, Normandia dessant
• Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
• Teherani konverents 1943
• Totaalne sõda, holokaust
• Vastupanuliikumine
• Teise maailmasõja lõpp
• Teise maailmasõja lõpp, Jaapani kapituleerumine
• Jalta konverents veebr. 1945
• Potsdami konverents 17. juuli – 2. aug. 1945
• Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed