Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini.
Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis ...
· Geenivool= geenisiire- ühe populatsiooni geenid satuvad teise (Muudab sarnasemaks) · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon- muutus DNA-s/ pärilikkus materjalis Hugo de Vries (1848-1935) Avastas mutatsioonilise muutlikkuse Mutant- organism, kelle on mutatsioon. Näiteks inimestel: · Karvaste nägudega mehed Mehhikos · Huntingtoni tõbi (tantstõbi) · Kääbuskasv jne Mutatsiooni ulatuse järg jaotatakse kolmeks: I geenimutatsioonid Muutus geeni sees nukleotiidid (DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid) A, T, C, G Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus sagedusega 1/miljoni nukleotiidi kohta. See toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väga suur või ka muutumatu. Kui üks või kaks nukleotiidi on kaduma läinud/juurde tulnud, muutub kogu aminohappeline
KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik) Indutseeritud esile kutsutud mutageenide toimel Mutageenid tekitavad vigu DNAs tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse.
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haig...
2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: aeglane ainevahetus, kaasneb rasvumine, tursed, vaimne väsimus ja taandareng 5. Milles seisneb kõhunäärme hormooni ülesanne ja mida põhjustab selle rohkus või vähesus? Reguleerib veresuhkru sisaldust
kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini. Kilpnääre: kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. Toodab türoksiini. Ülemäärane talitlus: ainevahetus väga kiire, inimene kõhn ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust,
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofü...
aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv kesktab edasi, suguküpsuse saabumine hilineb, lihastiku nõrk areng, iseloomulik: pikk
oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas. Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut. Selle tagajärjeks võib olla kretinism, mille ilminguteks on kääbuskasv, ebanormaalsed kehaosade proportsioonid ja idiotismini ulatuv vaimne alaareng. Hormoonide üleproduktsiooniga kaasnevad tüüpilised nähud on südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõus, söögiisu suurenemine aga samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine.
Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon)
geel elektroforees Plasmiidid geenide vektorid Looduses kanduvad üle ühest bakterist teise geenide horisontaalne ülekanne Kui võõrad geenid plasmiidi DNA-sse sisestada lähevad üle teise bakterisse koos plasmiidiga Inimese kasvuhormooni geen GH1 (growth hormone) E. coli plasmiidi Kui GH1 muteerunud, ei tooda hüpofüüs kasvuhormooni kasv peatub lapseeas täiskasvanul kääbuskasv Kasvuhormoon: 191 AH valk AH järjestus teada, geeni GH1 nukleotiidne järjestus mitte Kasvuhormooni geeni kloneerimine Plasmiidid paljunevad rakus paljundavad ka inimese geeni Geeni kloneerimine miljonid koopiad geenist Geeni defektiga lapsele süstida kasvuhormooni kääbuskasvu ei teki Kust võtta suures koguses kasvuhormooni? Laipade ajuripatsite rakkudest keeruline, patsiendile ohtlik: patsiendid said rakkudest priionid "hullu lehma tõbi"
somatomediini sünteesi maksas - Somatomediinid stimuleerivad kasvuprotsesse, eriti luude ja lihaste osas ning intensiivistades valgu sünteesi ___ Kääbuskasv - kasvuhormooni liiga vähe Akromegaalia - kui suguhormoonid lõpetavad kasvu, siis suureneb kasvuhormoonide hulk Hiidkasv - kasvuhormooni liiga palju Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja
koostisse kuuluva vesinikloriidhappe sünteesiks. Liigne keedusoola tarvitamine võib põhjustada vererõhu kõrgenemist. Müügil on ka sellised soolasegud, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi ja magneesiumiga. Selliste segude tarvitamisel on oht tervist kahjustada väiksem, ka on kaalium vajalik südamelihasele Lauasoolale lisatakse mõnikord ka joodipreparaate. Veel XIX sajandil leidus Alpides terveid piirkondi, mille elanikud kannatasid kretinismi all (jäsemete väärarengud, kääbuskasv ja vaimne mahajäämus). Selgus, et kilpnäärme normaalseks tööks on vaja joodi, mida kõrgmägede joogivees ei leidu. Müüdavale lauasoolale hakati lisama joodipreparaate ja raske haigus likvideeriti. Kaasajal leidub üksikuid eakaid "kretiine" veel vaid Pamiiri ja Himaalaja mägedes. Seega ei pruugi lauasool ainult naatriumkloriidi sisaldada. Konserveerimiseks kasutatakse tavaliselt jämedat ja vähepuhastatud kivisoola, ka selline sool sisaldab pisut inimesele vajalikke mikroelemente.
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega
Hüptalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljenudnud. Või neerupealise koor hakkab liiga palju suguhormoone produtseerima. Herkulese kehaehitus. Tugevad lihased, tugevad lihased, aga väikest kasvu. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. * kilpnäärme ületalitus eriti kasvu ei mõjuta. Alatalitus mõjutab rohkem Kasvu ja luustumisprotsesside aeglustumine * kilpnäärme alatalitus lapseeas põhjustab nähtus kretinism . kääbuskasv ja vaime alaareng. * hüpofüüsi eessagara alatalitus sellest tulevenalt kasvuhormooni alatalitust * sugunäärmete alatalitus kasvu ei pidurda kuid pidurdab luustumisprotsesse. Toruluud ei kasva kinni, luustikskelett nõrgalt arenenud ja lihastik ka. * puudulik toitumine ja sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalainete ja valgu vaesus. * rahhiit rahhiidi tekkepõhjuseks võib olla väheme ultraviolettkiirgus või puudulik toitumine, kus ei saa kolesterooli mis on lähteaineks d3 vitamiinile
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks igapäev venitusharjutusi.Saarmal on ujulestad sellepärast, et ta ise neid tahtis, on saanud need nii, eton oma jäsemeid venitanud. Inimesed ei tohiks abielluda enne 23 eluaa...
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus, hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema. 6
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TS...
Osale taimedest segame turba ja koorepuru segu hulka rohkem jämedat liiva, osale rohkem lehekomposti. Enamikule turbaaia taimedele sobib metsast mustika kasvukohast toodud muld. Jõhvika istutuskohale tuleb alla panna vett pidav kile, et saaks taime kevadel paariks nädalaks üle ujutada - saagi saamiseks on see oluline. Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv. Pind taimede ümber kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga. Kõik taimed turbaaias vajavad hoolsat kastmist. Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus !
autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on pundunud ja ilmetu • Nahk on kollakas, kuiv ja jahe • Bradükardia • Kehatemperatuuri alanemine • Arengu aeglustumine – hammaste lõikumine, fontanellide sulgumine • Isu on vilets, kõhukinnisus) Sekundaarne hüpotüreoidism (hüpofüüsi patoloogia) Tertsiaarne hüpotüreoidism (hüpotalamuse patoloogia) Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
*Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi)
e hõõtsik 4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia. 5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral. 6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti negatiivsed emotsioonid mööduvad kiiresti jms. Kilpnäärme alatalitsu: · lapseeas avaldub kretinismina. iseloomulikud tunnuseks on kääbuskasv ja vaimne alaarenemine. Vaimne alaareng on põhjustatud närvikasufaktori vähesusest või puudusest. Kääbuskasv on põhjustatud sellest, et kilmpnäärme hormoonide puudusel jääb hormoonide toime ära. RAVI: kretinismi puhul ravi seisneb kilmnäärme hormoonide kunstlikus manustamises. Vajalik on varajane diagnoos. Kretinismi põhjuseks võib olla joodi vaesus joogivees või toidus.
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11
kahjustuse korral süüfilisest tulenevalt, parkinsonismi korral, vanadel inimestel on see iseloomulik. 6) Emotsionaalne labiilsus inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti läheb negatiivne meeleolu kiiresti mööda ja inimene hakkab naerma. Vihastavad kergesti ja see läheb ruttu mööda hakkab naerma. Kilpnäärme alatalitlus Alatalitlus lapseeas avaldub kretinismina. Iseloomulikeks tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng. Alaareng on tingitud närvikasvu faktori puudumisest või vähesusest. Kääbuskasv on tingitud sellest, et hormoonide teke kasvule jääb ära. Kretinismi korral seisneb ravi kilpnäärmehormoonide kunstlikus manustamises. Kretinismi põhjuseks võib olla joodi vaegus joogivees või toidus. Kilpnäärme alatalitlus täiskasvanul avaldub limaturse e müksödeemina. Limakude hakkab ladestuma naha alla
Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina,lõug,labakäed ja -jalad, huuled) Varane suguküpsus (hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud) Kilpnäärme ületalitlus Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.) Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus Rahhiit (vähene UV-kiirgus või puudulik toitumine, ei teki kolesterooli seega ka D3 vit-i) – lõgeme kauemaks avatuks jäämine, X või O jalad, kanarind Lapse ealised iseärasused 1.Veri
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka haigestunud kohas taimerakkude massilist paljunemist Mumifitseerumine · Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda 2 Lehtede enneaegne varisemine · Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg
Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele). Kui toimub fütokroom A üleekspresseerumine, siis tagajärjeks on kääbuskasv. Valgus fütokroom (asub tuumas) seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga, seondub cis-elementidega ja toimub valgusest sõltuvate geenide ekspressioon. 30. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Fütokroom A absorbeerib valgust ja toimub tema autofosforüleerimine (tuumas). Seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga ning kindlate cis-elementidega. Nii saab võimalikuks
Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia. Sugupuud on diagrammid, mis näitavad perekonnas olevaid sugulusastmeid. Meessoost indiviide tähistatakse ruutudega ja naissoost indiviide ringidega. Ringi ja ruutu ühendav horisontaalne joon näitab ühist järglaste saamist
Dieediga saavutatakse normaalne kehaline ja vaimne areng. Nendel lastel on märgatav pigmendi suhteline vaegus. Selline menetlus risustab geenifondi. Kilpnäärme hormoonide puudlikkus autosoomne retsesiivne ainevahetuse häire. Sagedus eestis 1: 3500. häire väljaselgitamisel tuleb koheselt rakendada doseeritud asendusravi perioodiliselt tuleb manustada kilpnäärme hormoone tagab normaalse vaimse ja kehalise arengu. Kui ei rakendada siis on tagajärjeks kääbuskasv ja alaareng. 4) Modelleermine loomkatsetel. a) teatuid pärilike eelsoodumusega haigusi või otsesid pärilikke haigusi uuritakse katseloomadel. Koertel ja hobustel esineb hemofiilia. Hamsteritel ja merisigadel esineb teist tüüpi diabeet. Teine näide oleks geneetiliselt modifitseeritud loomorganismide saamine selleks, et selgitada välja näiteks teatud geenide eemaldamisest tekinud muutusi. Nt. prionvalgu sünteesi määrava geeni kõrvaldamine
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi seeria
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
sugulist küpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt türoksiin- kilpnäärme hormoon (kiirendab ainevahetust) Ülehulk: kasvuhormooni liig (sünteesib ajuripats) kasvuhormooni sünteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajärjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana põhjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk: Kasvuhormooni eritumine on pidurdunud või seda eritub vähe. Tagajärjeks on kääbuskasv ehk nanism. Kääbuskasvul võib olla veel palju põhjuseid. Kui on varakult avastatud, et kasvuhormooni tase on madal, siis saab seda süstida. Järglasi ei saa. Hormoonpreparaati kasutamine on bioaktiivsetest ainetest kõige ohtlikum kuna neil on kõrge bioaktiivsus. 1) Rasestumisvastased vahendid 2) Vastassoo hormoonide kasutus (sport) 3) Toiduga saadavad hormoonid. 4) Plastikus on hormoonide analoogid (toidukarbid, kus toit on pikka aega)
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
Selliseks mutatsiooniks on albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, jalgade puudumine lambal ja seal, saba puudumine lindudel ja hiirtel jne. Homosügootses olekus on amorfne mutatsioon sageli letaalne ja sellega on seletatav suur embrüote hukkumine. Hüpomorfse mutatsiooni korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga. Vähenenud on selliste fermentide aktiivsus, mis kontrollivad (reguleerivad) tunnuse arengut. Selliseks mutatsiooniks on kääbuskasv loomadel, juuste ja karvade värvuse nõrgenemine, silmade ja pea mittetäielik väljaarenemine (väikesed silmad ja pea). Letaalseks hüpomorfseks mutatsiooniks on hobusel ja veisel naha osaline arenematus. Mõnedel juhtudel ei kutsu hüpomorfsed mutatsioonid esile negatiivseid tagajärgi nende kandjale. Nii näiteks kasutatakse rebasekasvatuses karvavärvuse erinevaid toone naha hinna tõstmiseks. Selektsionäärid kasutavad hüpomorfseid mutatsioone teadlikult karvavärvuse
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
(homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutused). Mutatsioone põhjustavad mutageenid (füüsiline, keemiline, bioloogiline (sh vead replikatsioonil, mitoosis, meioosis). Mutatsioonid on somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. 28. Mutatsioonide klassifikatsioon geeni toime iseloomu järgi Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise) – albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, kitsel puudu väline kõrvalest Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) – kääbuskasv, hobusel ja veisel nahk osaliselt ei arene, väike pea ja silmad Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse) – klorofülli teke taimedesse, hemoglobiini teke loomades 29. Kromosoommutatsiooni tüübid Kromosoomide struktuuri muutused. * deletsioonid e kaod (kromosoom kaotab osa geene – otskadu/sisekadu) * duplikatsioonid e kahekordistumised (ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumine teise kromosoomiga)
Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad, siseorganid suurenevad. Hääl muutub karedaks. Hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral tekib:
Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid:
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust • GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust • SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada taastumisprotsessi – seetõttu dopingu all. 2) Vahesagar e. pars intermedia INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
