Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini.
Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah
· Geenivool= geenisiire- ühe populatsiooni geenid satuvad teise (Muudab sarnasemaks) · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon- muutus DNA-s/ pärilikkus materjalis Hugo de Vries (1848-1935) Avastas mutatsioonilise muutlikkuse Mutant- organism, kelle on mutatsioon. Näiteks inimestel: · Karvaste nägudega mehed Mehhikos · Huntingtoni tõbi (tantstõbi) · Kääbuskasv jne Mutatsiooni ulatuse järg jaotatakse kolmeks: I geenimutatsioonid Muutus geeni sees nukleotiidid (DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid) A, T, C, G Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus sagedusega 1/miljoni nukleotiidi kohta. See toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väga suur või ka muutumatu. Kui üks või kaks nukleotiidi on kaduma läinud/juurde tulnud, muutub kogu aminohappeline
KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik) Indutseeritud esile kutsutud mutageenide toimel Mutageenid tekitavad vigu DNAs tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse.
duplikatsioonid(kahekordistumine),inversioonid(järjestuse muutus). Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustiku osas korraga. Nt polüploidia taimedel) ( üksikute kromosoomide arvu muutumine , nt downi sündroom). Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu. Mutant: organism, kellel on mutatsioon. (nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele.
Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.
2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: aeglane ainevahetus, kaasneb rasvumine, tursed, vaimne väsimus ja taandareng 5. Milles seisneb kõhunäärme hormooni ülesanne ja mida põhjustab selle rohkus või vähesus? Reguleerib veresuhkru sisaldust
kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini. Kilpnääre: kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. Toodab türoksiini. Ülemäärane talitlus: ainevahetus väga kiire, inimene kõhn ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust,
mil järsult alaneb troopiliste hormoonide tootmine ja perifeersete sisesekretsioonide näärmete aktiivsus; võib ilmneda peale rasket sünnitust, trombembooliat, sepsist või tugevat verekaotust. Sümptomiteks on piima sekretsiooni vähenemine, kuni selle täielik kadu, keha tursed, rabedad juuksed ja küüned, pearinglus, nõrkus, väsimus ja naha hüperpigmentatsioon. Hüpofüsaarne nanism (kääbuskasv) – on põhjustatud kasvuhormooni vähesusest. Gigantism Hüperprolaktineemia – on kõige levinum hüpotalamuse-hüpofüüsi telje endokriinne häire. Selle korral on prolaktiini (PRL) sisaldus veres vajalikust kõrgem. Tekitab reproduktiivseid anomaaliaid, näiteks galaktorröat (piima iseenesliku teket) ja amenorröat (menstruatsiooni puudumist). Meestel võib põhjustada hüpogonadismi (vähenenud viljakust), impotentsust ja erektsioonihäireid.
aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv kesktab edasi, suguküpsuse saabumine hilineb, lihastiku nõrk areng, iseloomulik: pikk
oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas. Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut. Selle tagajärjeks võib olla kretinism, mille ilminguteks on kääbuskasv, ebanormaalsed kehaosade proportsioonid ja idiotismini ulatuv vaimne alaareng. Hormoonide üleproduktsiooniga kaasnevad tüüpilised nähud on südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõus, söögiisu suurenemine aga samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine.
Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon)
geel elektroforees Plasmiidid geenide vektorid Looduses kanduvad üle ühest bakterist teise geenide horisontaalne ülekanne Kui võõrad geenid plasmiidi DNA-sse sisestada lähevad üle teise bakterisse koos plasmiidiga Inimese kasvuhormooni geen GH1 (growth hormone) E. coli plasmiidi Kui GH1 muteerunud, ei tooda hüpofüüs kasvuhormooni kasv peatub lapseeas täiskasvanul kääbuskasv Kasvuhormoon: 191 AH valk AH järjestus teada, geeni GH1 nukleotiidne järjestus mitte Kasvuhormooni geeni kloneerimine Plasmiidid paljunevad rakus paljundavad ka inimese geeni Geeni kloneerimine miljonid koopiad geenist Geeni defektiga lapsele süstida kasvuhormooni kääbuskasvu ei teki Kust võtta suures koguses kasvuhormooni? Laipade ajuripatsite rakkudest keeruline, patsiendile ohtlik: patsiendid said rakkudest priionid "hullu lehma tõbi"
somatomediini sünteesi maksas - Somatomediinid stimuleerivad kasvuprotsesse, eriti luude ja lihaste osas ning intensiivistades valgu sünteesi ___ Kääbuskasv - kasvuhormooni liiga vähe Akromegaalia - kui suguhormoonid lõpetavad kasvu, siis suureneb kasvuhormoonide hulk Hiidkasv - kasvuhormooni liiga palju Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja
koostisse kuuluva vesinikloriidhappe sünteesiks. Liigne keedusoola tarvitamine võib põhjustada vererõhu kõrgenemist. Müügil on ka sellised soolasegud, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi ja magneesiumiga. Selliste segude tarvitamisel on oht tervist kahjustada väiksem, ka on kaalium vajalik südamelihasele Lauasoolale lisatakse mõnikord ka joodipreparaate. Veel XIX sajandil leidus Alpides terveid piirkondi, mille elanikud kannatasid kretinismi all (jäsemete väärarengud, kääbuskasv ja vaimne mahajäämus). Selgus, et kilpnäärme normaalseks tööks on vaja joodi, mida kõrgmägede joogivees ei leidu. Müüdavale lauasoolale hakati lisama joodipreparaate ja raske haigus likvideeriti. Kaasajal leidub üksikuid eakaid "kretiine" veel vaid Pamiiri ja Himaalaja mägedes. Seega ei pruugi lauasool ainult naatriumkloriidi sisaldada. Konserveerimiseks kasutatakse tavaliselt jämedat ja vähepuhastatud kivisoola, ka selline sool sisaldab pisut inimesele vajalikke mikroelemente.
- hüperfunktsioon lapseeas põhjustab hiidkasvu e FOLLITROPIIN (FSH) -reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM -säiluvad keha norm pro- LUTROPIIN (LH) -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise portsioonid ja psühh areng kollakehaks, -täiskasvanunatekkiv hüperf -luteiniseeriv H -seksisteroidide erituse soodustaja -> keha väljaulatuvate -reguleerib suguhormoonid tootmist N
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega
Hüptalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljenudnud. Või neerupealise koor hakkab liiga palju suguhormoone produtseerima. Herkulese kehaehitus. Tugevad lihased, tugevad lihased, aga väikest kasvu. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. * kilpnäärme ületalitus eriti kasvu ei mõjuta. Alatalitus mõjutab rohkem Kasvu ja luustumisprotsesside aeglustumine * kilpnäärme alatalitus lapseeas põhjustab nähtus kretinism . kääbuskasv ja vaime alaareng. * hüpofüüsi eessagara alatalitus sellest tulevenalt kasvuhormooni alatalitust * sugunäärmete alatalitus kasvu ei pidurda kuid pidurdab luustumisprotsesse. Toruluud ei kasva kinni, luustikskelett nõrgalt arenenud ja lihastik ka. * puudulik toitumine ja sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalainete ja valgu vaesus. * rahhiit rahhiidi tekkepõhjuseks võib olla väheme ultraviolettkiirgus või puudulik toitumine, kus ei saa kolesterooli mis on lähteaineks d3 vitamiinile
* insuliin- langetab veresuhkru taset * glükagoon- tõstab veresuhkru taset b) sugunäärmed, -rakud, -hormoonid (östrogeen, testosteroon) c) platsenta- progesteroon Hormoonide üle- ja alatalitlus: Kilpnääre Alatalitlus: tüsenemine, loidus, väheaktiivsus; Kui sünnihetkest alatalitlus või puudumine- tugev kehaline ja vaimne alaareng Ületalitlus: kõhnumine, närvilisus, spetsiifiline silmade välimus ja paigutus Kasvuhormoon Kääbuskasv e. nanism (39cm täiskasvanu); Hiidkasv e. gigantism (2.20m) Kehavälised hormoonmõjud: Tulenevad: 1) Hormoonpreparaatidest a) rasestumisvastased hormoonpreparaadid b) pindmised (hormoonsalvid) 2) Toiduga (hormoonmõjutustega kasvatatud lihaloomad)
tootmine. b)Sidekude c)Lihaskude - liigutamiseks,jaguneb kaheks:silelihaskude(siseelundites) ja vöötlihaskude mis jaguneb omakorda kaheks:skeletilihased ja südamelihased. d)Närvikude - Ülesandeks on info vastuvõtmine,selle töötlemine ja reageerimine.Sünaps on närviühendus,mille kaudu info liigub ühest rakust teise. Ajuripats - toodab kasvuhormooni - soodustab kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni · anda käsk tegevuseks või tegevusetuks Ained,mida nimetatakse
Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus, hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema. 6
SISENÕRENÄÄRMED EHK ENDOKRIINSED NÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. HORMOONID on bioaktiivsed ained, mis nõristudes verre toimivad väga väikestes kogustes. Organismi humoraalne regulatsioon toimub hormoonide abil TÄHTSAMAD SISENÕRENÄÄRMED,NENDE HORMOONID JA TOIME 4.1. HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS nn. "sisenõrenäärmete orkestri dirigent",juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena. Hormoon INSULIIN- soodustab glükoosi imendumist rakkudesse ja
Osale taimedest segame turba ja koorepuru segu hulka rohkem jämedat liiva, osale rohkem lehekomposti. Enamikule turbaaia taimedele sobib metsast mustika kasvukohast toodud muld. Jõhvika istutuskohale tuleb alla panna vett pidav kile, et saaks taime kevadel paariks nädalaks üle ujutada - saagi saamiseks on see oluline. Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv. Pind taimede ümber kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga. Kõik taimed turbaaias vajavad hoolsat kastmist. Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus !
autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on pundunud ja ilmetu • Nahk on kollakas, kuiv ja jahe • Bradükardia • Kehatemperatuuri alanemine • Arengu aeglustumine – hammaste lõikumine, fontanellide sulgumine • Isu on vilets, kõhukinnisus) Sekundaarne hüpotüreoidism (hüpofüüsi patoloogia) Tertsiaarne hüpotüreoidism (hüpotalamuse patoloogia) Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk
toimuma pärast toruluude lõplikku luustumist, tekib akromegaalia, mille korras on ebaproportsionalselt suured esileulatuvad kehaosad, ehk akronid ( nina. lõug, labakäed ja labajalad). 2. Varane suguküpsus. Kasv jääb lühikeseks. Lihastik on normaalselt arenenud. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. 3. Kilpnäärme ületalitlus. Mis aeglustab? 1. Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. See põhjustab nähtust kretinism, mille isel. Tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng 2. Sugunäärmete alatalitlus. Pidurdab luustumisprotsesse. 3. Puudulik toitumine. Sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalide ja valgu vaesus. 4. Rahhiit, selle tekke põhjuseks võib olla vähene ultravioletkiirgus või vähene toitumine. Isel. tunnusteks on väikelapsel lõgemete kauemaks avatuks jäämine, pehmed luud põhjustavad x või o jalgade teket. Kanarind, roided kinnituvad rinnaku külge, rinnak pressib ette. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine.
*Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi)
e hõõtsik 4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia. 5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral. 6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti negatiivsed emotsioonid mööduvad kiiresti jms. Kilpnäärme alatalitsu: · lapseeas avaldub kretinismina. iseloomulikud tunnuseks on kääbuskasv ja vaimne alaarenemine. Vaimne alaareng on põhjustatud närvikasufaktori vähesusest või puudusest. Kääbuskasv on põhjustatud sellest, et kilmpnäärme hormoonide puudusel jääb hormoonide toime ära. RAVI: kretinismi puhul ravi seisneb kilmnäärme hormoonide kunstlikus manustamises. Vajalik on varajane diagnoos. Kretinismi põhjuseks võib olla joodi vaesus joogivees või toidus.
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11
kahjustuse korral süüfilisest tulenevalt, parkinsonismi korral, vanadel inimestel on see iseloomulik. 6) Emotsionaalne labiilsus inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti läheb negatiivne meeleolu kiiresti mööda ja inimene hakkab naerma. Vihastavad kergesti ja see läheb ruttu mööda hakkab naerma. Kilpnäärme alatalitlus Alatalitlus lapseeas avaldub kretinismina. Iseloomulikeks tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng. Alaareng on tingitud närvikasvu faktori puudumisest või vähesusest. Kääbuskasv on tingitud sellest, et hormoonide teke kasvule jääb ära. Kretinismi korral seisneb ravi kilpnäärmehormoonide kunstlikus manustamises. Kretinismi põhjuseks võib olla joodi vaegus joogivees või toidus. Kilpnäärme alatalitlus täiskasvanul avaldub limaturse e müksödeemina. Limakude hakkab ladestuma naha alla
Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina,lõug,labakäed ja -jalad, huuled) Varane suguküpsus (hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud) Kilpnäärme ületalitlus Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.) Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus Rahhiit (vähene UV-kiirgus või puudulik toitumine, ei teki kolesterooli seega ka D3 vit-i) – lõgeme kauemaks avatuks jäämine, X või O jalad, kanarind Lapse ealised iseärasused 1.Veri
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka haigestunud kohas taimerakkude massilist paljunemist Mumifitseerumine · Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda 2 Lehtede enneaegne varisemine · Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg
Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele). Kui toimub fütokroom A üleekspresseerumine, siis tagajärjeks on kääbuskasv. Valgus fütokroom (asub tuumas) seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga, seondub cis-elementidega ja toimub valgusest sõltuvate geenide ekspressioon. 30. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Fütokroom A absorbeerib valgust ja toimub tema autofosforüleerimine (tuumas). Seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga ning kindlate cis-elementidega. Nii saab võimalikuks
Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia. Sugupuud on diagrammid, mis näitavad perekonnas olevaid sugulusastmeid. Meessoost indiviide tähistatakse ruutudega ja naissoost indiviide ringidega. Ringi ja ruutu ühendav horisontaalne joon näitab ühist järglaste saamist
4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel: a) sisemised tegurid- kasvuhormoon (nanism-kääbuskasv ja gigantism-hiidkasv). Kasv on määratud paljude alleelide koosmõjust b) toitainete saabumus !! 1) Mitoosi ja kasvamise seos? Ma ei saa aru miks see siin on ja mis see tähendab!?!? ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi seeria
neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest. Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket. Epifüüs e käbinääre- pidurdab hüpofüüsi suguhormoonide tõstmist, 7-8 eluaasta vältel. Hormoonid. Melatoniin-boloogiline kell. Androgaloon-pidurdab sugunäärmete funkstioone. Antikortikotropiin.
· kahekordistumine · ümberpaiknemine Kõikide juhtudel muutub DNA sisuline informatsioon, mis a) võib avalduda tunnusena b) ei või avalduda tunnusena Geenmutatsioonide jaotusvõimalused 1. iseeneslikud (spontaansed) / esilekutsutud (indutseeritud) 2. avalduvad tunnusena / ei avadu tunnusena, kuid DNAs on olemas 3. surmavad (~10%) / neutraalsed (~10%) / veidi kahjulikud (~80%) / kasulikud (alla 1%) 4. korraga paljusid tunnuseid mõjutav (sündroom, nt kääbuskasv) / mutatsioon mõjutab vaid ühte tunnust (nt sõrmede kuju) 5. dominantne (üldjuhul avaldub alati tunnusena) / retsessiivne (avaldub, kui mõlemad alleelid on retsessiivsed või kui puudub dominante alleel 6. päritavad (inimesel sugurakkudes) / mittepäritavad (keharakkudes) 7. DNA mutatsioonid (DNA-viirused + kõikide riikide esindajad) / RNA mutatsioonid (RNA- viirused, nt HIV ja gripp) 8
sugulist küpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt türoksiin- kilpnäärme hormoon (kiirendab ainevahetust) Ülehulk: kasvuhormooni liig (sünteesib ajuripats) kasvuhormooni sünteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajärjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana põhjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk: Kasvuhormooni eritumine on pidurdunud või seda eritub vähe. Tagajärjeks on kääbuskasv ehk nanism. Kääbuskasvul võib olla veel palju põhjuseid. Kui on varakult avastatud, et kasvuhormooni tase on madal, siis saab seda süstida. Järglasi ei saa. Hormoonpreparaati kasutamine on bioaktiivsetest ainetest kõige ohtlikum kuna neil on kõrge bioaktiivsus. 1) Rasestumisvastased vahendid 2) Vastassoo hormoonide kasutus (sport) 3) Toiduga saadavad hormoonid. 4) Plastikus on hormoonide analoogid (toidukarbid, kus toit on pikka aega)
epiteelirakud kuuluvad kas folliikulite seinale või moodustavad interfolliikulaarseid saarekesi. Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini, trijoodtüroniini, mis stimuleerivad ainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja närvisüsteemi erutatavust. Hormoonide üleproduktsioonil ilmnevad türeotoksikoosinähud, alaproduktsioonil kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad.
Selliseks mutatsiooniks on albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, jalgade puudumine lambal ja seal, saba puudumine lindudel ja hiirtel jne. Homosügootses olekus on amorfne mutatsioon sageli letaalne ja sellega on seletatav suur embrüote hukkumine. Hüpomorfse mutatsiooni korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga. Vähenenud on selliste fermentide aktiivsus, mis kontrollivad (reguleerivad) tunnuse arengut. Selliseks mutatsiooniks on kääbuskasv loomadel, juuste ja karvade värvuse nõrgenemine, silmade ja pea mittetäielik väljaarenemine (väikesed silmad ja pea). Letaalseks hüpomorfseks mutatsiooniks on hobusel ja veisel naha osaline arenematus. Mõnedel juhtudel ei kutsu hüpomorfsed mutatsioonid esile negatiivseid tagajärgi nende kandjale. Nii näiteks kasutatakse rebasekasvatuses karvavärvuse erinevaid toone naha hinna tõstmiseks. Selektsionäärid kasutavad hüpomorfseid mutatsioone teadlikult karvavärvuse
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist. Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi
(homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutused). Mutatsioone põhjustavad mutageenid (füüsiline, keemiline, bioloogiline (sh vead replikatsioonil, mitoosis, meioosis). Mutatsioonid on somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. 28. Mutatsioonide klassifikatsioon geeni toime iseloomu järgi Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise) – albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, kitsel puudu väline kõrvalest Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) – kääbuskasv, hobusel ja veisel nahk osaliselt ei arene, väike pea ja silmad Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse) – klorofülli teke taimedesse, hemoglobiini teke loomades 29. Kromosoommutatsiooni tüübid Kromosoomide struktuuri muutused. * deletsioonid e kaod (kromosoom kaotab osa geene – otskadu/sisekadu) * duplikatsioonid e kahekordistumised (ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumine teise kromosoomiga)
Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad, siseorganid suurenevad. Hääl muutub karedaks. Hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral tekib:
Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid:
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust • GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust • SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada taastumisprotsessi – seetõttu dopingu all. 2) Vahesagar e. pars intermedia INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust
annaabi.ee 
