Mendeli ja Morgani seadused, sugukromosoomid jne.

Q: Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä kärbseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Mendeli ja Morgani seadused, sugukromosoomid jne.

Niinberg, Klarika

Mendeli ja Morgani seadused, sugukromosoomid jne. (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä kärbseid?

KT nr. 9

Mendeli seadused:
Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid , kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas.
Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine . Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta.
Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid. Esimeses põlvkonnas andsid kõik taimed kollaseid seemneid. Siit esimene järeldus, et geeni erivorm = alleel , mis määrab kollase värvuse on dominantne ja alleel, mis jääb varjatuks ja ei avaldu = retsessiivne . Määrates ära rohelise seemne värvuse. Ta külvab hübriidsed seemned maha, kasvatab taimed ja ootab nende õitsemist ja viljumist. Kõrvuti kollaste seemnetega tuleb ka rohelisi seemneid.
I seadus:
Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse F1 genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
genotüüp
genotüüp
P (vanemad)
AA
X
aa
kollane
roheline
geenialleel
A
kollane
a
roheline
sugurakud
(alleelidena)
A
a
F1
Aa
kollane
II seadus:
Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas fenotüüpide ja genotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Seadust nim. lahknemise seaduseks ja tal on tõenäosuse iseloom. See on seda täpsem, mida arvukam on järglaskond. Seadus kehtib ka inimese puhul. Põlvkondade tähistamiseks kasutatakse rooma numbreid.
F2
genotüüp
genotüüp
P(vanemad)
Aa
X
Aa
A ja a
A ja a
A
a
A
AA
Aa
a
Aa
aa
3:1 fenotüüpide suhe
Genotüüpide lahknemise suhe: 1AA : 2Aa: 1aa
III seadus: - see on sõltumatuse seadus, dihübriidne
St. jälgitakse kahe tunnuse pärandumist. I tunnus on värvus järgmiste geeni alleelidega A- kollne , a-roheline. II tunnus: seemne pinna iseloom B-sile, b-krobe.
P(vanemad)
AABB
X
aabb
2n
2n
AB
AB
ABab
kollne ja sile
AB
Ab
aB
ab
AB
AABB
k.sile
AABb
k. sile
AaBb
k.sile
AaBb
k.sile
Ab
AABb
k.sile
AAbb
k.krobe
AaBb
k.sile
Aabb
k.krobe
aB
AaBB
k.sile
AaBb
k.sile
aaBB
r.sile
aaBb
r.sile
ab
AaBb
k.sile
Aabb
k.krobe
aaBb
r.sile
aabb
r. krobe
Fenotüüpe on 4 9:3:3:1
1) kollane, sile (9tk) 12:4 12:4
2) kollane, krobe (3tk) 3:1 3:1
3) roheline, sile (3tk)
4) roheline, krobe (1tk) (3:1)2=9:3:3:1
Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuse paarid F2-s teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. III seadus on kitsendusega. Seadus kehtib vaid siis, kui geenid paiknevad eri kromosoomides ja esineb domineerumine.

Geenide aheldus ja Morgani seadus
20. saj alguse geneetik Hunt Morgan uuris äädika kärbseid. Neil on rakus 8 e. 4 paari kromosoome. Nad on kiiresti sigivad ja neid saab mõjutada nii kemikaalide kui kiirgusega. Tema ees seisis küsimus: kui kromosoome on nii vähe nagu 8, siis tunnuseid määravad geenid ei paikne vaid eri kromosoomides, vaid nad peavad paiknema ühes.
Ta ristab halli tiibadega ä. Kärbse musta tiivutu e. könttiivalisega. I põlvkonnas on kõik hallid ja tiibadega. Kõik on kooskõlas Mendeli III seadusega. Nüüd edasi ootab ta II põlvkonnas suhet 9:3:3:1-le. Ta ei saanud seda suhet. Peamiselt oli halle tiivulisi, ning musti könttiivalisi võrdselt ja mõnede katsete puhul isegi kombineeritud . Siit tulenebki Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses e. järjestikkuses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Mida lähemal paiknevad geenid üksteisele seda suurem on tõenäosus üheskoos pärandamiseks. Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä. kärbseid????
V: See vastus on kromosoomide ristsiirdes. Nii võivad geenid kahe kromosoomi vahel minna vahetusse ja, et pärandumine toimub aheldunult, siis ongi tulemus selline.

Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded :

Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist .)

Polüalleelsus vererühmade puhul

Suguliitleline pärilikkus (xy, xx)
Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.)
Katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsusese kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist. Selleks tuleb ristata dominantse tunnuse kandja retsesiivse isendiga. Kui järglased on kõik dominantse tunnusega, siis lähtevanem on homosügootne. Kui aga tekib lahknemissuhe 1 : 1, e. tõenäosus on 50% 50-le, siis on ta heterosügootne (Aa).
Inimetega analüüsivat ristamist ei teostata, pigem kasutatakse sugupuu meetodit, kus vaadeldakse võimaluse korral haiguse levikut, surma põhjust, aga ka mingil alal andekuse päranudmist. Eriti oluline on ühemunamitmikute meetod, sest neil on sarnane genotüüp. Määravaks surmapõhjuseks või haiguse tekkeks on keskonnal nt. toit.
Intermediaarsus- Mendeli teisele seadusele on kohandatav lahknemissuhe domineerimise korral 3 : 1. Mõningatel juhtudel võib domineerimine puududa - seda nimetatakse vahepealseks pärandumiseks e. eintermediaarusesks. Ka tähistus geeni alleelidel on vastav- suure tähega, katusega (Š) ja väikese tähega, ilma katuseta (s). Nt. punaseõielist lõvilõua sorti tähistatakse ŠŠ, aga valgeõielist ss. Roosaõieline on, aga siis Šs.
Polüalleelsus vererühmade puhul
Polü tähendab mitu ja alleelsus tähendab geeni erivorme. On tavapärane, et üks geenialleel tuleb ühelt vanemalt ja teine teiselt vanemalt. Kui tunnust määravaid alleele on mitu, siis nim. nähtust polüalleelsuseks. Nii on see näiteks vererühmade puhul, kus AB-0 süsteemis on 3 alleeli, mis määravad veregrupi. Veregruppe on 4.
AB0 süsteem (PÄHE!)
Veregrupp
Alleelid
0
ii (homosügootne retsesiivne genotüüp)
AB
IaIb (kodominantne genotüüp)
A
IaIa (homosügootne
või Iai (Heterosügootne)
B
IbIb (homosügootne)
Ibi (heterosügootne)
Nähtust, kus tunnuse määramises ei osale mitte 1 geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt, nimetatakse polügeensuseks. Niisugused tunnused on näiteks kehamass , nahavärvus ja kasv.
Suguliitleline pärilikkus (xy, xx)
Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naise omad on xx ja mehe omad xy. Inimese geene, mis paiknevad x kromosoomid nim. suguliitelisteks. x>y e. x on suurem, kui y. Y-is on vähem geene, nt. y ei kontrolli kahte haiguse pärandumist, need on värvipimedus e. daltonism ja veritsustõbi, mittehüübivus e. hemofiilia . Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel spermis oleva x või y sugukromosoomiga. Sellest ka tõenäosus 50% tüdrukuid ja sama palju poisse . Lindudel on asi vastupidi- st. emaslinnul on x ja y ja isaslinnul on xx ja ei määra sugu.

Muutlikus . Pärilik ja mitte pärilik:
Mitte pärilik: sõltub keskkonna teguritest: toidust, õhu koostisest, mulla viljakusest, veekogu pH-st. On fenotüübi muutus e. tunnuste muutus, kusjuures genotüüp ei muutu(geenid). Genotüübi osa seisneb siin selles, et ta määrab ära muutlikuse võimaliku ulatuse e. rekstiooni normi. N: puulehtede pikkus ja pindala sõltub valgus tingimustest, toitainetest ja kahjuritest. Samas on võimalik neist koostada variatsiooni rida ja teiseks variatsiooni kõverat.
Variatsiooni rida näitab kõik võimalikke variante , kas ülenevas või alanevas järjekorras. Variatsiooni kõver aga reaktsiooni normi e. muutlikuse ulatust ja variantide sagedust.
Modifikatsiooniline muutlikus on jälgimisel aianduses, põllumajanduses, metsanduses ja mujal.
Pärilik muutlikus muudab genotüüpe. Mutatsiooniline muutlikus tekitab mutatsioone , mille põhjusteks on mutageenid. N: kiirgus või kemikaalid. Kui muutused tekivad geeni nukleotiidide järjekorras, või kadumises või lisandumises, siis on need geen mutatsioonid . Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid .
Kombinatiivne muutlikus – sõltub sugurakkude ühinemise tulemusest. Sugurakkudes on poole väiksem kromosoomide ja geenide arv, kui keha rakkudes. Sugurakkude küpsemisel eelrakkudest , väheneb nende arv 2x. Sellest ka see, et tunnust määrav geen tuleb mõlemalt vanemalt kokku.

Geneetika ja meditsiin :

Mitte pärilikud
Pärilikud
Komplekshaigused

Inimese haigestumine on tingitud kas pärilikkusest, keskkonna teguritest või mõlema koostoimest. Vastavalt sellele eristatakse mitte pärilikke, pärilikke ja komplekshaigusi.Vähkkasvajaid põhjustavad geeni regulatsiooni häired!!! Mis on enamasti tingitud keha rakkude mutatsioonidest. Mitte pärilikud haigused on nakkushaigused. Komplekshaigusi saab ära hoida. Pidades dieeti, vaktsineerides ja elades muidu tervislikku elu.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 53 allalaadimist

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #1

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #2

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #3

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #4

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #5

Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Klarika Niinberg Õppematerjali autor

Konspekt

mendeli seadus morgani seadus muutlikkus gennetika meditsiin

Sarnased õppematerjalid

docx

Klassikaline geneetika

kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom. Seemnerakkudes on 22 tavalist ja lisaks umbes pooltel X-kromosoom ja pooltel Y- kromosoom. X ja Y kromosoomide omavaheline kombinatsioon määrabki loote soo. Kui Y kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kromosoomide kombinatsioon 23,XY tähendab seda, et sünnib poiss. Kui X-kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kombinatsioon on 23,XX, mis tähendab seda, et sünnib tüdruk. Seega määratakse lapse sugu viljastumise hetkel. Esimese kümne nädala jooksul arenevad nii poisi kui tüdruku looted sarnaselt

Bioloogia

doc

Geenide klassifikatsioon

1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil. 2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises,

Bioloogia

doc

GENEETIKA

Bioloogia

doc

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil. 2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises,

Bioloogia

docx

Geneetika alused ja ajalugu

Geneetika alused ja ajalugu Gregor Mendel (1822-1884) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju jne. Tegi sadu ristamisi. Geeni erivormid on alleelid (A,a,B,b). Dominantne tunnus (märgitakse suure tähega) - igal juhul avaldub ja surub alla retsessiivse alleeli toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot on organism, kelle tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (genotüüp) (AA,aa). Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa,Bb). Retsessiivne alleel avaldub ainult homosügootses olekus.

Bioloogia

pdf

Pärilikkuse ja Mendeli seadused

Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7

Bioloogia

docx

Geneetika mõisted ja seletused

(võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3

Bioloogia

doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk