22.12.12 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus Click to edit Master subtitle style Koostaja:Kaupo Kantsik 12.A klass Märjamaa Gümnaasium 2010 22.12.12 Kloonimine Kloonimine see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ei ole diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks) esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede
Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat.
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea
paljunemine Paljunemine üldine eluavadus, mille eesmärgiks on järPaljunemine oglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasisene viljastumine:
toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetatiivne paljunemine toimub erinevatel taimeliikidel juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Nt. Kartul- mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? -Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. -Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond. 7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Seened, bakterid, käsnad. Rakkude jagunemine mitoosi teel 4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku). 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon?
• Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad • Evolutsioon eelistab organisme, kes evolutsioneeruvad kiiresti • Mittesugulisel paljunemisel iga järglane võib saada suure tõenäosusega rohkem kahjulikke kui kasulikke mutatsioone • Suguline paljunemine tekitab suurema geneetilise varieerumise • „Red Queen Hypothesis“ Lõpetuseks • Ilma sugulise paljunemiseta ei oleks elu selliselt evolutsioneerunud nagu ta on
1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi
sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.(ka inimestel) SURROGAATEMA- emasimetaja(ka naine), kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embüost arenenud järglase. SUPEROVULATSIOON- hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsustud polüovalutsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. KLOON- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. KLOONIMINE- DNA-fragmendi, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. RAKUTERAAPIA- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni pranadamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. TÜVIRAKK- hulkrakse looma jagunemisvõimaline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
Võtab palju aega Meristeem- taimede algkude;kude,mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda tervik taimeks. Meristeempaljundus- taiemede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. Paljunduse eemärk-kiire tootmine,viirus vabad taimed tekivad,säilitada sordi tunnuseid,ohustatud liikide säilitamine. Kloon-isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine-DNA-fragnmentide,rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Tuumkloonimine-selgrootsetel teostav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarkku,millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine- inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivne kloonimine-inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste ,mis
vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne paljudamine mikropistikutega Taime regeneerumine mikropistikust Ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemikloon Pistikute panek kilerulli Paljundatud taimed kilerullis Kilerullis juurdunud taimed Taimede istutamine põllule käsitsi ja masinaga Põllule istutatud kartulitaim Taimed 3 nädalat peale istutamist Viirushaigest (vasakul) ja tervendatud seemnekartulist kasvatatud taimed Viirushaigete (vasakul) ja tervete taimede saak Aedmaasika pungakogumid paljundamise toitesegul Nelgid
Kloonimise poolt või vastu? *Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Esialgu võib tunduda kloonimise meetod väga tõhus ning sobiv, kuid teades selle tagajärgi, muutus vähemalt minu arvamus küsimusele, kas kloonimise poolt või vastu, eitavaks. Teades, et ei saa rasestuda on väga kurb, kuid mitte niivõrd nagu kellegi kaotamine. Kui inimesel sünnib kloon, aga tänu vähe arenenud meetodi pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui eelnevalt lapse mitte saamine. Meil ei ole tarvis, et (2)kloonitakse veiseid,
Kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Kloonimine on nähtus, mis jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Ian Wilmut sai esmakordselt 1997.aastal hakkama lammas Dollyga, kes oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni
minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem. 2)suguline ja vegetatiivne *sugulisel paljunemisel erinevad järglased pärilike omaduste poolest nii üksteisest kui vanematest. *vegetatiivsel paljunemisel järglased pärilikkuselt ühesugused. Järglaskond suurearvuline 3)geen ja kromosoomhaigused *geenhaigusei põhjustavad vigased geenid *kromosoomhaigusi põhjustab kromsoomide struktuuri võu arvu muutmine. Tagajärjed organismile palju ulatuslikumad, tekitades suuremaid häireid . 4)mutatsiooniline ja kominatiivne muutlikkus *mutatsioonilisel muutused geenide või kromosoomide ehituses või arvus *kombinatiivsel toimub geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine 5)mitte pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused
tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne
Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. RAKUTSÜKKEL Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos. Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude
organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega lühikese ajaga luuakse geneetiliselt identsed suurearvuline sarnane järglaskond Hüdra pungumine Kalanhoe paljunemine Bakteri pooldumine lehtedega Eostega paljunemine On levinud Eoselisel paljunemisel algloomadel, seentel, on pärilik muutlikkus vetikatel ja osadel suurem, sest eoste taimedel valmimisel toimub Osaleb enamasti üks geenide ümber vanemorganism kombineerumine Paljunemiseks on eosed
Praeguseks on selge, et looduslik valik on põhiline jõud, mis muudab alleelide sagedust populatsioonis ja viib liikide evolutsioneerumisele. Nagu juba Darwin täheldas, sünnib populatsioonis rohkem järglasi, kui keskkond võimaldab ning osa isendeid hukkub. Järglaskond on geneetiliselt mitmekesine, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses. Seetõttu on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukama genotüübiga isendite osakaal ning väheneb vähemedukate oma. Looduslik valik saab toimida suvalisele päritavale tunnusele, mis väljendub indiviidi fenotüübis. Looduslikul valikul on kolm erinevat viisi, stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik,
parandada toiteväärtust. 2.Mis on ja milleks kasutatakse a) rakuteraapiat Rakuteraapia on haiguste ja traumade uus revolutsiooniline raviviis, mis võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada keha kahjustatud ja haiged osad. b) meristeemmeetodit meristeemmeetod, taimede paljundamise ja viirushaigustest tervendamise meetod: c) imetajate kloonimist Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. d)embrüosiirdamist Poolt/vastu argumendid. 3.Kuidas saadakse GMO-sid?(2 võimalust). Poolt/vastu argumendid GMO-de kasutamise kohta koos konkreetsete näidetega. 4.Inimese kloonimise 2 võimalust, poolt/ vastu argumendid. Lisaks küsimused viirustest ja bakteritest:
rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni). Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp ja organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Meristeem taimede algkude, mille rakud säilitavad püsiva
Loomade kloonimine Mis on kloonimine? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kloonimise meetodid Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine
säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas)
eksp. Raplamaa 21 075 T UELN nr. 843 tel.56152931 1982 heleraudjas 24.10.04 173 192 22,0 233402000398099 19.12.2007 Merit ALGUS 8787 T järglaskond Õunapuu OÜ KONUVERE ARAMIS III TA ALBION TALL
ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja, kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat järglast, kellest igaüks hakkab samuti ise kiiresti paljunema. Talveks kaevub kartulimardikas sügavale mulla sisse, kus elab üle isegi subaraktilise pakase. Kevadel rünnakud kartulipõldudel jätkuvad. Emase keskmise viljakuse (700 muna) korral ulatub tema järglaskond juba teises põlvkonnas 250 000 isendini, ning võib hävitada üle tonni kartulipealseid. Aga mardikaid on ju miljoneid! HUVITAVAID FAKTE : · Kartulimardikas on vastupidav äärmuslikele temperatuuridele, ta talub ühtviisi hästi nii leitsakuid kui pakast. · Algul nimetati kartulimardikat COLORADO mardikaks USA osariigi järgi, kus teda esimest korda kahjurina märgati. · Kui kartulimardikas 1824. aastal esmakordselt avastati, peeti teda
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana.
ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Roheline revolutsioon Saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaae toitlusolusid. Feromoonid putukate hormoonisarnased ained Antikehad erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastu- reaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi Kloon isend, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Totipotentne rakk rakkude arenguline täisvõimelisus Superovulatsioon hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema asendusema,kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Kooriongonadotropiin raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin Käärimine pärmseente abil C6 + H12 + O6 = 2 CO2 + 2 C2H5OH Käärimine piimhappe bakterite abil
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
Inim.kunstlikviljast.-in vitro- sel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku.Teine variant:süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku.Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula v blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse naise emakasse.Tehakse:kui naisel esineb tervise- rike(munajuha umbus);mehe viljakuse korral.Kloonimine-identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist.Kloon-geneetiline teisik,saadud järglaskond moodustab klooni. Kloonimise 2 meetod:1)Embrüonaalkloonimine-loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend, nt loomakasvatuses.2)Tuumkloonimine-keharaku tuuma siirdamine munarakku,mille oma tuum on kõrvaldatud.Tüvirakud-lõigustusrakud-üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke. Embrüon.tüvirak-embrüoblasti rakud,mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks,kuid pole võimelisedarenema tervikorganismiks.Täiskasvanu tüvir-sünnijärgse imetajaorganismi
2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas kujundatakse rohkearvuline järglaskond) 3) Genotüüpide sagedus e. populatsiooni geneetiline struktuur (Väiksearvulistes isoleeritud organismirühmades ristuvad isendid omavahel ja oma järglastega, mille tulemusena tõuseb homosügootsusaste e. tunnused kinnistuvad. Võib toimuda ka uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega ning mille tulemusena tõuseb heterosügootsusaste e
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne
39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55
Funktsionaalse toidu järjepidev söömine aitab ennetada haigusi. Näited: kiudainetega rikastatud pagaritooted; biokeefir ja jogurt sisaldavad kasulikke elusaid baktereid; linaseseemnetega või kibuvitsamarjadega rikastatud toit. Tervislikuma koostisega toidu tarbimine võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti erinevatel eluetappidel. 5. Kloonimine (mõiste, käik). Kloon on ühe või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Käik: - Võetakse kloonitavalt üks rakk, millest eraldatakse DNA - Teiselt organismilt võetakse munarakk ja eraldatakse DNA, mida ei kasutata - Kloonitava DNA pannakse munarakku ja munarakk pannakse kasvama emakasse. 6. Biotehnoloogia (mõiste, rakendamine). Kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse vajalike ainete tootmiseks. Näiteks bakterid toodavad mürke teiste bakterite vastu, need mürgid kogutakse kokku ja nendest
isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme *Lõigutusrakud-koige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist
Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 6. Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 7.Meestel: Algrakkudeks on sperma-togoonid ;Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes ;Algab suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4 viburitega varustatud spermi ;Kestab kõrge vanaduseni Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1
leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi.
ei arene samaväärseteks sibulateks, sest nende suurus väheneb emasibula keskkohast sibula äärte poole. 3 Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom)
surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistahes raku tüübiks ja anda aluse organismi arengule. hübridoomitehnoloogia, hübridoom, antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid. antikehad, superovulatsioon, hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleeruvad 1-2 munarakku korraga.
Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation • Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei
Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol
Usutunnistus; Palvust; Almus; Paast: Palverännak Mekasse 13. Milline on naise roll islami ühiskonnas? Naise positsioon on üsna halb, mees võib võtta kuni neli naist. Mees võib lahutada põhjuseta, naine mitte. Tütarde pärandisosa on poole väiksem. 14. Millega seoses tekkis lõhe islami ühiskonnas? Siidid ja sunniidid; siidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam- võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija. Kuigi Muhamedi järglaskond lõppes, usuvad siidid, et üks Ali järglastest ei surnud ja tuleb viimsel kohtupäeval peidust, et täita maailm õiglusega. Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e
2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid
Maailmasõda. See haaras enda alla peaaegu kogu maailma, sealhulgas ka taeva ja kosmose. Seda võib pidada ajalooliseks sündmuseks, kus sõda omandas uue tähenduse. Tolleaegne viha on kandunud põlvest-põlve tänapäevani välja, justkui sõda polekski veel läbi. See viitab vaid sellele, et tänapäeva diplomaadid pole suutnud parandada oma esiisade tekitatud haavu eri rahvuste vahel. Kõigi kurvastuseks pärib selle viha ka meie järglaskond. Kahjuks pidurdab see inimkonna arengut parema elu suunas. Koostööga vanade vaenlastega suudaks me tehnoloogia arengut kiirendada ja nõnda võidelda globaalprobleemidega üheskoos. Nõnda kõrvaldaksime palju muresid, mis painavad mitmeid riike. Näiteks saaks lõpetada näljahädad ja parandada meditsiini kättesaadavust vähearenenud riikides. Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on võtnud tehnoloogia areng enneolematu pöörde
Anni Rikker 12.b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO
teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste järglaskonna saamist paljundatavast poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA lahenduste uurimises ja teostamises. molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond 3.Biotehnoloogia, bioonika, küberneetika moodustab klooni. Biotehnoloogiaks nimetatakse 8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, monokloonsed antikehad mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste võtete kogum hübridoomide loomiseks
15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26
katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas, jätkub suguküpsuse saabudes (28 päeva) 45. Mille poolest erinevad emas- ja isassugurakud inimesel? Vihikus olemas! 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? Vihikus olemas!! Mõisted: Paljunemine-järglaste taastootmine liigi säilitamiseks , mittesuguline paljunemine-järglased geneetiliselt sarnased, lühikese ajaga arvukas järglaskond, üks vanemorganism vajalik , suguline paljunemine-2 vanemorganismi, viljastumine, järglased kannavad mõlema vanema geneetilise omadusi eoseline paljunemine- toimub eostega e spooridega, levivad tuule ning veega , interfaas- kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood , DNA replikatsioon- ühest DNA molekulist saadakse 2 , karüokinees, - Kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel, tsütoplasma jagunemine mille tulemusena moodustub 2 tütarrakku
Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) Taime osadega juurevõsudega (lepp, vaarikas) Taime osadega võsunditega (maasikas, hanijalg) Taime osadega võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Taime osadega pistikutega (paju, mustsõstar) Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Vegetatiivne paljunemine : · evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. · vajab vaid ühte vanemorganismi. · lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. · järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. · vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse (mutatsioonid keharakkudes). · vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel.
Lahendus: surrogaatema- naisel võetakse munarakud munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist spermidega vajalikke toitaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse termostaati. Valitakse välja 2 pronukleusti. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvuvöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja moorula või blastotsüsti staadiumis 2- 3 embrüod, mis siirtatakse ettevalmistatud naisesse. Kloon- isendi, raku või DNA-molekuli koonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljunemine taimede algkoest. Embrüonaalkloonimise eesmärgid: saada indiviidid, mis on täpselt algse embrüo kloonidja omavahel geneetiliselt identsed. Etapid: Munaraku viljastamine in vitro, embrüo jagatakse osadeks, lastakse taastuda nind siirdakse eri retsipientloomade emakasse.
parimad embrüod 2. Miks on tänasel päeval nii palju mitmikuid? Meil on kehaväline viljastumine väga populaarne. 3. Millises riigis ollakse hetkel kindlalt embrüosiirdamise vastu? Austrias. 4. Kuidas viiakse embrüosiirdamist läbi siis kui probleem on spermidega? Sperm süstitakse munarakku. 4. IMETAJATE KLOONIMINE KLOONIMINE- vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed. I Embrüonaalkloonimine Varase embrüo rakud on totipotentsed ehk kõikvõimelised, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Plussid ja miinused: selle meetodi abil saab ühest väärtuslikust embrüost mitu isendit; kuid pärilik muutlikkus kaob. II Tuumkloonimine- st
Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel
annaabi.ee 
