Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
I
osa
I.
BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32)
1. Bioelemendid . Bioloogilised makromolekulid.
Looduses
leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa – 98%- moodustavad
H( vesinik ), O(hapnik) ja C(süsinik).
Inimese
organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need
elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid .
ELEMENT %
Vesinik 63
Hapnik 25,5
Süsinik 9,5
Lämmastik 1,4
Bioelemendid
moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja
klassi:
  • Valgud ehk proteiinid
  • Nukleiinhapped (DNA,RNA)
  • Süsivesikud ehk suhkrud
  • Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!)
    Polümeerid
    - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest
    omavahel
    ühendatud molekulidest ehk monomeeridest.
    Valgud
    ehk proteiinid on lineaarsed , hargnemata biopolümeerid, mille
    monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees
    toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest
    osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides -
    Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide
    kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise
    eest, kontrollivad kasvu jne.
    Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale
    aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab
    omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid . Seedimise käigus
    lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega
    laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament .
    Nukleiinhapped
    on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
    Nukleiinhappeid
    on kahte tüüpi:
    •Deoksüribonukleiinhape
    (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis
    •Ribonukleiinhape
  • Vasakule Paremale
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #1 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #2 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #3 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #4 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #5 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #6 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #7 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #8 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #9 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #10 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #11 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #12 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #13 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #14 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #15 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #16 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #17 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #18 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #19 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #20 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #21 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #22 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #23 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #24 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #25 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #26 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #27 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #28 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #29 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #30 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #31 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #32 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #33 BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor irmakuusk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    docx

    Biokeemia Eksami kordamine

    I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer ­ valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2.

    Biokeemia
    thumbnail
    9
    pdf

    Biokeemia I testiks

    © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S ­ moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul.

    Biokeemia
    thumbnail
    48
    pdf

    Biokeemia I test

    LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED

    Biokeemia
    thumbnail
    30
    docx

    Biokeemia konspekt eksamiks

    BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased ­ CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid ­ püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid ­ aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid ­ valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ­ ribosoomid, tsütoskelett Organellid ­ tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul ­ väikseim iseseisev osake Makromolekul ­ kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell ­ reaktsioone ajas/ruumis eraldav raku

    Biokeemia
    thumbnail
    4
    docx

    Valkude ruumilised struktuurid

    VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuur ­ vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri tüübid: · ­ heeliks.. Valk on keerdunud spiraalina. Põhilised parameetrid: o Jääke pöörde kohta: 3,6 o Tõus jäägi kohta: 1,5 o Tõus pöörde kohta (samm): 3,6 1,5 = 5,4 o (väändenurk C -C sideme ümber) = - 45° o (väändenurk C -N sideme ümber) = - 60° o Valgu peaskeleti lõik, mis on vesiniksidemete abil fikseeritud ­ heeliksiks, sisaldab 13 aatomit täispöörde kohta. Stabiliseerivad sidemed: Vesiniksidemed, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbon?

    Üldbioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Biokeemia eksami kordamine

    Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed ­ tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massideg

    Biokeemia
    thumbnail
    15
    docx

    Molekulaar - ja rakubioloogia I kontrolltöö kordamisküsimused

    1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka peptiidsideme pikk

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    16
    docx

    Biokeemia kordamine

    Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia ­ teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun