Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3 (0)

Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid , regulatsioon )
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine
kontsentratsioon rakust väljas).
dG=RTln(Cin/Cout)
2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud
vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises
keskkonnas on võrdne.
Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine.
3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise
kõige kiirem? (erinevad ühendid)
Glükoos – kõige aeglasem.
H2O – kõige kiirem.
4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja
kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine
kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali.
dG=RT ln (Cin/Cout) + ZFΔΨ , kus R ja F on konstandid.
5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse?
-0,1 V. Kui sees on ülekaalus negatiivne laeng, on potentsiaal negatiivne, positiivse laengu ülekaalu korral on positiivne. Kuid tavaliselt on -0,1 V.
6. Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja) Milline on Na+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([Na+]sees/[Na+]väljas) tasakaaluolekus ja kumbal pool membraani on Na+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
7. ATP hüdrolüüsi ΔG on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi
saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine
transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud)
Vastavalt valemile dG=RTlnK, kus d on delta , K on antud juhul kontsentratsioonide suhe raku sees ja rakust väljas, siis avaldades saame, et kontsentratsioonide suhe on võrdne arvuga e astmes dG/RT
8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks
kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud
tasakaaluolekusse?
Kui transport on jõudnud tasakaaluolekusse, siis on aine kontsentratsiooni gradient konstantne.
9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab:
b) transporditava aineakumuleerumist rakus
c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani
10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse
kanaleid. Kas tulemuseks on:
Ainete valimatu liikumine läbi rakumembrani
11. Milline väide on sobivaim . Pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt
kiirendatud juhul kui temperatuur on:
Pooride vahendatud passiivse transpordi kiirus ei sõltu eriti temperatuurist.
(sama küsimus ka kandjate vahendatud passiivse transpordi kohta)
Kandjate vahendatud passiivne transport on kiirendatud juhul kui temperatuur on kõrgem kui membraani faasiülemineku temperatuur.
12. Joonistage graafik , mis esitab aine transpordi kiiruse sõltuvuse membraanil esinevast
aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja
vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver.
13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat:
1) primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult
2) sekundaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat kaudselt
Aktiivne transport – ainete transport vastu nende kontsentratsiooni gradienti – kulutatakse energiat
Passiivne transport – molekulide soojusliikumisest põhjustatud – kooskõlas kontsentratsiooni gradiendiga.
14. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti
toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on:
Sekundaarse aktiivse transpordiga.
15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust
väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid)
Na+
16. Tagurpidi töötav ioonpump :
Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi.
17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke
ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist
takistust. Kuidas see võimalik on?
Kuna erütrotsüüdid seovad hapniku, moodustub kompleks ja vaba hapniku kontsentratsioon rakus väheneb selle arvelt.
18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet.
Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub keemiline modifitseerimine nii, et see molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusega hakkab rakus kuhjuma (akumuleeruma) modifitseeritud molekul. Sellist meetodit kasutavad bakterid just erinevate suhkrute transportimisel rakku.
19. Millised väited on õiged? Katalüsaator:
Katalüsaator kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist ja kiirendab spetsiifiliselt just pärisuunalist reaktsiooni.
20. Katalaas katalüüsib vesinikperoksiidi lagundamist. Kas katalaasi hulk reaktsiooni
käigus:
Katalaasi hulk vesinikperoksiidi lagundamisel ei muutu, sest katalaas on katalüsaator ja katalüsaatori hulk reaktsiooni käigus ei muutu.
21. Ensüüm katalüüsib pöörduvat reaktsiooni A ↔B. Mis hakkab toimuma ensüümi
lisamisel aine B lahusele?
Hakkab moodustuma ainet A, sest katalüsaator suurendab eelkõige pärisuunas toimuvat reaktsiooni.
22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A →B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A
kontsentratsiooni kaudu?
V =
23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid)
a) E + L →EL 2 järku (E)+(L)
b) EL →E +L 1 järku (EL)
24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand
kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant
ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide
mõõtühikud?
Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L, ja nimetajasse EL kontsentratsioon.
Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts ja nimetajas E ja L konts korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni mõõtühik on 1/M.
25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant ? (sama küsimus ka
tasakaalukonstandi kohta).
Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant sõltub temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust.
Tasakaalukonstandi kiiruskonstant sõltub temperatuurist.
26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus
ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0e-kt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon
ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu?
t ½ = 0,69/kl
27. Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg?
Reaktsiooni poolestusaeg näitab aega, mille jooksul on pool lähteainest ära reageerinud.
28. Reaktsiooni A ↔B tasakaalukonstant on 1000. Mida see meile ütleb?
Ei saa öelda, kas suurem on reaktsiooni A –B või B-A kiiruskonstant.
29. Pöördumatu reaktsiooni poolestusaeg on 10 min. Hetkel kui reaktsioon on käinud 1
tunni on lähteaine kontsentratsioon 10 mM. Milline on lähteaine kontsentratsioon, kui
reaktsioon on käinud 1 tund ja 20 min. (erinevad arvud).
13,3 mM
30. Reaktsiooni A ↔B tasakaalukonstant on 1 ja reaktsiooni C ↔D tasakaalukonstant
on 1000. Milline väide on õige?
Reaktsiooni C-D kiiruskonstant on suurem kui A-B kiiruskonstant.
31. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek?
Keemilise reaktsiooni üleminekuolek vastab maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel.
32. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant:
Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant ei sõltu reaktsiooni aktivisatsioonienergiast.
33. Katalüsaator:
Katalüsaator alandab keemilise reaktsiooni aktivisatsioonienergiat.
34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat
energeetilist barjääri:
Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri stabiliseerides üleminekuolekut ja muutes reaktsiooni teed.
35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist
katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus).
Arginiin ja asparagiinhape
36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse
katalüüsi.
Histidiin ja tsüsteiin.
37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi.
Seriin , tsüsteiin ja histidiin.
38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on
komplementaarne;
a) üleminekuolekuga
39. Mida võimaldas seletada Fischeri „luku ja võtme” hüpotees?
Fischeri „luku ja võtme“ hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust.
40. Seriin proteaasid:
Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt.
41. Kirjutage Michaelis- Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja
ühikud.
V=kcat (E)t(S)/(KM + (S))
k – katalüütiline konstant
catKM= michaelise konstant ( Mool ) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M)
42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla
erinevad ühikud)
Katalüütilist konstanti võiks mõõta 1/s
(sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta)
KM – M Kcat/Km= spetsiifilisuse konstant 1/M*s
43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta:
Michaelise konstant on näiline dissotsiatsioonikonstant ja on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma poole piirkiirusest.
44. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta:
Katalüütiline konstant on alati esimest järku kiiruskonstant ja näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima.
45. Millele vastavad Vmax , KM ja Vmax/KM alltoodud graafikul?
46. Eelneval joonisel on toodud ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiiruse sõltuvus
substraadi kontsentratsioonist. Andke hinnang, kui suur võiks olla ensüümi KM vastava
substraadi jaoks ja reaktsiooni piirkiirus (koos ühikutega). (võivad olla erinevad
joonised).
Km=o,6mM
Vmax=490 mM/s=0,49 M/s
47. Milline põhimõtteline erinevus on olukordadel, kus ühend A on tasakaaluolekus või
statsionaarses olekus?
Tasakaaluolekus on võrdsed päri ja vastassuunalised reaktsiooni kiirused, statsionaarses olekus on aga võrdsed ES kompleksi juurde tootvate ja ära viivate reaktsioonide summaarsed kiirused.
48. Ensüüm- substraat kompleks on statsionaarses olekus. Mida see meile ütleb?
Ensüüm-substraat kompleks on statsionaarses olekus, siis ensüüm-substraat kompleksi kontsentratsioon ajas ei muutu.
49. Ensüüm-substraat kompleks on tasakaaluolekus. Mida see meile ütleb?
Kui ensüüm-substraat kompleks on tasakaaluolekus, siis ensüüm-substraat kompleksi kontsentratsioon ajas ei muutu.
50. Kuidas leiaksite joonisel toodud graafikult ensüümkatalüüsitava reaktsiooni Vmax ja
ensüümi KM substraadi jaoks?
51. Kirjeldage lineaarse regressioonanalüüsi põhimõtet.
Lineaarse regressioonianalüüsi põhimõte on hõlmata katseandmete lähendamist sirge võrrandile. Lineaarse regressiooni tulemusena otsib arvutiprogramm katseandmetele kõige paremini vastava sirge võrrandi. Selle sirge võrrandi parameetritest (tõus ja vabaliige) on lihtne leida otsitavad Vmax ja Km.
52. Kuidas on ensüümkatalüüsitava reaktsiooni piirkiirus seotud koguensüümi
kontsentratsiooniga (valem)?
Vmax = [E]t
kcat
53. Ensüüm on võimeline kasutama kolme alternatiivset substraati A, B ja C. Ensüümi
kcat/KM väärtused substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 105 M-1s-1, 102 M-1s-1 ja 0,1 M-1s-1.
Reastage substraadid alustades ensüümi jaoks kõige parema substraadiga.
Mida suurem väärtus, seda spetsiifilisem ensüüm. Seega A B C
54. Ensüümi KM substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 0,1 M, 10 μM ja 0,1 mM.
Reastage substraadid alustades ensüümiga kõige tugevamini seostuvast substraadist.
Mida suurem on, seda tugevamini seostub. 0,1M, 0,1mM, 10 mikroM.
55. Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta? Konkurentne inhibiitor :
Konkurentne inhibiitor omab substraadiga võrreldes sama või ülekattuvat seostumiskohta ensüümil ja substraadi seostumine ensüümiga on konkurentse inhibiitori juuresolekul näiliselt nõrgem.
56. Konkurentse inhibiitori juuresolekul määratud ensüümi KM substraadi jaoks on
tegeliku KM väärtusega võrreldes:
Suurem.
Inhibiitorid – ained, mis alandavad ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide kiirust – mõjuvad ensüümile kui katalüsaatorile.
57. Konkurentse inhibiitori juuresolekul määratud ensüümi katalüütiline konstant on
tegeliku kcat väärtusega võrreldes:
Väiksem.
58. Pöörduva inhibitsiooni puhul moodustab inhibiitor ensüümiga:
Pöörduva inhibitsiooni puhul moodustab inhibiitor ensüümiga mittekovalentse kompleksi, mis on tasakaalus vaba ensüümi ja vaba inhibiitoriga.
Pöördumatu inhibitsiooni puhul moodustab inhibiitor ensüümiga kovalentse kompleksi.
59. Kas katalüsaatorimürkideks nimetatakse pöörduvaid või pöördumatuid inhibiitoreid?
Katalüsaatorimürkideks nimetatakse pöördumatuid inhibiitoreid.
60. Miks toimivad pöördumatud inhibiitorid tihtipeale organismide jaoks mürkidena ja
mõjuvad hukatuslikult juba väga väikestes hulkades ?
Pöördumatud inhibiitorid aktiveerivad metabolismi võtmeensüüme. Kuna inhibitsioon on pöördumatu, siis toimivad pöördumatud inhibiitorid juba väga väikestes kogustes .


61. Ühendid A, B ja C on ensüümi jaoks konkurentsed inhibiitorid Ki väärtusega vastavalt 10-13 M, 0,1 mM ja 10 nM. Reastage inhibiitorid alustades kõige tugevamast inhibiitorist.
Mida väiksem Ki, seda tugevam inhibiitor.
Seega, A, C, B
62. Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori
juuresolekul ja milline puudumisel?
63. Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori
juuresolekul ja milline puudumisel?
64. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon ) nomenklatuuris ensüümid?
EC nomenklatuuris klassifitseeritakse ensüümid katalüüsitava reaktsiooni järgi.
65. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid)
Ensüümid võiksid olla glükoosi oksüdaas ja invertaas.
66. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad
molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide
põhiklassi kohta).
Transferaasid – grupiülekanded
Oksüdareduktaasid – oksüdeerumis-, redutseerumisreaktsioonid
Hüdrolaasid – hüdrolüüsi reaktsioonid
Lüaasid – elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid)
Isomeraasid – molekuli sisesed ümberkorraldused
Ligaasid – katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d
67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad ?
Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid , kaltsiferoolid, tokoferoolid , naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape .
Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin , niatsiin, nikotiinhape , püridoksiin, inositool , müoinositool, foolhape , folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape , biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p-aminobensoehape, bioflavonoidid.
68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad?
Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad.
69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel?
(küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat)
1)NAD+ 2)pürodoksaal fosfaat
70. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa.
(küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat)
71. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid?
Metalliioonid assisteerivad reeglina redoksreaktsioonide katalüüsi.
72. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi
73. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel?
UV kiirguse toimel moodustub nahas D vitamiin .
74. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks
molekuliks elu varases evolutsioonis?
Kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis on potentsiaalne isereplitseerumise võime ja võimalik katalüütiline aktiivsus.
75. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks?
Metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks on biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll.
76. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil?
Reaktsioonide kiiruste reguleerimine on saavutatav muutuste kaudu substraatide ja produktide kontsentratsioonis.
77. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on:
a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM
Millisel juhul peegeldub substraadi kontsentratsiooni 20% -line kasv kõige paremini
reaktsioonikiiruse kasvus , millisel juhul kõige halvemini? (võivad olla erinevad arvud)
78. Substraadi kontsentratsioon rakus kasvab 20 μM -lt 40 μM-ni. Milline võiks olla
ensüümi KM substraadi suhtes, et eeltoodud substraadi kontsentratsiooni kasvuga
kaasneks kõige suurem reaktsioonikiiruse kasv?

1 μM b) 100 μM c) 1,0 mM
Mida väiksem on KM väärtus mingi ensüümi ja substraadi jaoks, seda suurem on ensüümi afiinsus selle substraadi suhtes.
79. Ensüümi KM substraadi jaoks on 1,0 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on 70
mM, kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil?
Põhjendage. (võivad olla erinevad arvud).
Ei ole, sest ensüümi KM peab olema suurem kui substraadi kontsentratsioon.
80. Rakus toimib biokeemiline rada A →B →C →D →E
Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A →B katalüüsivat
ensüümi?
Sest siis ei akumuleeru vaheühendid, mis ei ole vajalikud.
81. Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige
juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima.
A →B →C →D →E
Kui ühendit E saab liiga palju, siis tema akumuleerimine inhibeerib A-B reaktsiooni.
82. Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F
ja I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu
inhibeerima ja aktiveerima , et saavutada olukord, kus F ja I esineksid võrdsetes hulkades
ja samuti oleks kontrollitud F + I summaarne hulk rakus?
Kui F’i saab liiga palju, siis ta peab inhibeerima C-G katalüüsivat ensüümi või aktiveerima C-D katalüüsivat ensüümi ja kui I’d saab liiga palju, siis ta peab inhibeerima C-D katalüüsivat ensüümi või aktiveerima C-G katalüüsivat ensüümi.
83. Millised väited on õiged allosteerilise ensüümi kohta? Allosteeriline ensüüm:
c) on reeglina multimeerne ensüüm
d) sisaldab aktiivtsentrist eraldiseisvat efektormolekulide seostumiskohta
84. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui
ensüüm seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel.
85. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi
kineetikale:
a) efektori puudumisel
b) allosteerilise inhibiitorijuuresolekul
c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul
86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile?
O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile on vajalik, sest siis on võimalik hapnik üle anda.
87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline
Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale?
88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad
aminohapped)

Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin
Valkude fosforüleerimine toimub Seriini kaudu.
89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid ?
Kinaasid katalüüsivad vitamiin C aktiivsust.
90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude
fosforüleerimisel?
Fosfaatgrupi doonorina leiab kasutust ATP valkude fosforüleerimisel.
91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni
kaudu?
Kompartmentalisatsiooni kaudu põhineb selektiivne läbilaskvus.
92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid ?
Steroidhormoonid mõjutavad reeglina geenide ekspressiooni.
93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul?
Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis.
94. Kirjeldage peptiidhormoonidefunktsioneerimise põhimõtet?
Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. Sellise mehhanismi kaudu toimivate hormoonide hulka kuuluvad polüpeptiidsed hormoonid nagu glükagoon ja mõned aminohapetest tulenevad hormoonid nagu adrenaliin .
95. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik)
(küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP,
diatsüülglütserool ja inositool-1,4,5-trisfosfaat)
2) on cAMP