Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksamikusimused-vastused mullateaduses (0)

3 KEHV
Punktid
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused:
  • Mulla mõiste ja mulla komponendid.
    Muld - maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid . Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30%
  • Muldi kujundavad faktorid . Rohelised taimed, mikroorganismid , vähem teisi organisme, lähtekivim , kliima, reljeef, aeg
  • Mullaprofiil , pedon, pedosfäär .
    Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline
    Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline
    Pedosfäär-
  • Mulla tähtsus ja funktsioonid.
    Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon ( toidu, biomassi tootmine)
    Keskkonna tasakaalu reguleerimine
    Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
    Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest : tooraine allikas( liiv, savi)
    Kultuuriline ja tehnoloogiline keskkonnaalus( pargid, ehitised)
    Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu
  • Kivimite ja mineraalide murenemine.
    Füüsikaline murenemine-
    • mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu
    • peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine
    • toimub mineraalide paisumine

    Keemiline murenemine e. Porsumine
    * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid
    * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas
    b) redutseerumine ( hapniku vähe)
    c) hüdratsioon ( vee püsiv liitumine mineraalidega)
    d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks)
    e) lahustumine ( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee
    temp tõusuga)
    f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon
    Näited vihikus!!!
    Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis
    Vee geoloogiline tegevus-
    • deluviaalsed veed - kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist
    • alluviaalsed vooluveed- lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine

    alluviaalsetted- tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladel
    Mere geoloogiline tegevus
    • suurem osa settekivimeid
    • tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool)
    • lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused

    Tuule geoloogiline tegevus
    • avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub
    • kõige suurem liivakõrbetes

    deflatsioon- tuule transport
    korrasioon- tuule kulutus
    Jää geoloogiline tegevus
    • tekivad jääliustikud
    • mandrijää ja liustikujää
    • viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted

    moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus
    jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud
  • Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate .
    Kristalne aluskord- graniitidest
    Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid
    Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja
  • Mulla aluskivim ja lähtekivim.
    Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa
    Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa
  • Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
    MOREENID
  • Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed . Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi
  • Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen
  • Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas
    LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas , Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV)
    FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad , kruusad)
    JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori )
    TURVAS - soomuldade lähtekivim
    TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED
  • Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores , peenes.
    Osakeste läbimõõt
    0,1-1 mm LIIV
    Alla 0,01mm SAVI
    0,01-0,1mm ALEURIIT
  • Mulla lõimis , selle klassifikatsioon , sõrmeproov.
    Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld . Saab määrata käe vahel
    Katsinski klassifikatsioon-
    Koreselised
    Kruus,veeris, rähk , klibu , paas
    Kerged
    Liiv,saviliiv liival , peenliiv
    Keskmised
    Saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi
    Rasked
    Tolmjas liivsavi, savi,
    turbased
    Halvasti,keskmisel ja hästi lagunenud väga õhuke kuni sügav turvas
    Lõimist määratakse kui veeretatakse mulda sõrmede vahel ning ning siis kas muld hakkab kokku või mitte selle järgi öeldakse milline on lõimis
  • Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine , bilanss .
    Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N)
    Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt
    LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK
    Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti
  • Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid.
    Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks ( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi.
    Mõjutavad tegurid
    • Õhustatus e. Aeratsioon-

    aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine]
    Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine , aeglane protsess
    PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST.
    • Orgaanilise aine koostisest

    Kõige kiiremine lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin
    • Niiskusest lagunemiskeskkonnas

    Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs
    • Temperatuurist

    Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi

    Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid
    • Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest

    Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades
    • Mulla bioloogilisest aktiivsusest

  • Orgaanilise aine vormid mullas.
  • Mittespetsiifiline orgaaniline aine
    Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel
  • Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus
    Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P)
    Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist
    Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi.
    MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM
  • Huumuse omadused ja koostis.
    Omadused:
    • tumepruun kuni must
    • Happeline
    • C- sisaldus 40-70%
    • N-sisaldus- 2,5-5 %
    • Lisaks P teised toiteelemendid

    Koostis
    • Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud
    • Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda.
    • Humiinained

  • Humifikatsioon .
    Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub
  • Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele.
    Läbi taimede saame hapniku
  • Huumusesisalduse reguleerimise võimalused.
    Orgaanilise aine juurde viimine mulda- sõnnik
    Liblikõieliste kultuuride kasvatamine
    Vahel on kasu ka lupjamisest
    Huumusesisalduse reguleerimise võimalused:
    • Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised.
    • Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2…0,4%.
    • Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.

  • Eesti muldade huumusesisaldus.
    Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus . Vihikus Eesti muldade valdkonnad
  • Mulla elustiku jaotus ja tähtsus.
    Mikroorganismid, bakterid,seened, kiirikseened- lagundavad tselluloosi ja ligniini , vetikad - rikastavad mulda
  • Mullaprofiili morfoloogilised tunnused.
    Välised tunnused-
    • Tüsedus - kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimini
    • Horisontide ülemineku iseloom- aeglane, järk
    • Horisontide värvus- arvestada niiskust, mida niiskem, seda tumedam
    • Mulla tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes
    • Mulla struktuursus- pahkjas,tömpjas

  • Mullaprofiili horisondid .
    Õp lk 22( muldade väliuurimine)
  • Mulla kolloidid , nende jaotused ja tähtsus.
    Kolloidid- osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm
    Jaotus:
    • Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus
    • Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel

  • Mulla neelamisvõime ja selle liigid.
    • Mehaaniline neeldumine - muld sõelana
    • Füüsikaline neeldumine- tingitud kolloidide pinnaenergiast
    • Keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi
    • Bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toitelemente oma organismi ülesehituseks
    • Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu

    MULLA PIDEVALT IOONIDE VAHETUS TAHKE JA VEDELA FAASI VAHEL
  • Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.
    Katioonid- neeldunud alused Ca2+, Mg2+,K+;Na+
    Neeldunud vesinik ja heelium H+, Al3+ Põhjustab happelisust
    Anioonid- Po4 3-, HCO3 -, CO3 2-, H2PO4 - , Cl-, NO3-
  • Mulla neelamismahutavus.
    • Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja 1 mullaviljakuse näitajat
    • Neelamismahtuvuse all 1kg mulla poolt max neelatud ioonide hulk
    • Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust
    • Kujutab endast neeldunud alust ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi summat
    • Neelamismahutuvus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide

  • Küllastusaste .
    …näitab mitu% neelamismahutuvusest moodustavad neeldunud alused V=S/T*100 [%]
    Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus
    V
  • Mulla happesuse liigid ja reaktsioon.
  • Aktiivne happesus - vabad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk mullas määrab ära mulla reaktsiooni
    pH
    Mulla reaktsioon
    -4,5
    Tugevalt happeline
    4,6-5,5
    Mõõdukalt happeline
    5,6-6,5
    Nõrgalt happeline
    6,6-7,2
    Neutraalne
    Üle 7,2
    leeliseline
  • Potentsiaalne happesus- põhjustatud kolloididel neeldunud H+ ja Al 3+ ioonidest( tahke faasi happesus)
  • Mulla puhverdusvõime.
    ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele
    MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME
  • Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus .
    Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De
    Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm
    MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS
    MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB
  • Mulla poorsus .
    … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust
    Pü(%)= De-Dm/De*100
  • Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega
  • Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga .
  • Mulla eripind .
    … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2
  • Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused.
  • Plastilisus- väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale
  • Kleepuvus - mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt
  • Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mulla massi osakesi üksteisest meh. Lahutada
  • Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Lisaks vee jäätumisel mahu muutuvuse
  • Vastupanu deformatsioonile- mulla omadus vastu panna mitmesugustele välisjõudude survele, lõpuks deformeerub. Endine kuju ei taastu -elastsuse piir
  • Mulla küpsus - mulla seisund, mille korral on sobiv maaharimiseks
  • Mullavee liigid.
  • Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises. Ei ole taimede poolt omastatav
  • Tahke vesi- mullas esineva jääna
  • Veeaur mullas- sisaldus mullas väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis( peamiselt stepis ). Liigub soojemalt külmemasse ossa
  • Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi- mulla osakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mulla õhus leiduvast veeaurust. Pole taimedele omastav
  • Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi- e. Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber…
  • Vaba vesi- kapilaarjõudude mõjul mullas liikuv kapilaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi
  • Toetuva kapillaarvee tõus.
    … tõuseb kapilaarjõudude mõjul põhjaveest ülesse ja on taimede poolt kergesti omastatav
  • Mulla veemahutavuse liigid.
    • Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk , mida muld suudab veearust adsorbeerida, alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures( muld kuiv)
    • Maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94%
    • Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad
    • Kapillaarvee katkemise niiskus- rippuva kapillaarveega täidetud kapilaari mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides
    • Väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades 12% ja savides üle 23%
    • Kapillaarne veemahutavus - kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk
    • Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud

  • Taimede poolt omastatav vesi.
    aktiivveemahutavus
  • Aktiivveemahutavus.
    Aktiivveemahutavus- näitab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist v rohkem sademeid kinni hoida
  • Mulla veerežiimi tüübid.
    • Läbiuhtumise tüüpi veerežiim - iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane śademete hulk ületab aurumise
    • Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim- muldade läbiuhtumine puudub. Sademed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemiseosa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega ( stepid )
    • Aurumise tüüpi veerežiim- aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt põhjavee piir mullapinna lähedal( soolakumullad)

  • Mulla niiskusrežiimi jaotus.
    • Põuakartlikud
    • Parasniisked
    • Nõrgalt liigniisked
    • Tugevasti liigniisked
    • Ebastabiilne niiskusrežiim

  • Mulla õhk- ja õhurežiim.
    Mulla õhu moodustavad- 1) atm mulda tunginud gaasid, 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid
    Õhurežiimi reguleerimis võtted- agrotehnilised , hüdromelioratiivsed( kuivendus , niisutus)
  • Redoksrežiim mullas.
    … mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid oksüdeerumis ja redutseerumisreaktsioone mullas. Tähtsaim on hapniku okspdeerumis-redutseerumissüsteeme
  • Redokspotentsiaal , redoksindeks.
    Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü -redutseerumisrežiimi vahekorda mullas
    Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!!
    Redoksindeks- kui Rhredutseerunud keskkond, ebasoodne taimedele. Optimaalne vahemik 28-30
  • Mulla soojusrežiim ja -omadused.
    Mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi
  • Albeedo.
    Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele
  • Mulla soojusmahutavus ja - juhtivus .
    Soojusmahtuvus - näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest
    Soojusjuhtivus - mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast
  • Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained.
    Toiterežiim- omaduste ja tingimuste kompleks , millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega
    Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada
    C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid
    N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid
    Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad
  • Toiteelementide omastamine taimede poolt.
    Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena ( looduslikes tingimustes mullalahustes)
  • Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus.
    Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria.
    Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas
  • Muldade väetistarve.
    Võetakse proove
  • Mulla viljakus ja selle liigid.
    … avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes
    • Looduslik viljakus- bio,keemilise,füüsikalised omadused koos väliskeskkonna tingimustega
    • Kunstlik viljakus- kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimmõju ( saagi suurenemise eesmärgil)

  • Mulla ja maa boniteet .
    Mulla boniteet- mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundid
    Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest
  • Eesti haritava maa boniteet. 40 hp
  • Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused.
    Leetumine , lessiveerumine,savistumine,näivleetumine, soostumine
    Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik )
    Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik
  • Leetumine.
    Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised
  • Lessiveerumine.
    Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust
  • Savistumine.
    Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil
  • Näivleetumine.
    Ehk pseudoleetumine - mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett
  • Gleistumine . -Liigniiske ja hapnikuvaene protsess
  • Turvastumine.- protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba.
  • Kamardumine . – huumuse teke ja kogunemine
  • Leostumine . – vees lahustavate soolade ja karbonaatide eemaldamine mullast
  • Küllastumine. – mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavee arvelt
  • Muldade klassifikatsiooni põhimõtted.
  • Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST).
  • Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik.
  • Eesti mullastiku valdkonnad.
  • Muldade kasutussobivus .
    … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi.
    Kasutussobivuse määravad-
    *mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetel
    * Muldade harimiskindlus
    * Muldade haritavus( kerge /raske mulda liigutada)
  • Muldade harimiskindlus.
    … intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustest, mis vähendavad mulla potents . Viljakust
    Muldade jaotus harimiskindluse alusel:
    • Harimiskindlad mullad
    • Piiratud harimiskindlusega mullad
    • Harimisõrnad mullad

  • Muldade haritavus.
    • Kergelt haritavad mullad
    • Keskmiselt haritavad mullad
    • Raskesti haritavad mullad

  • Muldade degradatsioon ja kaitse.
    Mulla degratsioon ( kahjustamine)- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist
    MULDADE PARIM KAITSE ON NENDE ÕIGE KASUTAMINE. IGALE MULLALE VASTAVALT TEMA VÕIMETELE
    Võib jagada: * ehitusdegratsioon, olme-, masina-, looduslikdegratsioon
  • Mullastikukaardid- ja andmebaasid.
  • Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne.
    Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide arvestuse edukas läbimine.
    Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti:
    • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti)
    • 2 avatud küsimust (üks 3- punktiline ja üks 6-punktiline – kokku 9 punkti)
    • mullastikukaardi ülesanne 6 punkti

    Koostas: Alar Astover
    Tartus, 29.04.2014
  • Vasakule Paremale
    Eksamikusimused-vastused mullateaduses #1 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #2 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #3 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #4 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #5 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #6 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #7 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #8 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #9 Eksamikusimused-vastused mullateaduses #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerduu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Mullateaduse konspekt
    14
    pdf

    Mullateaduse konspekt

    MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
 Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 
 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline?

    Eesti mullastik
    Mullateaduse eksam
    20
    doc

    Mullateaduse eksam

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaas

    Mullateadus
    Mulla kordamine
    15
    docx

    Mulla kordamine

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus

    Mullateaduse alused
    MULD-EKSAM-1
    44
    pdf

    MULD-EKSAM-1

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

    Eesti mullastik
    Mullastik
    26
    pdf

    Mullastik

    MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on mo

    Geograafia
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    31
    docx

    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

    Eesti mullastik
    Mullateaduse eksam
    26
    doc

    Mullateaduse eksam

    määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

    Mullateadus
    Mullateaduse üldosa
    36
    pdf

    Mullateaduse üldosa

    EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.

    Mullateadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun