mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud. Muldade kasutussobivus Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - ...
Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info
A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1
Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet.................................................................................................... 8 Agromelioratiivseid võtteid..................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.........................................
Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad minu põllumassiiv on tasasel alal, sellest järeldan et sel on universaalne kasutussobivus.[raamat] Nende mullad, nagu ka eelnevad
kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja.
jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel
Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi.
[http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. 7
Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera ja nisu, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2) Vältida tuleb raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) – kasvatada 130239 perioodiliselt heintaimi mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist – LPg puhul vajalik drenaažkuivendus Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. nisu kaer kart Ruk Nisu Kaer Kart rukis ul ki a uli 9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X 6562220 Y 700692 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Illuka vallas, Alutaguse üksusel. Punkt asub maaüksusel, mille katastriüksuse tunnus on 22901:004:0140-9. .
.......................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist................................
Rähkmullad hõlmavad 4,7 % maafondist, 1,9 % metsamaast ning 9 % põllumaast. Levinud on nad peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Vähemal määral ka Raplas ja Hiiumaal. Viljakuse rähksetele muldadele tagavad peamiselt enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumus- ja lämmastikusisaldus ja suhteliselt kõrge toitainetesisaldus. Viljakuse muudavad aga varieeruvaks kõikumised koresesisalduses. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest rähasisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskesti haritavast maast. Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga taimed nagu lutsern ja mesikas või ökonoomsed veekasutajad nagu rukis ja oder. Kartulite kasvatamiseks sellised mullad ei sobiks. Rähkmuldade miinusteks on suur kivisus ja põuakartlikkus. Rähkmuldasid saab säästlikult kasutada. Näiteks tuleks teha kevadine mullaharimineja külv teha esimesel võimalusel,
Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8
harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Muldade kasutussobivus- Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leostunud mullal on suur veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõime (kuni 28 t/ha), ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5–4%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
vähearenenud või arenemata mulla struktuursus, harimisõrnus, madal liikuvate toitainete sisaldus. (Penu, 2006) Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2). Arvestama peab, et kindlasti peab olema põld kuivendatud, et ka edasipidi tegeleda põllu harimisega. Seega peab kuivendussüsteemi hoidma korras. Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. Oder Rukis Nisu Kaer Põldhei Karjama Timut ja Kerahei Aasnurmik n a haruhei n as n 6 7 7 8 7 Rahulda Rahulda Rahulda Rahuldav v v v
Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks. Edasine jaotus on iseloomustavate tunnuste ehk modifikaatorite abi kasutatakse ees- ja järelliiteid. Kõik tunnused, mida jälgitakse, on pindmises 200 cm-s kihis. Määramine toimub nagu taimeraamatu järgi, kus vaadtakse tunnuseid ja vaadatakse järjest, kas muld vastab kirjeldusele või ei. Kui ei, siis liigutakse edasi ja kui jah, siis võetaksegi esimene võimalus, isegi kui muld vastab mitmele kirjeldusele. 3. mai MULDADE KASUTUSSOBIVUS .. hästi oluline et hindamine toimuks kasutusalade järgi. Muldade kasutussobivust võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiline aspekt (kuidas taimele mõjub), majanduslikust (arvutus näitab, et taim peaks hästi kasvama aga reaalselt ei tasu ära), keskkonnakaitseliselt (kas ohustab mulla kvaliteeti, õhku vms) jne. Tuleb hinnata kompleksselt. 10
Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover, A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2005. Tartu. Kättesaadav: http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf, (viimati külastatud 23.04.2018) 11
Nendel kasvavate kuuse- ja männipuistute boniteediklass on kõrge IA-II. Haritavate leetjate muldade boniteet on keskmiste lõimiste korral piirides 50-55 hindepunkti. Koreserikaste ja/või kergema lõimisega leetjate muldade boniteet on piirides 40-45 hindepunkti. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamseks. Nad suudavad hästi rahuldad põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamieks. Nii on nende kasutussobivus odrale, nisule ja kaerale 10 ning rukkile, põldheintele ja kartulile 9. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajalt nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning heast strukutuursusest tingitud soodsast vemahutavusest ja veeläbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikuse taste limiteerib puuduliku väetamise korral madal toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt vastupidava struktuursuse tõttu
Tu puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju. Pp looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim. C tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga. 3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend.,
gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999). Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühteviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nii on nende kasutussobivus nisule ja kaerale 10, rukkile, odrale ja põldheinale 9 ning kartulile 8. Gleistunud pruunmuldade saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja kasutatud agrotehnikast. Nende keskmine saagikus on 18-24 ts kuiva heina hektarilt ( Kõlli, Lemetti, 1999). 6.2 Gleimullad Metsas tehtud sügavkaeve tulemuseks on leostunud glei muld. Huumusesisaldus huumuseringis suhteliselt kõrge vahemikus 27-28 cm (tabel 2). Mulla Ph oli tugevalt happeline ( 4,0-4,3). Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp
http://www.jogevavv.ee/tutvustus- ja-asukoht (10.03.2016). 2. Eesti Statistika andmebaas. http://www.stat.ee/ (10.03.2016). 3. Jõgeva valla arengukava 2014-2020. Jõgeva vald: Jõgeva valla volikogu, Jõgeva valla vallavalitsus.- Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/1201/2094/LISA1.pd (10.03.2016). 4. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooldukeskus. http://www.iejhk.ee/index.php?page=67& (13.03.2016). 5. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. (2005). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti- mullastik.pdf (14.03.2016). 6. Eesti mullastik. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (14.03.2016). 7. Jõgeva vald. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald (10.03.2016). 8. Märtson, M. (2008) Jõgevamaa keskkond. Tallinn: Keskkonnaministeerium. 17,18 lk (14.03
Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on
toimub ajutiselt liigniiske koha veasumine taandumisvõimelistest ühenditest. Vaja: ajutine liigniiskus või ülevesi, raske lõimis või 2kihiline lähtekivim, pinnavee.ülavee kogunemise kohas peab olema org ainet, mida hapendada ja lühiajaline veega küllastus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib:raua poolest vaesunud kuid alumiinimmirikas helehorisont- Elg ning rauaakumulatsioonihorisont Baf. 2. Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; muldade hindamine e. boniteerimine ja maade hindamine. Mulla kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest.
Kamardumine. – huumuse teke ja kogunemine 61. Leostumine. – vees lahustavate soolade ja karbonaatide eemaldamine mullast 62. Küllastumine. – mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavee arvelt 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. 64. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. 67. Muldade kasutussobivus. … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi. Kasutussobivuse määravad- *mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetel * Muldade harimiskindlus * Muldade haritavus( kerge /raske mulda liigutada) 68. Muldade harimiskindlus. … intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustest, mis vähendavad mulla potents. Viljakust Muldade jaotus harimiskindluse alusel:
ja Heltermaa piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on paepealsed rendsiinad ning leostunud mullad, madalamatel aladel gleistunud rähksed, gleistunud leostunud ja rähksed gleimullad. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest räha-, veerisevõi klibusisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskest haritavusest. Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga kultuurid nagu lutsern ja mesikas või suhteliselt ökonoomsemad vee kasutajad oder ja rukis. Rühvelkultuurile ja kartulile nad eriti ei sobi, sest mehhaniseeritud koristamine on raskendatud. Kasutussobivuselt universaalsemad on keskmise sügavusega ja sügavad rähkmullad.
moreen, seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga. Liikuva alumiiniumi sisaldus on nendel muldadel 20-30 mg kg-1, mis ei limiteeri saagi produktiivsust. Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus. Kasvatatakse kaera, mille kasutussobivus mullaga on kümnepallisüsteemis maksimaalne. (10) Peale selle kasvatatakse 5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha
Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT.
1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond 63. Muldade kasutussobivus. muldade kasutussobivuse all mõistetakse hinnangut nende kasutsalaste spetsiifiliste joonte järgi. võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust keskkonnakaitselisest jne. 64. Muldade harimiskindlus. harimiskindlus intensiivse mullaharimiseg kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes mis vähendavad potensiaalset mulla viljakust mullaharimise a)harimiskindlad mullad võib kasvatada intesniivset mulla
sisseuhtehorisondi tihenemist. Mida saab vältida või vähemalt vähendada mulla tallamise vähendamisega, hea drenaaži ja lupjamisega. Leetjate muldade saagikust limiteerivateks teguriteks on peamiselt madal toitainetesisaldus, agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Ka tuleks tähelepanu pöörata huumusesisaldusele, et see ei langeks alla normaalset taset, selleks tuleb kasutada heintaimedega külvikordi ning kasvatada vahekultuure. Leetja mulla kasutussobivus on odrale, nisule ja kaerale 10, rukkile, põldheinale ja kartulile 9. [4][10][11] Uuritava mulla Ke erosioon on tehnoloogiline, mis tähendab, et on tekkinud mullaharimise ja saagikoristusega, muld on paigutunud maaharimise käigus ümber. Keskele kokkukündmine põhjustab huumushorisondi paksuse suurenemist, kuid äärealadel on huumust vähem. Sellistes muldades on huumusvaru ja –sisaldus väga ebaühtlane ning põlluna kasutamine on keeruline
Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa muldade kaardistamine · O. Hallik muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho agrokeemia · R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www.maaamet.ee/sitemap.php) maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus PMK- (http://pmk.agri.ee/) mullaseire, mullaproovide
Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT.
3)kaitsmine Soo on tähtsaim magevee reservuaar, toidab ümbruskonna põhjavett. Kasulik kirjandus: ,,Mullavesi", Endel Kitse; ,,Eesti muldade lühiiseloomustus", Raimo Kõll, Illar Lemetti; ,,Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid", www.eau.ee; ,,Mineraloogia ja petrograafia praktikum"; ,,Mullateaduse laboratoorne praktikum"; ,,Eesti NSV mullastik arvudes"; ,,Eesti muldade omadused graafikutel: I põllumullad II metsamullad"; ,,Muldade kasutussobivus ja agrorühmad"; ,,Muldade määraja"; ,,Muldade kaardistamise välitööde metoodika" Mullateaduse ajalugu Hakkas välja kujunema siis, kui tekkis suurem nõudlus põllumajandussaaduste järele (peale feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutsajev- pani aluse kõige olulisematele mullateaduse valdkondadele. Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924). Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti
Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT.
väga õhukeselt) leetunud mullad LkI: Ea, kas pesiti või mõne cm Fütoproduktiivsus 1215 Mg ha-1 a-1 laikudena < 5(10) cm, B raskesti eristatav, enamasti üleminekuline EaB BC, Puistuboniteet IaI (harvem II) EaBA, A20 cm Kultuurmaade boniteet 4050 hp., VI kl. (O) A (Ea, EaB) B C Kasutussobivus teraviljadele, kartulile, põldheintele 9 (10 p. süsteemis) 2. Keskmiselt (e. õhukeselt) leetunud mullad LkII: EaA, EB>A, Ea 515 cm, A20 linale, talirukkile 10 cm, B vähe tihenenud (O) A Ea, EaB Bhf C Looduslike rohumaade saagikus 1015 ts ha-1 kuiva heina
annaabi.ee 
