-COO - -aat -(C)OO karboksüülhapped karboksü- -karboksüülhape -COOH - -hape -(C)OOH eetrid -OR (R)oksü- RR’eeter estrid -COOR (R)oksükarbonüül- (R)...karboksülaat -(C)OOR - (R)...aat imiinid =NH imino- -imiin =NR (R)imino- ketoonid (C)=O okso- -oon nitriilid -CN tsüano- -karbonitriil -(C)N -nitriil
osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest. Seejuures kasutavad nad energiaallikana anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Kemosünteesijad viivad läbi redoksreaktsioone, mille käigus vabanenud energiat kasutavad org ainete sünteesiks. Heterotroofid- organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org aine oksüdatsioonil.Suurem osa organismidest on h. Siia kuulub eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-, või kemosünteesil orgaanilist ainet. Ka inimene on h. H lagundavad toiduga saadud org ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks lähteainete saamiseks. H kasutavad energiaallikana üksnes org. ühendeid. Org ühendite oksüdatsioonil vabaneval energial põhinevad h kõik elutegevusprotsessid.
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH
(Kooli nimi) Autotehniku eriala II kursus (Sinu nimi) KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja (Juhendaja nimi) (Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli...
H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis
H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis
PÄRM Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse
~0 ~0 ELUTU KIVISÜSI ~0 KARBONAATSED KIVIMID ORGAANILINE AINE NAFTA II IV ~0 MAAGAAS IV Nagu skeemilt näeme, on süsinik CO2 kujul kõige kõrgema oksüdat- siooniastmega, elusa ja elutu orgaanilise aine ning maapõuest saadava- te kütuste kujul aga küllaltki madala oksüdatsiooniastmega. Skeemi keskel on taimed kui süsiniku ringkäigu põhiline liikumapanev jõud. Fotosünteesi abil valmistavad rohelised taimed orgaanilisi ühendeid ja varustavad nendega teisi elusorganisme. Elusorganismide hingamisel vabaneb uuesti CO2. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema
· Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside. · Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad redu Alkohol 2. Aldehüüd 1. oksü karb hape ROH RCHO RCOCH sarnased 1. Oksüdeeruvad ja moodustavad vastavaid happeid. Nt propanaal > propaanhape HCHO (O)-> HCOOH / metaanhape CH3CH2CHO (O)-> CH3CH2COOH !!
Ilma veeta võib inimene elada 3-7 päeva. 6-8 % veekaotus põhjustab vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust põhjustab surma. Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett
Leukotsütoos ja endoteeli markerid ortopeediliste operatsioonide järgses perioodis Leukotsütoosiks nimetatakse seda, kui ühes mikroliitris veres on rohkem kui 10 000 leukotsüüti (valget vereliblet). Üldjuhul peegeldab leukotsüütide hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress. Ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid, liitium ja beeta agonistid, seostatakse samuti leukotsütoosiga. Suurenenud eosinofiili või basofiili hulk, allergilise reaktsiooni, infektsiooni või mõnel muul põhjuse tagajärjel, võib viia leukotsütoosini mõnedel patsientidel. Leukotsüütide hulk veres on rohkem kui 100 000 leukotsüüdi 1 mikroliitris ,siis on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga, sest tõuseb ajuinfarkti ja hemoraagia oht. Ortopeedia on teadus ja kirurgi...
5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine- mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe) c) hüdratsioon( vee püsiv liitumine mineraalidega) d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks) e) lahustumine( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon
. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise seadmeid, uuris NO ja veegaasi. Daniel Rutherford: eraldas õhust N2 Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele) 3) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl’I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub. FT loojaks Georg Ernst Stahl Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk puhas vesi. Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil
Mulla tekkest peaaegu mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (va. gleistumine) R- aluskivim. Kvaternaarile eelnenud ladestust (devon, ordoviitsium, silur, kambrium) pärinev mullatekkest mõjutamata kivim (paas). G gleihorisont. Alaiselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekas-hall (liivade puhul ka valkjas-hall) horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil moodustunud roostevärvi laike. (g) gleistumistunnustega horistont, kus esinevad vaid lühiajalise liigniiskuse tingimustes tekkinud üksikud gleilaigud või roostetäpid. g põhihorisondi sümboli juures ja tähistab mulla gleistumist. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont. Ülekaalus põhihorisondi värvus. 9 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus.
21. Alused- koosnevad metallioonist ja hüdroksidioonist (OH-). 22. Happed- koosnevad vesinikioonist(H+) ja happejääkioonist 23. Soolad- koosnevad metallioonist ja happejääkioonist 24. Oksiidid- koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: – reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu – reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon). Ühinemisreaktsioon - tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl Lagunemisreaktsioon - saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl Asendusreaktsioon - lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon - kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet:
10 Näide: CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH2 -- CH2 · + CH3 · butaan propüülradikaal metüülradikaal Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾
10 Näide: CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH2 -- CH2 · + CH3 · butaan propüülradikaal metüülradikaal Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾
10 Näide: CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH2 -- CH2 · + CH3 · butaan propüülradikaal metüülradikaal Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾
1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid Anioonide ja katioonide suhe- Katioonide ja anioonide sisaldus sõltub plasma pH-st, kontsentratsioonist ja seotusest valkudega filtratsioonile alluvad vaid vabad ioonid. Kehavedelikud on elektroneutraalsed, nendes olevate katioonide ja anioonide laengute summad on võrdsed. Ketoneemia ja ketokehad- Maksakahjustuse korral moodustub lipiidide oksüdatsiooniprotsessi vaheprodukte ketokehi (atsetoäädikhapet, - hüdroksüvõihapet, atsetooni), tekib ketoneemia. HEPATOGEENNE KETOOS Iseloomulikeks tunnusteks on ketokehade ja vabade rasvhapete sisalduse suurenemine kehavedelikes ja veres hüpoglükeemia teke. Ketokehade liig elimineeritakse neerude, udara ja kopsude kaudu. Füsioloogiline ketoos- puuduvad ketoosi kliinilised tunnused ja esineb mõõdukas hüpoglükeemia ning ketoneemia. Subkliiniline ketoos- e
Nt:BiCl3+H2OFBiOCl+2HCl (HCl-i lisamine nihutab tasakaalu paremalt vasakule). Katalüüs on protsess, millega suurendatakse reaktsiooni kiirust lisaainete viimisega reaktsiooni segusse. Neid aineid nimet. katalüsaatoriteks, mis reageerivad osavõtvate ainetega, kuid pärast reakt.-i lõppu taastub lähtekoostises ja – koguses. Katalüüsi klassifikatsioon:1)homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reakts.-id lahustes ja gaasides; nt. H2SO4 oksüdeerimine HSO3ks). 2)heterogeense katalüüsi puhul, mis toimub tahke aine suurel pinnal, on nii katalüsaator kui ka reageerivad ained erinevates faasides (gaas ja tahke, vedelik ja tahke, tahke ja tahke). 21. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsent.-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusiooni kiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ning seejärel tahked ained. Dif.-i kiirus on otses sõltuvuses temp.ist – kui tõuseb temp
Aga vein pakub Põhja-Euroopas üha rohkem veini. Sarnane on see, et kõikjal juuakse aina meile mõõdukal pruukimisel rõõmu- ja lõdvestushetke, ilma et ennast paremini. Juuakse kindlas kvaliteedis, moodsa tehnoloogia ja heade veini- järgmisel hommikul meelde tuletaks. Vein on meie sõber, kes aitab meil 12 meistrite toodetud veini, vanaaegset mõrkjat ja oksüdeerunud talupojaveini eluga toime tulla. 13 Kuraditosin küsimust veinist, mida sa oled alati tahtnud küsida 1. Kust tuli vein? Esimese veini tegi kahtlemata loodus. Looduslik pärm areneb viinamarja- kestal ja see paneb mahla käärima. Vanimad dateeritavad tõendid inime- se tehtud veini kohta ulatuvad tagasi 6.-8. aastatuhandesse enne meie aega.
Põhilised makroskoopilisel tasemel jälgitavad omadused on värv, vorm ja suurus. Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee ruumala suurenemine jäätumisel Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine (teke, katkemine) jms. N: oksüdatsiooniastme muutus, molekuli ehitus 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1) Probleemi püstitamine. 2) Taustinformatsiooni/andmete kogumine. 3) Seoste otsimine andmekogumites. 4) Hüpoteesi(de) sõnastamine 5) Eksperimentaalne kontrollimine – vaatlused/katsed 6) Teooria formuleerimine (tulemuste analüüs ja järeldused): – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal;
6 2.3 KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE LK. 7 2.3.1 Lämmastikhape LK. 7 2.3.2 Väävelhape LK. 8 2.3.3 Ammooniumnitraat LK. 8 3.0. LÕHKEAINETE RETSEPTID LK. 8 3.0.1 Lõhkeainete teooria LK. 8 3.1. LÖÖKLÕHKEAINED LK. 9 3.1.1 Ammoonium trijodiidkristallid LK. 9 3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2. MADALAMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK. 15 3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15 3.3.6 Dünamiit LK. 15 3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15 3.3.8 Pikriinhape LK. 16 3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16 3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16 3.3.11 Lead Azide LK. 17 3.4. TEISED "LÕHKEAINED" LK. 17 3.4.1 Termiit LK. 17 3.4
ehk GABA, r.2; histidiinist histamiin jne). Biogeensed amii- nid on nii hormoonid kui ka neurotransmitterid. HOOC CH 2 CH 2 CH 2 NH 2 GABA • Seriini dekarboksüülimine (r.3) etanoolamiiniks (viimane on fosfolipiidide kefaliinide komponent). HO CH2 C H C O OH S eriin • Püruvaadi (α-ketohape) oksüdatiivne dekarboksüülimine atsetüülkoensüüm-A-ks on inimorganismi metabolismi üks N H2 võtmereaktsioonidest. Antud reaktsioonis osa võtva ühe ensüümi koensüümiks on tiamiinpürofosfaat (vitamiin B1 seriini dekarboksülaas r.3 derivaat). CO2 NB
klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi. Hüdrofoobsed filtrid on head gaaside filtreerimiseks, tüüpiline näide on PTFE (teflon) membraan. Paber: odav, kiire, suure mahtuvusega, samas ei ole alati piisavalt inertne, ei kannata väga happelist ega oksüdeerivat keskkonda, kipub enda seest filtraadi sisse aineid lekitama, adsorbeerib mõningaid aineid, nt valke, ei sobi, kui nõutav on steriilsus, ebaselge pooride suurus. Paberfiltri puhul tuleb alati otsustada, kui tihedat filtrit valida, nt amorfse sademe eraldamiseks väikse tihedusega, kristallide eraldamiseks keskmine läbilaskvus, kõige peeneteralisemate kristallide jaoks ka kõige tihedam paber.
Kuigi puitkütuste ja ka muude tahkete biokütuste tuhasisaldus on madal (kuni mõni protsent), mõjutavad tuha sulamiskarakteristikud otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde slakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist. Tuha sulamiskarakteristikute määramiseks on olemas mitmeid standardeid. Järgnevas näites (vt Joonis 2 .11) määratakse sulamiskarakteristikud standardse kujuga tuhakoonuse kuju- muutuste alusel kuumutamisel hapendavas (oksüdeerivas) keskkonnas: · 1 lähteolukord, enne kuumutamist on tuhakoonuse tipp terav; · IT deformatsiooni alguspunkt, koonuse terav tipp ümardub; · ST pehmenemistemperatuur, tuhakoonus deformeerub sel määral, et koonus vajub kokku ja moodustise kõrgus kahaneb selle läbimõõduni (H = B); 17(113)
leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused
annaabi.ee 
