Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine...
Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover . Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal. pdf Taimede välimääraja. Koost.: V. Kuusk...
Arvuti abil koostati etikettide blanketid, täideti need iga taime kohta ja kleebiti herbaarlehtedele. Proovitüki taimestiku analüüsi koostamisel kasutati ,,Eesti taimede kukeaabitsat" (Kukk 2004), ,,Eesti metsakasvukohatüüpe" (Lõhmus 2004), metsabotaanika õppematerjali (koost. Saarva 2003) ja metsatüpoloogia õppematerjali (koost. Keppart 2002). Mullaprofiili kirjeldamisel lähtuti raamatutest ,,Muldade väliuurimine" (koost. Astover Reintam, Leedu, Kõlli 2013), ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (koost. Astover 2012) ja mullateaduse konspektist. Koostati mullaprofiili kirjeldus ja tehti selle kõrvale äigejoonis. Äigejoonise tegemiseks võeti sõrmede vahele mullaproov ja määriti see paberile. Mullaprofiili kirjeldusse märgiti horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus ja lõimise valem. Seejärel valmistati mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis (liimmonoliit)....
Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 09.05.2015) 2. 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 02.05.2015) 3. Alar Astover .,Mullateadus. Tartu 2012 4. Alar Astover,. Muldade väliuurimine. Tartu 2013...
Põllu ja niidu sügavkaeve mulla huumuskate oli keskmise huumusesisaldusega, kuid metsakaeve muld oli pigem madala huumusesisaldusega. Nii leetjat kui ka nõrgalt erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover , A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012...
Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2...
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld...
Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest:...
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html (24.04.2016) [2] Pria. Kaart. https://kls.pria.ee/kaart/ (24.04.2016) [3] Mullakaardi seletuskiri. mullakaardi_seletuskiri(1).pdf (24.04.2016) [4] Eesti muldadest põllumehele. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:2AezQshD6mwJ:pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf+&cd=4&hl=en& ct=clnk&gl=ee ( 28.04.2016) [5] A. Astover , E.Reintam E.Leedu ja R. Kõlli “Muldade väliuurimine” Tartu 2013 [6] Eesti entsüklopeedia. Eesti mullastik. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (4.05.2016) [7] Eesti mullastik. Eesti-mullastik(1).pdf (4.05.2016) 9...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Tartu 2016 SISUKORD 1. ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus.........................................................4 1.2.1. Šifrid....................................................................................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega...
Seega tuleb leida õiglane ja mõistlik tasakaal tööstuse ning keskkonnakaitse edendamise meetmete ja tegevuste vahel. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aaloe, A, Miidel, A.1967. Eesti pangad ja joad. Tallinn: kirjastus “Eesti Raamat”. 72, lk. 2. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 453, lk. 3. Arold, I. 2004. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 70, lk. 4. Astover , A jt. 2012. Mullateadus, õpik kõrgkoolidele. Tartu:Eesti Maaülikool. 486, lk 5. AS ÖkoSil, InNomine. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on saneeritud. 2008. - Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel2610_2582.html (30.03.2016) 6. Eesti kultuurimälestiste riiklik register. 2016. Mälestised. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (02.04.2016) 7. Eesti rohevöö militaarobjektid. (2011). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...
Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover , Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8...
Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet...
kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover , A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2005. Tartu. Kättesaadav: http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf, (viimati külastatud 23.04.2018) 11...
kaardiseletuskiri. (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 10...
) 2) Kartulikasvatuse agrotehnikad. MES Nõuandeteenistus Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond (2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kartul/kartulikasvatuse- agrotehnikad#.WTaiCuuGOUl [6.06.2017] 3) Maheviljelus. MES Nõuandeteenistus [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.WTaiAeuGOUl [6.06.2017] 4) Muld. MES Nõuandeteenistus Toimetaja: Alar Astover (september 2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld#.WTah--uGOUl [6.06.2017] 5) Teraviljakasvatus. MES Nõuandeteenistus Miralda Paivel [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suviode r#.WTakdeuGOUk [6.06.2017]...