Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne).Seaduspärasused:asendusreaktsioon pöörduv,neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades,väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub väljatõrjuva lahuse kontsentratsioonist,neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. 18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge 19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5. 20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks,
pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest
happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli destillatsiooniaparaadis kinni kindla koguse happega ja tagasitiitrimise teel
%. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim; Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab kasutada? Milliseid pinnase omadusi tasub kindlasti parandada? Kuidas seda saab teha? Tuntumad meetodid: - Drenaazid ja veealandust
katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all.
Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine. Neutraliseerimisvõime määramiseks lisatakse lubiväetisele kindel kogus hapet ja tagasitiitrimise teel selgitatakse kui suure koguse sellest suutis lubiväetis neutraliseerida, milleks tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOH-ga. Neutraliseerimiseks kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Küllastusaste- näitab neeldunud aluste osakaalu mulla neelamismahutavusest.
neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. Küllastusaste (V)- arv mis näitab, mittu % neelemismah. moodustavad neeldunud alused. HAPPESUS NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) AKTIIVNE hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld
ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon
Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. 32. Küllastusaste Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 33. Mulla aktiivne happesus. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus
toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T. T=S+H Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. Neeldunud anioonid mullas: H2PO4 HPO4 PO4 SO4 HCO3 CO3 vähem Cl- jaNO3 Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust.
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4
25. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja 1 mullaviljakuse näitajat Neelamismahtuvuse all 1kg mulla poolt max neelatud ioonide hulk Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust Kujutab endast neeldunud alust ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi summat Neelamismahutuvus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide 26. Küllastusaste. …näitab mitu% neelamismahutuvusest moodustavad neeldunud alused V=S/T*100 [%] Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus V< 50 % siis vajab tugevat lupjamist 27. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. 1) Aktiivne happesus- vabad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk mullas määrab ära mulla reaktsiooni pH Mulla reaktsioon
Rühvelkultuurile ja kartulile nad eriti ei sobi, sest mehhaniseeritud koristamine on raskendatud. Kasutussobivuselt universaalsemad on keskmise sügavusega ja sügavad rähkmullad. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgemõhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja LoodeEesti ning saared. Miinused: - suur kivisus ja suur koresesisaldus- põuakartlikkus Säästlik kasutamine:
Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. 26. Küllastusaste. Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 27. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon.
tamekasvuks täpselt paras. Saagikust limiteerib väetamine. Põllumaade boniteet on keskmise lõimise korral 50-55 hindepunkti ning kaevatud mullal jääb see 35 kuni 58 vahele. [2][4][11] Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta. Põllumulla aktiivveemahutavus on 145-155 mm. Leetjate põllumuldade küllastusaste on 85-95%. Liikuva alumiiniumi sisaldus leetjal mullal probleeme ei valmista, kuid puudujääk võib tekkida mitemete makroelementide (boor, mangaan) vähenemise tõttu eluvieerumise tõustes. [4] 6.1.1 Nõrgalt erodeeritud rähkmullad Nõgalt erodeeritud rähkse mulla keskmine huumuse kontsentratsioon ja varu on vastava erodeerumata mullaliigiga võrreldes ühe neljandiku võrra väiksem. Vaadeldava mulla
aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste E liikumine koos laskuva veevooluga sügavamale. L-l suureneb mulla happesus, väheneb B neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene C ning vett hästi läbilaskev http://nesoil.com/images/massasoit.htm Leetumine O A · kujuneb kvartsirikas väljauhte e E leethorisont E, · huumus- ja raud- B alumiiniumirikas sisseuhtehorisont B C
2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. 32. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) 33. Küllastusaste Küllastusaste (V) näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 34. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus (põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad
toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 56
• Mehaaniline • Füüsikaline • Keemiline • Füüsikali-keemiline e. asendusneelamine • Biloogiline 23. Asendusneeldumine Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 24. Mulla neelamismahtuvus Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. 25. Küllastusaste Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab muld lupjamist. 26. Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28
ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid. 17. küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine) kui inimtegevus. Eestis toimub, sest aastane sademete hulk ületab aastast sademete aurustamist. 20
See on pm kõvera tõusmine, sest see on sirgest eristamatu. Spetsiifilisuse konstant on kõvera algtõus, hüperbooli algtõus. Selle sirge tõus on (V max/KM)/[S] MM võrrandit võib ka üles kirjutada nii: 15 Kui [S]=0 siis Kui [S], siis Seega saab sulgudes olev avaldis olla väärtuses 0-1, nimetatakse küllastusastmeks milline osa ensüümist on substraadiga kompleksis. Küllastusaste 1 = 100%. Kui [S]=10KM, siis 10 KM/ KM+10 KM=10/11, see on ligikaudu 90% või nii. Küllastusaste % näitab seda, kui kaugel on joon asümtoodist ehk Vmax-ist, millise osani piirkiirusest on reaktsiooni kiirus tõusnud. Vaheühendite esinemine peale ES kompleksi: Ks>KM Ks on tõeline dissotsiatsioonikonstant. Kui pärast ensüüm-substraat kompleksi esineb veel mingeid komplekse, siis on MM konstant KM väiksem kui tõeline dissotsiatsioonikonstant
ja viljakust anioonid: H2PO4, HPO4, PO4, SO4, HCO3, CO3, vähem Cl, NO3 neeldumise tugevus: tugevalt seotakse Al-Ca-Mg-K=NH4-Na-H-nõrgalt seotakse 23. Mulla neelamismahutavus. mulla neelamismahutavus iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja n mullavilajkuse näitaja. neelamismahutavuse all mõistetakse 1kg mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonid hulka 24. Küllastusaste. küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodusravad neeldunud alused tähistatakse V (head osakesed) 25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide
võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis. Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%. Liikuva kaaliumi sisalduse poolest on rikkamad savilõimisega leetjad mullad. Mikroelementide sisalduse defitsiiti neil tavaliselt ei esine tänu nende rikkalikle keemilis-mineraalsele koostisele
Aeglaselt toimiv väetis. Niraatioon neg füüsikaline neeldumine, likuv ja kiire. Lämmastik leostub mullas pm nitraatidena. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus- pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed (happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest,
Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on 1 H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all.
lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle
(nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas
kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid. Mulla kolloidide jaotus tekke alusel: 1
Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine. Muld on tugevasti happeline, kui pH on alla 4,5. Muld on mõõdukalt happeline, kui pH on 4,5-5,5.
Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse.
reaktsioon, seega toimub ioonide vahetus mulla lahuse ja mulla tahke paasi vahel. Asendusneeldumine on sisuliselt mulla väetusõpetuse aluseks, sest erinevate muldade neelamisvõime on väga erinev, sest neelava kompleksi koostis on erinev. Mida raskema lõimisega on muld ja huumusrikkam on muld, seda suurem on selle mulla neelamisvõime. NB! Mulla neeldunud katioonid, neeldumismahutavus ja küllastusaste 04.09.09 Neeldunud katioonidest on tavaliselt mullas Ca, Mg, K, Na, NH4 ja H. Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus. Küllastumisaste: V = S/T * 100 (%) näitab mitu % kogu neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused
Meetodil puudub praktiline väärtus kuna H 5,6 neutraliseerib pool lubjaväetise koostisest, mis on välja arvutatud H8,2 korral. Alternatiiv lupjamise normi vähendada aga suurem pind lubjata, sel juhul tuleb korduslupjamine teha aga kiiremini. Mulla neelamismahtuvus = neeldunud vesinike H8,2 + neeldunud alused/katioon. Näitab mitu % neelamismahutavust moodustavad neelduvad alused. (Kui Ca ja Mg 75% ei vaja lupjamist). Kui neeldunud alused alla 50% (või küllastusaste), siis vajavad mullad lupjamist esimese järjekorras. LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10...20 : 1 Eelnevad vajavad labori analüüse. EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas,
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4
Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis tähistab 100 grammi mulla puhul neeldunud katioonide hulka. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused (tähistatakse V). V=S/T*100. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. MULLA FÜÜSIKALISED OMADUSED Klindi ääresPõhja-Eestis kambriumi liivakivid ja savi, Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid, Lõuna-Eesti devoni liivakivid, kagu-Eestis Ülemdevoni karbonaatsed kivimid
Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine Lubjatarbe määramise meetodid: · Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 · Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. · Asendushappesus (H5,6). · Küllastusaste · Mullaprofiili ehitus ja kihisemine · Indikaatortaimed Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik
H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides
eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on Õhk Vp mw Vesi mt Mineraal Vt osad Joonis 2.13 Pinnase koostisosad. füüsikalised omadused palju laiem mõiste, kui ainult tiheduse, pooride hulga ja veesisaldusega seotud suurused
Kontsentratsioon võib ka väheneda vee äravoolu suurenedes. Vähese vee korral rohkem soolasid (lahjendusaste väiksem) Inimene mõjutab looduslikku ainete konsentratsiooni vees. Gaasiline hapnik vette: 14 · õhu ja vee massivahetus · fotosüntees Mida madalam vee tempertuur, seda enam hapnikku võib sisaldada, s.o. hapniku küllastussisaldus vees massivahetuse abil. Intensiivne fotosüntees O2 küllastusaste >100% Veekaitse Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1
muudab agrekaatolekut. Niisket õhku võib lugeda ideaal gaasiks, kuna ta rõhk on suhteliselt madal B=760mmHg=101325Pa=0,1MPa. Niiskeõhu põhiparameetrid: · Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa] · Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3] · Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3] · Suhteline niiskus [%] · Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ] · Niiske õhu küllastusaste [%] · Niiske õhu entalpia H [KJ/kg] · Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3] · Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad] · Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c] · Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c] Niiske õhu kolm erinevat olkekut: · Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus. Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast küllastus temperatuurist
Kontsentratsioon võib ka väheneda vee äravoolu suurenedes. Vähese vee korral rohkem soolasid (lahjendusaste väiksem) Inimene mõjutab looduslikku ainete konsentratsiooni vees. Gaasiline hapnik vette: 14 · õhu ja vee massivahetus · fotosüntees Mida madalam vee tempertuur, seda enam hapnikku võib sisaldada, s.o. hapniku küllastussisaldus vees massivahetuse abil. Intensiivne fotosüntees O2 küllastusaste >100% Veekaitse Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1
Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest
· Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe
• Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet • Sobiv mullareaktsioon taimedele on väetiste kõrge efektiivsuse ja nende keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku
O-horisondi tüsedus 3-7 cm, E-horisondi tüsedus kuni 20 cm. Leedemuldadel järgneb kõduhorisondile 3-10 cm tüsedune vähehuumuslik A-horisont, kusjuures E-horisont on pidev või esineb katkendliku, kuni 15 cm tüseduse helehalli kihina. B-horisont tihenemata või väheste pruunide nõrgliiva pesadega, üleminek lähtekivimiks aeglane (BC-horisont sage). Mullareaktsioon on happeline (pHKCl 3,5-5,5), küllastusaste madal (kuni 25%). Veereziim: mulla ülakiht perioodiliselt kuiv. Puurinne: valitseb mänd; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või II rindes; kui mullas esineb sügavamal raskema lõimisega kihte, võivad kuused saavutada ka I rinde kõrguse. Boniteet I III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas. Puhmarinne: hästi arenenud: pohl (D), mustikas, kanarbik.
toitainetega. Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas
3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus
2+ 2+ + + + struktuur. Kui kasvupinnas sisaldab rohkelt neeldunud aluseid (Ca , Mg , K , Na , NH4 ), on tema reaktsioon neutraalne või aluseline. Pinnased, mis sisaldavad rohkesti vesinik- ja + 3+ alumiiniumioone (H ja Al ), on aga happelised. Neeldunud aluste osatähtsust protsentides kasvupinnase kogu neelamismahutavusest näitab küllastusaste. Kui küllastusaste on alla 50%, vajab pinnas lupjamist; happelised väetised halvendavad sellise pinnase omadusi. Kui küllastusaste on üle 75%, ei anna lupjamine tulemusi. Neelamismahutavusega tuleb arvestada ka mullaanalüüside tõlgendamisel ja analüüsidele tuginevate väetamisskeemide koostamisel. Kasvupinnastel, mille neelamismahutavus on väike (näiteks jämedateralised huumusvaesed spordimurud), ongi iseloomulik kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi madal sisaldus
kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus tihedus kuivtihedus veesisaldus ehk niiskus poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA
Sambla- Põllum. pHKCl 55,5, H5,6 12, H8,2 34 cmol+ kg-1, Alliikuv < 40 mg kg-1, V 7075%, samblikurinne on pidev (palusammal, põdrasamblikud jt.). Rikkama keemilise ja mineraalse koostisega liivadel: mustikamännikud (IIIII kl) hõreda Sügavuse suunas väheneb happesus ning tõuseb küllastusaste. alusmetsa ja rohurindega. Domineerivad puhma ja samblarinne. L(k)g ja Lsg jänesekapsa-mustika (III kl) männi-kuuse segametsad, kus on enamarenenud Liikuvate toitainete sisaldus väike mistõttu väetistarve suur. samblarinne (palusammal, laanik jt.), rohurinne liigirikkam, kuid domineerivad
Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on füüsikalised omadused palju laiem mõiste, kui ainult tiheduse, pooride hulga ja veesisaldusega seotud suurused. Sobiv võiks olla ka mõiste tunnusomadused. Kõige otstarbekam on eeltoodud omadusi defineerida joonisel 2.13 Õ hk Vp
annaabi.ee 
