Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt - sarnased materjalid

plats, rust, rand, rgus, randa, tehno, kanalisatsioon, vundament, tulet, tamisel, kraana, vundamentide, deks, kilbid, veevarustus, steem, rval, remondi, postid, mber, mullat, betoonisegu, hoones, tmed, armatuur, randate, paneelide, gist, riist, rava, 3600, sadevee, imsus, raudbetoon, sokli, objektile, siseviimistlus, kandekonstruktsioon, ventilatsioon
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE kursuseprojekt

lao pidamine 2 tk 812 Teed ja laod ajutised teed 300mm 930 m2 815 Piirded ja reklaamtahvlid Stend 1 tk Ehituse ajutise piirde ja värava paigaldamine 238 jm. 82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Vesi ja kanalisatsioon 2 punkt 822 Elektripaigaldis 2 punkt 823 Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldumisega 91 jm. 824 Sideseadmed 1 punkt 86 Energiakulu Komunaalteenused 7 kuud 87 Veod 874 Jäätmekäitlus

Vundamendid
123 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Ehituse organiseerimise projekt

Kui hoone ning ajutiste teede osa on väljakaevatud, siis hakatakse rajama ajutiste teede killustikaluseid. Suures osas saab ajutiste teede aluseid kasutada hiljem teede ja platside alustena, mis kiirendab tunduvalt teede ja platside rajamist. 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus Hoone 1.korruse põrand toetub pinnasele. Pinnase ja põrandakonstruktsiooni vahele jääb 350 mm paksune killustikust drenaažikiht. 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus Hoone vundament rajatakse pinnast väljatõrjuvatest kohtvaiadest, Eestis kasutusel valdavalt Fundexi vaiad. Enne geoteet märgib ära vaia täpse asukoha. Fundex vaia valmistamiseks kruvitakse manteltoru vajalikule sügavusele pinnasesse. Selleks on manteltoru varustatud malmvalust kruviotsikuga, mille läbimõõt on mõnevõrra suurem manteltoru läbimõõdust. Seejärel paigaldatakse armatuurkarkass ning alustatakse manteltoru täitmist betooniga. Üheaegselt betoneerimisega tõstetakse manteltoru

Ehituse organiseerimine
154 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

13 Pinnase äravedu m3 1500 0,1 150 5 5 14 Käsitsi järelkaevamine m3 25 1,8 45 4 2 15 Kaeviku põhja tasandamine m2 878 0,3 263,4 6 6 16 Pinnase tagasitäide rataslaaduriga m3 126 0,3 37,8 1 2 VUNDAMENT JA ALUSPÕRAND 17 Tihendatud killustikaluse rajamine m3 38 0,7 26,6 4 1 18 Kannvundamentide asukoha mahamärkimine ha 0,0640 16 1,02 2 1 19 Kannvundamentide montaaz m3 16,1 7,8 125,58 5 2 20 Vundamendi horisontaalne hüdroisolatsioon m2 576 0,1 57,6 6 1

Ehitus
131 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ehituse organiseerimise KK

1. Millised on peamised küsimused, millega tegeleb ehituse organiseerimine ? Raiskamise viimine miinimumi, ohutuse tagamine ehitusel, tagada ladus tööde korraldus, tagada tööde kvaliteet. 2. Raiskamine ehituses: 1) Ületootmine ­ nt plaatimissegu kokku segamine rohkem kui vaja, jätkuraudade painutamine rohkem kui vaja läheb 2) Ootamine ­ frondi materjali puudumine, töö voolu ajaks pole piisavalt materjali ette tellitud, 3) Transport ­ mitte otstarbeka transpordi valimine 4) Üleliigne töötlemine ­ üleviimistlemine, ntks ülepahteldamine, kruntimine 5) Üleliigsed varud ­ keraamiliste plaatide tellimine rohkem kui vaja (varu u 10%, või uksi ja aknaid mitte välja arvestada) 6) Üleliigsed liigutused ­ töövõtete/tehnoloogia mitte tundmine 7) Defektid ­ erinevate partiide plaatide paigaldamine seina (väiksed värvi erinevused) 8) Töötajate realiseerimata potensiaal ­ kogenud puuseppade kaasa

Ehituse organiseerimine
76 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee) Töötati välja 1947 ­ 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks. Elemendi tase - nt sein(21) Konstruktsioon ­ nt plokkmüüritis (F) Element + Konstruktsioon (21)F Lk 9. esimene pool 0 ­ ehitusplatsi üldkulud 1 ­ vundament, mullatööd 2 ­ karkass 3 ­ täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr) 4 ­ viimistlus jne. Soome ehituskulude klassif. süsteem TALO ­ 70 kasutati 70-ndatel TALO ­ 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi TALO ­ 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees. TALO ­ 80 kasutatakse: · projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel · hoonestamisel nt. hanke planeerimisel, tellija mahuarvutusel · ehitusettevõtte kuluarvutustes nt

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös

Ehituse maksumusehindamine
109 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Olles töötanud pikka aega rahvusvahelises logistikaettevõttes, õpetades logistika eriala- aineid kõrg- ja kutsekoolis, osaledes logistika kutsestandardite arendamises, eksamimaterjalide ettevalmistamises ning kutseeksamite läbiviimises, on õpiku autor püüdnud käesoleva õpiku koos- tamisel arvestada eelkõige kutseõppe vajadusi ning soovinud leida sobivat tasakaalu aine teoree- tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused

67. Mida näitab seinte pindala ja põrandate pindala suhe Tegemist on ehk kõige tavalisema efektiivsusnäitajaga, kuid seda saab kasutada vaid sarnaste ehitiste võrdlemisel ja tal pole optimaalset taste. Elementide suhe on ühe konstruktiivelemendi mahu suhe teise. Enamlevinud näitena on kasutusel välisseinte pindala suhet kogu põrandapinda. Mida väiksem on see suhe, seda ökonoomsem on tavaliselt projektlahend. 68. Milliseid funktsioone täidab vundament kui konstruktiivne element Vundament on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement (maa-alune kandekonstruktsioon), mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Vundament kannab ehitise kaalu üle pinnasele (Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaalkoormused, horsiontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline

Ehituse maksumusehindamine
271 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Vähemalt 59% elamutest puudus nõuetele vastav väljaehitatud kanalisatsioonisüsteem (hermeetilise septikuga immutusväljak või biopuhasti). 28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6001 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Ahi ja pliit, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: elektriradiaator, köögis ja elekter, pliit el.põrandaküte duširuumis 6002 Pumbaga Mahtvee- Puudub Keskküte Meh. väljatõmme Uus kaabeldus

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime

Ehitusmaterjalid
595 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehituskorraldus

Esimene staadium ­ tehniline kavand ­ töötatakse välja mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel asjast huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium ­ tööjoonised ­ töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikus mahus. Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. 2)Ehituse generaalplaan. 3)Arhitektuur-ehituslik osa 4)Küte ja ventilatsioon 5)Veevarustus ja kanalisatsioon 6)Elektrivarustus, automaatika, võrguvooluseadmed 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja hooldus juhendid. 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis-ehitustööettevõtu meetodil . Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii projekteerimise kui ka ehituse. Tööettevõtja seisukohalt on see võimalik nii pideva töökorralduse kui ka ühe projekti puhul. Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem.

Ehituskorraldus
78 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

allüksuste tööd ning tagada firma püsimajäämise. Tabelis 1.2 on juhtide töö efektiivsuse põhitegurid, millised kajastavad võrdlemisi täielikult omadusi, milliseid peab endas välja arendama edukale juhikarjäärile mõtlev inimene. 18 Mescon, M.H. jt. Osnovõ menedzmenta. (vene keeles). Moskva: Delo, 1992, lk. 52 Analüüsige neid tegureid ja püüdke selgusele jõuda, millistele omadustele peaksite teie ise erilist tähelepanu pöörama, et luua kindel vundament oma edule tulevikus. Tabel 1.2 Juhi töö efektiivsust mõjutavad tegurid19 · Oskus tulemusi saavutada ja soov nende saavutamiseks palju tööd teha · Soov ja võime antud ülesande eest vastutada ja teha riskantseid otsuseid · Valmisolek alustada muutmisprotsesse, neid juhtida ja organisatsiooni huvides ära kasutada

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Ehituskorraldus

IDEED TEOSTUSJOONISED ­ FIKSEERIVAD TARINDITE JA TEHNOSÜSTEEMIDE ERINEVUSED PROJEKTIST. TEOSTUSJOONISED KOOSTAB EHITUSETTEVÕTJA 31 EHITUSJÄRK - ISESEISVALT KASUTUSELEVÕETAV EHITISE OSA STAADIUMITEKS JA JÄRKUDEKSS JAGAMINE MÄÄRATAKSE LEPINGUS TÜÜPILINE KAVANDI LIIGENDUS : · SELETUSKIRI · EHITISE ASENDIPLAAN · ARHITEKTUUR · SISEARHITEKTUUR · TARINDID (KONSTRUKTSIOONID) · KÜTE JA VENTILATSIOON · VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON · ELEKTRIPAIGALDIS s.h. AUTOMAATIKA JA NÕRKVOOLUSEADMED · TOOTMISTEHNOLOOGIA · EHITUSMAKSUMUS · KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID SELETUSKIRI A) EHITISELE TERVIKUNA B) EHITUSELE EHITISE ELEMENTIDE JA TÖÖLIIKIDE KAUPA ( SPETSIFIKATSIOONID ). MÄÄRAB ÄRA TELLIJA KVALITEEDINÕUDED MATERJALIDELE JA TÖÖDELE 32 SPETSIFIKATSIOONIDE, TÖÖMAHTUDE LOENDITE JA EELARVETE LIIGENDAMISEL KASUTADA ÜHTSET EESTI

Ehituskorraldus
259 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

Kui vundamendikraav või kaevik on valmis, märgitakse märktarale või märkpinkidelekinnitatud teljetraadilt allalastava nöörloodi abil vundamendi täpne asukoht. Seejärel laotakse kraavi põhjale vundamenditaldmiku alumine kiht, kasutades selleks suuremaid kive. Alumine kiht trambitakse kinni. Kivide vahed täidetakse väiksemate kivitükkide ja mördiga. Enne järgmise kihi ladumist kaetakse laotud kivikiht umbes 2...2,5 cm paksuse mördikihiga. Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive.

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi;

Renoveerimine
116 allalaadimist
thumbnail
118
pdf

Hoone osade Eksam

Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

Eelarvestamine
215 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused

Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. 6) Mikro- ja makroeelarvestamise erinevused variant 1 Mikroelemendid- detailsed tööd ja konstruktiivelemendid. Makroelemendid- jämedamad alljaotised: vundament, karkass jne. Olenevalt kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- ja makroeelarvestamiseks (esmalt makro siis mikro). variant 2 (Ehitusobjekt jaotatakse kõigepealt põhiosadeks ( nt. katus, vundament jne. Tavaliselt 10-15 elementi). Need põhiosad on makroelemendid. Kui edasi hakata põhiosasid eraldi kirjeldama siis on tegemist juba mikroelementidega (nt. vundamendi taldmik )

Ehituse maksumusehindamine
243 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ehituse juhtimine

A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg

Ehituse juhtimine
148 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ehitiste renoveerimine

4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi;

Ehitiste renoveerimine
286 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun