Ehituse organiseerimise projekt (0)

SISUKORD 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 
1.  HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 
2.  EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 
2.1.   Mullatööde  kirjeldus .................................................................................................... 4 
2.2.  Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 
2.3.   Vundamentide  rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 
2.4.   Raudbetoon   karkassi  kirjeldus ..................................................................................... 4 
2.5.  Katusetööde kirjeldus .................................................................................................. 5 
2.6.   Müüritööde  kirjeldus ................................................................................................... 5 
2.7.  Eritööde kirjeldus ........................................................................................................ 6 
2.8.  Sise- ja välisviimistluse kirjeldus ................................................................................ 6 
3.  EHITUSTÖÖDE ÜLDINE  KALENDERGRAAFIK  ......................................................... 7 
4.  TÕÕVÕTUMEETOD ......................................................................................................... 9 
5.  KVALITEEDIJUHTIMISE SÜSTEEM ........................................................................... 11 
6.  TÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDI NÕUDED ................................................................ 12 
7.  TÖÖ- JA  TULEOHUTUSE  TAGAMISE PLAAN .......................................................... 13 
8.  EHITUSPLATSIPLAAN ................................................................................................. 14 
8.1.  Ehitusplatsi  ettevalmistustööd  ................................................................................... 14 
8.2.1.  Olmesoojakud ..................................................................................................... 14 
8.2.2.  Ajutised ehitised ................................................................................................. 14 
8.2.3.  Ajutiste teede paiknemine .................................................................................. 15 
8.2.4.   Jäätmekäitlus  ...................................................................................................... 15 
8.2.5.  Objektivalve ....................................................................................................... 15 
8.3.  Ajutise veevajaduse määramine ................................................................................ 15 
8.4.  Ajutise  elektrienergia  vajaduse määramine ............................................................... 17 
9.   KALKULATSIOON  EHITUSORGANISEERIMISE KULUDE  MÄÄRAMISEKS  ..... 19 
10.  TÕSTEMEHHANISM EHITUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS ................................... 21 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 24 
VIIDATUD  ALLIKATE  LOETELU  ....................................................................................... 25 
LISAD ...................................................................................................................................... 27 
 
SISSEJUHATUS 
Ehituse  organiseerimise  projekti  osatähtsus  ehituses  seisneb  selles,  et  tööd  kulgeksid 
loogilises  järjekorras,  selgitab  välja  objekti  resursivajaduse  ning  lisaks  sellele,  et  kõik  tööd, 
mis on vaja teha saaksid ka tehtud. Oleks  paberil  kirjas, mis on vaja teha ehk ei avastaks ühel 
hetkel, et mingi töö jäi tegemata vms. Samuti aitab organiseerimise projekt  planeerida  objektil 
erinevate asjade  asukohta , et nad ei  jääks  hiljem mingisugusele tööle  jalgu . Näiteks olen ise 
olnud objektil, kus on laokonteinerit ümber tõstetud kolmel korral, mida oleks saanud vältida, 
kui  oleks  tehtud  olnud  organiseerimise  projekt,  et  teada  kohe,  kuhu   konteiner   panna.  Antud 
näidet  arvesse  võttes,  tekitab  laokonteineri  ümber  tõstmine  lisatööd,  mille  arvelt  venivad  ka 
teised tööd, mida oleks saanud teha ümber tõstmise arvelt. 
Kursuseprojekti  aluseks  on  aines  " Eelarvestamine   ja  normeerimine  +  projekt"  tehtud 
kursusetöö .  Aine  kursusetööks  oli  valida  vabalt  vähemalt  kolme  korruseline  hoone,  mille 
põhikonstruktsiooni   materjaliks   oleks  raudbetoon  ning  hoone  mõõdud  oleksid  vähemalt 
15x30  meetrit.  Minu  kursuseprojektiks  on  võetud  Tallinnas  aadressil  Ehitajate  tee  108  asuv 
büroo-kauplus  hoone   eelprojekt   ning  planeerimise  teeb  ebatäpseks  umbmäärased  mahud. 
Näiteks  hoone  on  rajatud  vaivundamentidele,  kuid  eelprojektis  polnud   vaiade   kohta  mitte 
mingisugust infot ning seetõttu tuli osad mahud eeldada. 
Ehituse  organiseerimise  ehitamise  alguse  kuupäevaks  on  7.05. 2018 .  Antud  juhul  on 
alustamiseks  väga  hea  aeg,  kuna  lumi  on  ära  sulanud  suure  tõenäosusega,  pinnas  ei  ole 
ülemäära  märg,  samuti  ei  ole  kaevetööde  alguseks  enam  pinnas  jääs  ning  ilmastiku  olud 
peaksid olema ehituse läbiviimiseks head. 
 
2 
 
1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS 
Kursuseprojekti  objektiks  on aadressil Ehitajte tee 108 asuv kauplus-büroo hoone.  Hoonel  on 
kolm  korrust  ning  hoone  laius  on  17,4  meetrit  ning  pikkus  46  meetrit.  Hoone  esimesel 
korrusel asub kauplus, teisel ja kolmandal korrusel asuvad büroopinnad. 
Hoone kinnistu pindala 2865 m2.  
Hoone  karkassi  kandvaks  osaks  on   monteeritavad   raudbetoon   postid   ristlõike  mõõtudega 
400x400  mm.  Hoone  esimese  korruse  põrand  on  tehtud  niinimetatud  ujuvpõrandana. 
Vahelaed ja  katuslagi  on tehtud 265 mm paksustest õõnespaneelidest. 
Hoone  välisseinad  on monteeritavad raudbetoon SW- paneelid . 
Hoone kõrgus on 12 meetrit. Hoone  ehitusalune pind on 857,8 m2. Hoone suletud netopind 
on 2125,2 m2. Hoone maht on 8 056,3 m3. 
 
 
3 
 
2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS 
2.1.  Mullatööde kirjeldus 
Enne  mullatööde  algust  märgib   geodeet   maha  hoone  gabariidid,  mille  järgi  teostatakse 
väljakaevet.  Pärast  seda  märgitakse  maha  hoone  teljed,  mis  tavaliselt  tähistatakse  süvendist 
väljapoole, 4-6 meetrit hoonest eemale, märkraamidele. 
Kui  hoone  ning  ajutiste  teede  osa  on  väljakaevatud,  siis  hakatakse  rajama  ajutiste  teede 
killustikaluseid.  Suures  osas  saab  ajutiste  teede  aluseid  kasutada  hiljem  teede  ja  platside 
alustena, mis kiirendab tunduvalt teede ja platside  rajamist . 
2.2.  Hüdroisolatsiooni kirjeldus 
Hoone 1.korruse põrand  toetub  pinnasele. Pinnase ja põrandakonstruktsiooni vahele jääb 350 
mm paksune killustikust drenaažikiht. 
2.3.  Vundamentide rajamise kirjeldus 
Hoone  vundament   rajatakse   pinnast  väljatõrjuvatest  kohtvaiadest,  Eestis  kasutusel  valdavalt 
Fundexi   vaiad .  Enne  geoteet  märgib  ära  vaia  täpse  asukoha.  Fundex  vaia  valmistamiseks 
kruvitakse   manteltoru   vajalikule  sügavusele  pinnasesse.  Selleks  on  manteltoru  varustatud 
malmvalust  kruviotsikuga,  mille  läbimõõt  on  mõnevõrra  suurem  manteltoru  läbimõõdust. 
Seejärel  paigaldatakse  armatuurkarkass  ning  alustatakse  manteltoru  täitmist   betooniga . 
Üheaegselt betoneerimisega tõstetakse manteltoru. Malmotsik jääb pinnasese vaia põhjaks.[1]  
2.4.  Raudbetoon karkassi kirjeldus 
Hoone  on  rajatud  kandekarkassi  süsteemiga.  Hoone  postid  on  ristlõikega  400x400  mm, 
millede  küljes  on  raudbetoonkonsoolid  Konsoolid   valatakse  postidega  ühes  tükis.  
. 
Riivide  ja  katusekandekonstruktsioonide  kinnitamiseks  konsoolidele  paigaldatakse  neile 
4 
 
keermestatud  armatuur,   spetsiaalsed   poldid  või  teraslapid.  Taldade  toetuskohtadesse 
kleebitakse neopreen. [2] 
Posti  konsoolidele  toetuvad  eelpingeriivid.  Eelpingeriividele  toetuvad   õõnespaneelid  
paksusega 265 mm.  
Standardlaiusega  õõnespaneelide  tõstmiseks  kasutatakse  kahe  haaratsiga  tõstetraaversit. 
Haaratsid  on  varustatud  paneeli  alt  läbipandavate  ohutuskettidega.  Kahe  tõstehaaratsiga 
tõstetraaversi nimitõstevõime on 3000 kg. [3] 
  Paneelide    laadimine   transpordivahendile  ja  paneelikoormate  väljastamine   tehasest   toimub 
paigaldusjärjekorras.  Paneelide  paigaldusskeem  peab  olema  nii  paigaldajatel  kui  ka 
transpordivahendi koormast paneele laadivatel töölistel. [3] 
Lisaks  autojuhile  on  transpordivahendi  koormal  tööline,  kes  paigaldab  paneelile  haaratsi  ja 
kinnitab paneeli alt läbi ohutusketi. [3] 
Transpordivahendilt  laadimisel  jälgitakse  õõnespaneelide  paigaldusskeemilt  paneelide 
paigaldusjärjekorda  ja  kontrollitakse  plastmasskorkide  olamasolu  kõigis  õõnetes,  aga  ka 
nende õiget ja püsivat asetust. [3] 
2.5.  Katusetööde kirjeldus 
Katusepaneelideks  on  265  mm  paksused  õõnespaneelid.  Nendepeale  valatakse 
keramsiitsoojustus paksusega 200-350 mm. Keramsiitsoojustusega antakse katusele erinevad 
kalded.  Keramsiitsoojustuse  peale  läheb  100  mm  paksune  mineraalvillaplaadid. 
Kattematerjaliks  on  bituumenrullmaterjal  SBS  2  x  1,2  mm.  Mineraalvillale  paigaldatakse 
ühekihilise lahenduse puhul  rullmaterjal  mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi 
ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. [4] 
2.6.  Müüritööde kirjeldus 
Teise  ja  kolmanda  korruse   koridori   seinad  laotakse  siledast   columbia   kivist  paksusega  190 
mm.     Müür   laotakse  nn  madal  betoneerimise  põhimõttel,  mis  tähendab,  et  laotakse 
maksimaalselt 8 plokirida (ehk mitte kõrgem kui 1,6 m). Seejärel õõnsused betoneeritakse ja 
laotakse uus  müüritise  osa samal põhimõttel. [5] 
5 
 
2.7.   Eritööde kirjeldus 
Eritööd   hakkavad  pihta,  kui  esimese  asjana  tehakse  ära  veemõõdusõlm.  Ühtlasi  saab  sealt 
kasutada vett ka ehituse ajal.  
2.8.  Sise- ja välisviimistluse kirjeldus 
Siseviimistlustööde  alguses  paigaldatakse  osadele  betoon   pindadele   tolmutõkkekiled 
vältimaks  hilisemaid  suurema  mahulisi   betoonpindade   puhastustöid.  Alustatakse  1.korruse 
lagede värvimisega ning seejärel värvitakse seinad. 
Põrandakatte  materjaliks  on  rullmaterjal.   Erandiks   on   trepikoda   ja  wc'd.  WC-s  kasutatakse 
põrandaplaate ning trepikoda koos marsi ja mademetga jääb viimistlemata. 
 
 
6 
 
3. EHITUSTÖÖDE ÜLDINE KALENDERGRAAFIK 
Tabelis 1 on esitatud kõik teostavad tööd. 
Tabel 1 
Tööde  koondtabel  
Töö 
Ajanorm  
Kokku 
Tööliste 
Töö 
Ühik 
Maht 
kestvus 
arv 
tundides  
in/h 
in/h 
ETTEVALMISTUS 
  
  
  
  
  
  
Hoone krundi  mahamärkimine  
ha 
0,9 
1 
0,50 
2 
0,5 
Piirdeaedade paigaldus 
jm 
275 
0,64 
0,16 
4 
44,0 
Kontorsoojaku toomine 
tk 
2 
1 
0,50 
2 
1,0 
Olemasolevate puude likvideerimine 
tk 
6 
3 
1,50 
2 
9,0 
Hoone  telgede  maha  märkimine  
h 
8 
1 
0,50 
2 
4,0 
Ajutine  kanalisatsioon  
jm 
5 
0,3 
0,15 
2 
0,8 
Ajutine vesivarustus 
jm 
25 
0,3 
0,15 
2 
3,8 
Ajutine  elekter  
jm 
30 
0,3 
0,15 
2 
4,5 
KAEVE TÖÖD 
  
  
  
  
  
  
Pinnase  koorimine  
m3 
1371,6 
0,1 
0,05 
2 
68,6 
Ajutiste teede rajamine 
m3 
457,8 
0,9 
0,45 
2 
206,0 
Hoonetagasitäide 
m3 
286 
0,4 
0,20 
2 
57,2 
Objektile  soojakute toomine 
tk 
5 
1 
0,50 
2 
2,5 
KARKASS  
  
  
  
  
  
  
Vaivundamendi  rajamine 
m2 
13,4 
3,5 
1,75 
2 
23,5 
Postide paigaldus 
tk 
63 
5 
1,25 
4 
78,8 
Riivide paigaldus 1.k 
m3 
27 
6 
1,50 
4 
40,5 
Riivide paigaldus 2.k 
m3 
27 
6 
1,50 
4 
40,5 
Riivide paigaldus 3.k 
m3 
27 
6 
1,50 
4 
40,5 
Õõnespaneelid 1.k 
m2 
803,8 
0,4 
0,10 
4 
80,4 
Õõnespaneelid 2.k 
m2 
803,8 
0,4 
0,10 
4 
80,4 
Õõnespaneelid 3.k 
m2 
803,8 
0,4 
0,10 
4 
80,4 
KARP 
  
  
  
  
  
  
Soklipaneelide paigaldus 
m2 
400 
0,5 
0,25 
2 
100,0 
Välisseinapaneelide paigaldus 
m2 
505,8 
0,5 
0,25 
2 
126,5 
Ajutise sisevalgustuse paigaldamine 
tk 
72 
0,5 
0,13 
4 
9,0 
Katus 
m2 
848,2 
0,25 
0,08 
3 
70,7 
7 
 
Töö 
Tööliste 
Töö 
Ühik 
Maht 
Ajanorm 
Kokku 
kestvus 
arv 
tundides 
1.k ujupõrand 
m2 
839,5 
0,8 
0,20 
4 
167,9 
Trepikoda r/b seinad 
m2 
108,6 
1 
0,25 
4 
27,2 
Treppi monteerimine 
tk 
94 
3,1 
0,78 
4 
72,9 
Columbiakivisein 
m2 
248,6 
2 
0,50 
4 
124,3 
Põrandate tasanduskiht 1.k 
m2 
839,5 
0,8 
0,20 
4 
167,9 
Põrandate tasanduskiht 2.k 
m2 
839,5 
0,8 
0,20 
4 
167,9 
Põrandate tasanduskiht 3.k 
m2 
839,5 
0,8 
0,20 
4 
167,9 
Kergkarkassseinad 
m2 
320,1 
1 
0,50 
2 
160,1 
Akende  paigaldus 
m2 
318,4 
0,7 
0,35 
2 
111,4 
Uste paigaldus 
tk 
43 
4,6 
2,30 
2 
98,9 
Klaasfassaadi paigaldus 1.k 
m2 
260,2 
1,2 
0,60 
2 
156,1 
Graažiukse paigaldus 
tk 
1 
16,8 
8,40 
2 
8,4 
TEHNOSÜSTEEMID  
  
  
  
  
  
  
Veemõõdu sõlm 
tk 
1 
10 
5,00 
2 
5,0 
Veetorude paigaldus 
jm 
400 
0,3 
0,15 
2 
60,0 
Tuletõrje süsteemide paigaldus 
kompl 
1 
30 
15,00 
2 
15,0 
Kanalisatsioonitorude paigaldus 
jm 
400 
0,3 
0,15 
2 
60,0 
Küttetorude paigaldus 
jm 
400 
0,8 
0,40 
2 
160,0 
Küttekehade paigaldus 
m2 
109,7 
1,6 
0,80 
2 
87,8 
Ventilatsiooniseade 
kompl 
1 
150 
75,00 
2 
75,0 
Ventilatsioonitorud 
jm 
400 
0,4 
0,20 
2 
80,0 
Elektrikaablid 
jm 
6500 
0,3 
0,05 
6 
325,0 
VÄLISRAJATISED 
  
  
  
  
  
  
Äärekivide paigaldus 
jm 
239 
0,3 
0,15 
2 
35,9 
Asfalteerimine 
m3 
76,3 
2 
0,25 
8 
19,1 
Tänavavalgustite paigaldus 
tk 
10 
4,2 
1,40 
3 
14,0 
Erinevad  Mulded  
m3 
991,1 
0,1 
0,05 
2 
49,6 
Puude istutamine 
tk 
17 
2 
1,00 
2 
17,0 
SISEVIIMISTLUS  
  
  
  
  
  
  
Lagede  viimistlus  
m2 
2411,4 
0,4 
0,05 
8 
120,6 
Seinte värvimine 
m2 
320,1 
0,4 
0,10 
4 
32,0 
Põrandakatete paigaldus 
m2 
2411,4 
0,7 
0,09 
8 
211,0 
OBJEKTI  LÕPETAMINE  
  
  
  
  
  
  
Objekti koristamine 
h 
24 
1 
0,50 
2 
24,0 
Objekti soojakute  äraviimine  
tk 
7 
1 
0,50 
2 
3,5 
Piirdeaedade ära  viimine  
jm 
275 
0,64 
0,16 
4 
44,0 
 
 
 
 
8 
 
4. TÕÕVÕTUMEETOD 
Hoone  töövõtumeetodiks  on  fikseeritud  hinnaga  ehituse  peatöövõtt.  Antud  töövõtumeetodil 
on ehitustöövõtja poolt vaadatud eelised: 
- kasum on hinna sees; 
-  tellija  ja projekteerija sekkumine on minimaalne; 
- innovaatilised lahendused võivad kasumit suurendad; 
- töövõtja võib  delegeerida  osa riskist alltöövõtjale. 
Kuid puudusteks on ehitustöövõtja poolt vaadatuna: 
- pretendentide suur arv  alandab  võistupakkumise puhul kasumit; 
- tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema 
kulutis arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob. [jüri sütt " Ehituskorraldus "] 
Eelised tellija poolt vaadatuna: 
- kogusumma leping võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist, mis võistupakkumise 
juures annab ka madalaima hinna, 
-  ühikhinna  leping  võimaldab  hästi  arvesse  võtta  kõiki  töömahte  ja  võimalikke  muutusi 
projektis, 
Puudused tellija poolt vaadatuna: 
-  pikim  summaarne projekteerimis-ehituskestus; 
- omanik jääb töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema mõju ehitusele on minimaalne; 
- projekti ettenägematud muutused võivad tõsta ka fikseeritud hinda; 
9 
 
- ühikindadel põhinev leping tähendab kulutusi töömahtude mõõtmisel; 
-  peatöövõtja  on huvitatud odavate alltöövõtjate kasutamisest. [6] 
 
 
10 
 
5. KVALITEEDIJUHTIMISE SÜSTEEM 
Enne  tööde  alustamist  peab  olema  selge,  millist  kvaliteeti  tahetakse  saavutada.  Kvaliteedi 
tagamisel  lähtutakse RYL käsiraamatutes sätestatud nõuetest, kui pole öeldud teisiti. 
Enne tööde üleandmist kontrollitakse vastavust projektile ja kvaliteedi nõuetele. Samuti peab 
olema üheselt mõistetud  kvaliteedis . Selleks toimuvad iga nädalased nõupidamised järgmise 
nädala  tööde  alltöövõtjate  esindajatega,  kus  lepitakse  kokku  kasutatavate  töövahendite, 
mehhanismide  ja  tehnoloogia  osas. 
11 
 
6. TÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDI NÕUDED 
Raudbetoon  elementide  viimistluse  kvaliteediklass  sõltub  eelkõige  arhitektuursetest 
taotlustest  ega  ole  otseselt  seotud  pindadele  esitatavate  tolerantsinõuetega.  Standardites 
puudub  betoonpindu  käsitlev  dokument,  mistõttu  on  kasutatud  Soome  Betooniühingu 
väljaannet BY 40. 
Näiteks  siseseinad  peavad  vastama  MUO  2  sätestatud  nõuetele.   Vundamendid   MUO  3, 
välisseinad THI 1, karkassipostid ja talad MUO 2 ja trepielemendid MUO 1 ja THI 1. 
12 
 
7. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE TAGAMISE PLAAN 
Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö 
ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. [7] 
Ühisel  ehitusplatsil  vastutab  peatöövõtja  selle  eest,  et  ehitustöö  ei  ohustaks  ehitusplatsil 
töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. [7] 
Ehitustöödel  kasutatavate  töövahendite,  kraanade  ja  muude  tõsteseadmete,  tellingute, 
teisaldatavate  raketiste,  ajutiste   tugede   ning  kaitsevahendite   konstruktsioon   ja   seisukord  
peavad tagama töötajate ohutuse. [7] 
Ehitusplatsi  välispiir  peab  olema  piirestatud  või  selgesti  märgistatud.  Rakendada  tuleb 
abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. [7] 
  Ehitusplats  peab olema heas korras ja piisavalt puhas. [7] 
 Evakuatsioonipääsud  ja  -teed  peavad  olema  vabad  igasugustest  takistustest  ja   võimaldama  
otse väljapääsu ohutule  alale . [7] 
 Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töökohtadelt kiiresti ja ohutult. 
[7] 
Evakuatsioonipääsud  ja  -teed  peavad  olema  märgistatud  ja  varustatud  piisava 
turvavalgustusega juhul, kui töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu. [7] 
Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. [7] 
Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt 
on  peavigastuse  oht,  nt  töö  kõrgel  paiknevatel  töötamiskohtadel,  töö  redelitel  ja   tellingutel , 
tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh  kraana  tööpiirkonnas. [7] 
 
13 
 
8. EHITUSPLATSIPLAAN 
8.1.  Ehitusplatsi ettevalmistustööd 
Ehitusplatsi  ettevalmistus  hakkab  olemasolevate  puude  eemaldamisega  ja  kasvupinnase 
koorimisega.  Samuti  paigaldatakse  krundile  objekti  piirdeaiad.  Objektile  tuuakse 
kontorsoojak  ja  esialgu  paigaldatakse  objektile  üks  soojak  tööriistade  ja  muu  sellise 
ladustamiseks. Samuti paigaldatakse objektile valve. Tehakse vee- ja kanalisatsiooniühendus. 
Objektile tuuakse ka prügikonteiner, kuid seda hiljem, kui ajutiste teede ja platside alused on 
tehtud. 
8.2.  Objekti planeerimisloogika 
8.2.1. 
Olmesoojakud 
Objekti  soojakute  asukoha  valiku   loogika   seisneb  selles,  et  hiljem  ei  peaks  neid  ümber 
paigutama mingisugusel  põhjusel . Seega ei tohiks nad enne objekti lõppu mingisuguseid töid 
takistama  või   segama   hakata.  Krundipiiridest  jääb  küll  soojakud  välja,  kuid  arvestades 
asjaolu, et rajatav asfalttee sissesõidu pöörde raadius jääb liiga väikseks,  siis on hiljem vaja 
niivõinaa  taastada  kõrvalkrundi  haljastus.  Samuti  vähendab  antud  koht  ajutise 
kanalisatsioonitorustiku rajamist, kuna olemasolev trass jääb ca 5 meetri kaugusele. 
8.2.2. 
Ajutised ehitised 
Laod   on  planeeritud  hoone  sissepääsu  juurde.  Nii  ei  minda  üle  naaber  krundile,  vaid 
kasutatakse  linna  valduses  olevat  maad,  mille  haljastus  tuleb  hiljem  taastada.  Samuti  ei  jää 
selliselt laod, konteinerid jms. segama asfalteerimistöid, mis tähendab, et ajutisi  ehitisi  ei pea 
ümber tõstma ega paigutama. 
14 
 
8.2.3. 
Ajutiste teede paiknemine 
Objekti  ajutised  teed  rajatakse  ümber  hoone.  Hiljem  rajatakse  ajutiste  teede  peale  hoone 
ümber asfaltkate. Ehk ajutiste teede killustikaluseid saab kasutada asfaltkatte  alusena . 
8.2.4. 
Jäätmekäitlus 
Objektile tuuakse 14 m3 prügikonteiner ning tühjendatakse vastavalt vajadusele.  
8.2.5. 
Objektivalve 
Objekti kontorid on varustatud mobiilsete valveseadmetega.Objektil on turvamees, kes tuleb 
objektile tööpäeva lõpus ning vahetus lõpeb kell 8  hommikul . Korra iga kahe tunni tagant on 
ettenähtud kontrollringkäigud. 
8.3.  Ajutise veevajaduse määramine 
Veevajadus  objektil arvutatakse valemiga 1: [8] 
 
Qüld = Qt +  Qmaj  + Qtt , 
(1) 
 
kus Qt ,Qmaj ja Qtt on tootmis-, majadus- ja tuletõrjevee vajadused. 
Veekulu  tootmisotstarbeks arvutatakse, lähtudes keskmisest veevajadusest tööliigi mahuühiku 
kohta. 
 
Qt =  ,  ∑    , 
(2) 
, ∗
 
kus 1,2 - tegur, hindamaks arvestamata veekulu; 
       Qk - tootmise kesmine veevajadus vahetuses liitrites; 
       k1  -  veetarbimise  ebaühtluse  tegur;  võetakse  tootmises  1,6;  abitootmises  1,25; 
sanitaarolmehoonetes 2,7 
       8 -  tundide  arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis 
 
Qt =  , ∗
∗ ,   = 0,17 l/s 
 
, ∗
15 
 
 
 
Veekulu majanduslikeks  vajadusteks  arvutatakse valemiga 3. 
 
Qmaj = 
 , 
(3) 
∗( n1∗ k2 )
8,2 +  2∗ 3
 
kus N - suurim inimeste arv vahetuses; 
     n1  -   normatiivne   veekulu  1  inimese  kohta  vahetuses  (kanalisatsiooni  olemasolul 
ehitusplatsil võetakse see 20-25 l ja kanalisatsiooni puudumisel 10-15 l); 
     n2 - veekulu ühe dušivõtu korra kohta arvestatakse 30 l; 
     k2 - veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7); 
     k3 - tegur, mis  arvestab  dušivõtjate ja töötajate suurima arvu suhet vahetuses(võetakse 0,3-
0,4). 
 
Qmaj = 
 = 0,003 l/s 
 
∗( 25 ∗ 2,7 )
8,2 + 30∗0,4
 
Tuletõrjevee  vähim  vajadus  määratakse  hüdrandist  korraga  toituva  kahe  veejoa  tarbest 
arvestusega 5 l joa kohta, seega Qtt = 10 l/s (platsi pindala kuni 10 ha, kuni 50 ha võetakse 
tuletõrjeveevajadseks 20 l/s). [8] 
Seega Qüld = 10,2 l/s 
Torustiku dimensioneerimine käib valemiga 4 [9]. 
 
D =   ü"# ∗
, 
(4) 
$∗%
 
kus V - veeliikumiskiirus torudes. 
 
D = √  ∗ ,   ∗
 = 93 mm 
 
$∗ ,
 
Torustiku läbimõõduks on 100 mm. 
16 
 
8.4.  Ajutise elektrienergia vajaduse määramine 
Tabelis 2 on esitatud erinevate elektritööriistade ja -seadmete võimused. 
Tabel 2 
Tööriistade ja seadmete  võimsused  
Võimsus,  Koguvõimsus, 
Seade 
Kogus, 
tk 
kW 
kW 
Soojak 
1 
6 
6 
Olmesoojak 
1 
5 
5 
Armatuuri  painutuspink 
1 
4 
4 
Ketaslõikur  
2 
1 
2 
Trell 
4 
1 
4 
Ketassaag 
2 
1 
2 
Nuivibraator 
2 
1 
2 
Elektrikeevitus  seade 
1 
7,7 
7,7 
Valvuri  soojak 
1 
2 
2 
Veepump  
2 
1 
2 
Kokku 
36,7 
 
 
Tabelis 3 on eraldi väljatoodud objektivalgustuse võimsused. 
Tebel 3 
Valgustite  võmsus 
Võimsus,  Koguvõimsus, 
Seade 
Kogus, tk 
kW 
kW 
Välisvalgustus 
4 
0,8 
3,2 
Sisevalgustus 
72 
0,06 
4,32 
Kokku 
7,52 
 
 
Elektrienergia vajadus arvutatakse valemiga 5. [10] 
 
Parv = α * [' ∗() + k
*+, -
3 * Ps-v + Pv-v] , 
(5) 
 
,  kus  α  -  võrgukadusid  arvestav  tegur,  mille  suurus  sõltub  elektriliini  pikkusest,  juhtme 
põiklõikest jne ning võetakse teatmikest (orienteeruvalt 1,05...1,10) 
k1 - tarbimisgrupi ebaühtlustegur (0,15); 
k2 - tarbimisgrupi ebaühtlustegur (0,8); 
17 
 
Pt - võimsus tehnoloogiliseks  vajaduseks ; 
Ps-v - sisevalgustite võimsus; 
Pv-v - välisvalgustite võimsus; 
cos φ - tarbimisgrupi võimsustegur 
 
P = 1,1[ , ∗ ,   + 0,8 * 4,32 + 3,2] = 37,48 kW 
 
 
Peakaitsme suurus leitakse valemiga 6: 
 
I = 
 
(6) 
, ∗.∗*+, /
 
, kus U - pinge; 
P - samaaegse tarbimise võimsus; 
cos φ - tarbimisgrupi võimsustegur. 
 
I = 
 
 = 72,53 A 
 
, ∗
∗ ,
 
Peakaitsme peaks olema seega 3 x 80 A. 
 
18 
 
9. KALKULATSIOON EHITUSORGANISEERIMISE KULUDE 
MÄÄRAMISEKS 
Tabeli 1 põhjal on koostatud eraldi tabel ehituseorganiseerimise  kuludest (vt. tabel 4). 
Tabel 3 
Ehituse organiseerimise kulud 
Ühiku 
Maksumus,        
Töö 
Ühik 
Maht 
hind, € 
€ 
Krundi märketööd 
ha 
0,9 
320 
                  288,0   
Piirdeaedade paigaldus 
jm 
275 
0,64 
                  176,0   
Kontorsoojaku rent 
kuu 
7 
192 
               1 344,0   
Laokonteiner 
tk 
1 
1206 
               1 206,0   
Ajutine kanalisatsioon 
jm 
5 
14,45 
                    72,3   
Ajutine vesivarustus 
jm 
25 
30,74 
                  768,5   
Ajutine elekter 
jm 
30 
3,98 
                  119,4   
Elekter 
kuu 
7 
68 
                  476,0   
Vesi 
kuu 
7 
68 
                  476,0   
Ehitusplatsikorrashoid 
h 
336 
6 
               2 016,0   
Ehitusjäätmete konteineri rent 14m3 
kuu 
7 
420 
               2 940,0   
Objektivalve 
h 
2480 
6 
            14 880,0   
Kontorivalve 
m2 
24 
0,71 
                    17,0   
ITP  Palgad  
h 
1280 
25 
            32 000,0   
MASINAD  
  
  
  
  
Komatsu PC210 2007 
h 
304,6 
45 
            13 707,0   
MAN TGA 35.360 
h 
304,6 
30 
               9 138,0   
Minilaadur Caterpillar 226B 
h 
110,5 
25 
               2 762,5   
40t Demag AC 40 City 
h 
192 
60 
            11 520,0   
Müller  MS-16 + Juntan PM-25 
h 
23,5 
110 
               2 585,0   
Ehituse organiseerimisekulud kokku ilma käibemaksuta              96 491,7   
Ehituse maksumus ilma käibemaksuta            804 493,0   
Osakaal protsentides                    11,99   
 
Ehituse organiseerimise kulud moodustavad 11,99 protsenti hoone kogumaksumusest.  
19 
 
Arvestades  hoone  asukohta  on  väga  hea  antud  objektil  kokku  hoida  ajutiste  teede  pealt  - 
nimelt alguses loodud ajutisi teid saab hiljem kasutada asfaltteekatte alustena. 
Teine  võimalus  kokku  hoidmiseks  on  nõnda  nimetatud  "transport   ratastelt ",  kus  elemendid 
tuuakse objektile tunnigraafiku alustel ning paigaldatkse kohe tema lõpliku asukohta - sellega 
välditakse  lisakulutusi.  Samuti  kiireneb  montaažitöö,  ei  pea  tegema  tegema  väärtust  mitte 
loovaid tegevusi - transpordi vahendilt maha tõstmine laoplatsile ning hiljem sealt edasi tema 
lõplikku  asukohta. 
 
 
20 
 
10.  TÕSTEMEHHANISM EHITUSTEGEVUSE 
LÄBIVIIMISEKS 
Hoone  on  monteeritavast  raudbetoonkarkass  skeletiga,  seega  on  tõsta  vaja   poste ,  riive, 
õõnespaneele,  välisseinaelemente  jms  ning  lähtun  kraana  valikul  kõige  raskematest 
elementidest. Kõige  raskemad  elemendid on välisseina paneelid.  
Kraanaks valisin 40t Demag AC 40 City ning valiku  tegin  tõstegraafikute võrdlemise alusel 
(vt.  joonis  2).  Hinnanguline  kõige  pikem  tõste  on  vaja  teha  ca  22  meetri  kaugusele  ja  12 
meetri kõrgusele ning kui arvestada välisseinapaneeli kaalu, mis on maksimaalselt 2,5 tonni, 
siis 40t kraana saab tõste tehtud. 
35  tonnise  tõstevõimega  kraana  jääb  natukene  lahjaks,  sest  kraana  suudab  tõsta  20  meetri 
kaugusele kõigest 2,5 tonni ning kõrgus jääb alla 12 meetri (vt joonis 1.). 
21 
 
 
Joonis 1. 35t
5  au
a tokra
r a
a n
a a 
a tõste 
e gr
g aa
a f
a i
f k. [11] 
22 
 
 
Joonis 2. 40t
0  kra
r a
a n
a a 
a tõstefr
f a
r a
a fi
f k. [12] 
 
 
23 
 
KOKKUVÕTE 
Ehitustööd algasid 7.mail ning lõppesid 17.detsember 2018, mis teeb ehitustööde kestvuseks 
natuke üle seitsme kuu. Objekti maksumus on 804 983 € ning ehituse organiseerimise kulud 
sellest moodustavad 11,99% ehk 96 491,7 €. 
Ehitusobjektil  viibib kõrgajal 34 ehitustöömeest.  
Tööautor  omandas  teadmisi  juurde  ehituse  organiseerimisest.  Samuti  sai  selgemaks  MS 
Projectiga töötamine.  
 
24 
 
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 
[1] 
Tallinna 
Tehnikaülikool, 
"Vaivundamendid" 
[Võrgumaterjal]. 
Available : 
http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/5-1%20Vaivundamendid%20D.pdf 
[Kasutatud 27.november,  2017 ]. 
[2] 
Betoneks 
AS, 
"Tooted" 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.betoneks.ee/index.php?id=220 [Kasutatud 27.november, 2017]. 
[3] 
Betoneks 
AS, 
"Tooted" 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.betoneks.ee/index.php?id=267 [Kasutatud 27.november, 2017]. 
[4] 
Tallinna 
Tehnikakõrgkooli 
moodle, 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/40530/mod_resource/content/0/Katusetoeoed2/Rullmaterjal
i_paigaldusjuhis.pdf [Kasutatud 27.november, 2017]. 
[5] Columbia-Kivi AS; "Kasutusjuhendid" [Võrgumaterjal]. Available:  http://www.columbia -
kivi.ee/ kasulikku /kasutus-juhendid/armeeritud-muuritise-ladumise-betoneerimise-juhend 
[Kasutatud 27.november, 2017]. 
[6] J.  Sutt , Ehituskorraldus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1997, p. 14-15. 
[7]  "Töötervishoiu  ja  tööohutuse  nõuded  ehituses",  [Võrgumaterjal].  Available: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/13181373 [Kasutatud 27.november, 2017]. 
[8]  O.   Müürsepp ,  J.  Sutt,  Ehitusplatsi  korralduse  kavandamine,  Tallinn:  Tallinna 
Tehnikaülikool, 2004, p. 65. 
[9]  A.  Veski,  Ehituse  organiseerimine,  Tallinn:  Eesti  NSV  kõrgema  ja  kesk-erihariduse 
ministeerium, 1976. 
[10]  O.  Müürsepp,  J.  Sutt,  Ehitusplatsi  korralduse  kavandamine,  Tallinn:  Tallinna 
Tehnikaülikool, 2004, p. 73. 
[11]  Kraana  Kaks  OÜ;  [Võrgumaterjal].  Available:   http://www.kraana2.ee/wp -
content/uploads/2013/12/77.LTM_1030-2.1.pdf [Kasutatud 27.november, 2017]. 
25 
 
[12]  Kraana  Kaks  OÜ;  [Võrgumaterjal].  Available:   http://www.kraana2.ee/wp -
content/uploads/2014/03/02_Demag-AC-40-City-Spec.pdf [Kasutatud 27.november, 2017]. 
26 
 
LISAD 
Lisa 1. Ehitusplatsi plaan 
Lisa 2. Kalendergraafik 
 
27