Kursuse projekt - Mullatööd (0)

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Hoone osades harjutustöö lühikirjeldus 4
3.Mullatööde tehnoloogiakaart 5
3.1. Tööde loetelu 5
3.2. Tööprotsesside kirjeldus 5
3.2.1.Märketööd 5
3.2.2.Kasvupinnase koorimine 5
3.2.3.Mineraalpinnase eemaldus 6
3.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla 6
3.2.5.Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus 6
3.2.6. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele 6
3.2.7.Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele 6
3.2.8.Vundamendi seinaplokkide paigaldus 7
3.2.9.Süvendi tagasitäide 7
3.2.10.Betoonpõranda rajamine 7
3.2.11.Haljastuskihi rajamine 7
3.3. Tööde kvaliteedi nõuded 8
3.4. Brigaadide koosseisu määramine 9
3.5. Tööde mahtude arvutus koos joonistega 10
3.6.Tööde ajamahukuse määramine 11
3.7.Töödele vajalike masinate määramine 12
3.8. Veokite vajaduse arvutamine 21
3.9. Kalendergraafik töödele, tööjõule, masinatele , materjalidele 22
3.10.Tööohutusnõuded mullatöödel 23
3.10.1. Raadamine 23
3.10.2.Kaevetööd 23
3.10.3.Täitetööd 24
3.10.4.Kaitsevahendid 24
3.10.5.§30. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad 25
3.10.6.§31. Kaevandused, kaevud , maa-alused tööd, tunnelid ja mullatööd 25
4.Kokkuvõte 26
5.Kasutatud kirjandus 27
6.Lisad 28

Sissejuhatus
Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine „hoone osad“ jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud.
Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil.
Lisades on välja toodud AutCAD 2007’ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem.

Hoone osades harjutustöö lühikirjeldus
Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi.
Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - φ = 30˚. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad.

Mullatööde tehnoloogiakaart

Tööde loetelu
Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9.

Tööprotsesside kirjeldus

Märketööd
Enne pinnase teisaldust märgivad 2 ehitusmeest vastavalt projektile maha teisaldatava pinnase kabariidid, mille järgi ekskavaatori Cat 320D juht orienteeruma hakkab. Süvendi kabariidid märgitakse kas suundnööri või märkevärviga märketaradele.

Kasvupinnase koorimine
Eeldatavaks kasvupinnase kihi paksuseks on 0,5 meetrit, mis esimesena eemaldatakse ekskavaatoriga Cat 320D, transporditakse Scania CB8x4EHZ kalluritega ja hoiustatakse mineraalpinnasest eraldi objekti läheduses projektis ettenähtud kohas 200 meetri kaugusel, kui maht on suurem, jäetakse vajalik kogus objekti lähedale, ülejäänud utiliseeritakse. Lisa 2.

Mineraalpinnase eemaldus
Käesolevas projektis on mineraalpinnase kihi paksusesks 1 meeter, ning süvendi põhi 1,5 meetrit maapinnast. Ekskavaator Cat 320D kaevab pinnast, tõstes selle kalluri Scania CB8x4EHZ kasti, mis viib selle ladustamis kohta või antud projekti järgi – utiliseerimisele. Lisa 2.

Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla
Killustiku padja paksus projekti järgi on 300 mm ning ulatub taldmiku plokist 300mm. kahele poole eemale. Killustik tuuakse minilaadur Cat 236 II’ga, killustiku padi ehitatakse tihendatud pinnasele, vajalikule kõrgusele, mis samuti tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465. Lisa 4.

Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus
Vundamendi taldmikuplokid paigaldatakse teleskooptõstuk Cat TH 417’ga täpselt oma asukohta , ning seotakse omavahel armatuuri ja betooniga. Töödel osalevad teleskooptõstuki juht ja 2 paigaldajat. Lisa 3.

Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele
Geodeedid käivad objektil mitu korda, esmalt enne vundamendi taldmikeplokkide paigaldamist, teisalt peale paigaldamist, vahetult ennem monoliit betoonvöö ehitamist ja seejärel peale betoonvöö kivistumist. Geodeedid markeerivad teodoliidiga killustiku padjale, taldmikuplokkidele ja betoonvööle projektijärgsete seinte telgede täpsed asukohad, mille järgi vundamendi seinaplokid paika laotakse. Plokid tõstetakse paikka teleskooptõstukiga Cat TH 417’ga. Lisa 3.

Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele
Monoliitne betoonvöö konstrueeritakse taldmikuplokkide peale, tasandamaks taldmikuplokkide paigaldamisest tulnud ebatasasusi ning tagamaks kaalu ühtlasemat jaotust. Betoon tuuakse mikseriga Mercedes - Benz Actros 3241. Taldmikuplokkidele ehitatakse vajalikud rakised , armeeritakse ja seejärel betoneeritakse monoliidina.

Vundamendi seinaplokkide paigaldus
Vundamendi seinaplokid tõstetakse paika taldmiku peale valatud betoonvööle teleskooptõstukiga Cat TH 417’ga ning asetatakse vöö peale täpselt telgede järgi, mille asukohad on eelnevalt geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5.

Süvendi tagasitäide
Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv , mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465’ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4.

Betoonpõranda rajamine
Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht.

Haljastuskihi rajamine
Haljastuskiht rajatakse hoone välisperimeetri ümber, kogu väljakaeve ulatuses 0,2 meetri paksuse kihina. Muld võetakse pinnase koorimisest alles jäetud ladustamiskohast 200 meetri kaugusel, tuuakse tagasi kallurveokitega Scania CB8x4EHZ, mis laetakse täis teleskooptõstukitega Cat TH 417. Objektil tegeleb mulla laiali laotamisega minilaadur Cat 236 II. Lisa 4. Lisaks süvendi tagasitäitele kuluvale kasvupinnasele, rajatakse haljastuskiht kogu liigeldava ala ulatuses (ca. 5500 m2), mille kogumahuks on ligikaudu 1060 m3 mulda, millest 230 m3 on olemas ning juurde tellida tarvis 830 m3 mulda, see on 47 auto koormatäit.

Tööde kvaliteedi nõuded
Töödel kasutataval kvaliteedi nõuded on välja toodud Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetest MaaRYL 2000 – Pinnasetööd ja alustarindid.
D1 Olemasolevad ehitised: D11olemasolevad puud ja taimestik
D2 Ehitusplatsi süvendid: D21 nõlvadega süvend
D4 Täite- ja alustarindid: D41 välisrajatiste vundamentide alustäide, välisrajatiste tarindite ümbristäide, välisrajatiste seespoolne täide. D43 territooriumi täide, mulle, D44 tarindikihid, liiklusalade tarindikihid, puhkealade tarindikihid, D45 alustarindid, muud alustarindid
D6 Taimestik ja kasvualused: D61 dekoratiiv -, tallatav- ja looduslik muru, D62 puud
D8 Välisinventar: D83 ehitusplatsi liiklusviidad
E2 Süvendid: E21 nõlvadega süvend
E4 Täited: E41 vundamendi alustäide, alustöited jämedateraliste pinnastega, E42 tarindiäärsed täited jämedateraliste- ja väljakaevatud pinnasega, E43 tarindite seespoolsed täited jämedateraliste pinnastega
E6 Alustarindid: E61 hoone alustarindid
11 Raadamine ja lammutamine: 11.1 raadatav materjal, 11.4 raadamine, lammutus ja kaitse, 11.5 raadatud ehitusplats
12 Kaevetööd: 12.1 kaevandatav pinnas, 12.3 kaeveala, 12.4 Kaevetööd ja tosetus
15 Täitmine: 15.1 täitematerjalid, 15.3 aluspinnas, 15.4 täitetööd
17 Haljastustööd: 17.1 taimestik, 17.4 istutamine ja külv 2

Brigaadide koosseisu määramine
1. Krundi märketööd: 2 töölist
2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele
3. Mineraalpinnase eemaldus: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele + abitööline märkimise ja kitsamate kohtade välja kaeveks
4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla: 1 tööline
5. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele: 2 töölist
6. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus: 2 töölist
7. Vundamendi seina plokkide paigaldus: 2 töölist
8. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele: 3 töölist
9. Süvendi tagasitäide: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele + 2 abitöölist täite tasandusele ja tihendamisele
10. Betoonpõranda ehitus: 4 töölist + betooni pumi juht
11. Haljastuskihi rajamine: 1 väikelaaduri juht + 2 töölist kasvupinnase tasanduseks, muru seemne külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks 3

Tööde mahtude arvutus koos joonistega
Mineraal-, kasvupinnase, killustiku, liiva, kergkruusa ja betooni mahu väljaarvutused on tehtud AutoCad programmi abiga vastavalt joonistele, mis on välja toodud lisas.
Väljakaeve mahud
Kihi paksus
Kogus
Ühik
Mineraalpinnas
1000 mm.
474,65
m3
Kasvupinnas
500 mm.
303,35
m3
Kogumaht
 
778
m3
Killustiku mahud
Kihi paksus
Kogus
Ühik
Kogumaht
300 mm.
54,54
m3
Kasvupinnase tagasitäite maht
Kihi paksus
Kogus
Ühik
Muld
200 mm.
73,2
m3
Kergkruus
1200 mm.
299,53
m3
Kogumaht
 
372,73
m3
Mineraalpinnase tagasitäite maht
Kogus
Ühik
Liiv
341
m3
Kergkruus
37,7
m3
Kogumaht
378,7
m3
Vundamendi ja taldmiku mahud
Kogus
Ühik
Taldmikuplokid (82 tk)
43,71
m3
Vundamendiplokid (196 tk)
40,03
m3
500 mm. Plokk (66 tk)
32,09
m3
300 mm. plokk (130 tk)
7,94
m3
Kogumaht
83,74
m3
Monoliitbetooni maht
Kogus
Ühik
Taldmiku monoliit vöö
6,68
m3
Plokkide monoliit
2
m3
Põranda betoon
21,05
m3
Kogumaht
29,73
m3
Haljastuse maht
Kogus
Ühik
Kogu krunt
7124,96
m²
Liiklemis ja ladustamisala
5556,24
m²
Taastatav haljastus
1059,63
m3

Tööde ajamahukuse määramine
1. Krundi märketööd: 0,5 päeva
2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 303,35 m3 x 0,01 tundi/m3 = 3,03 ̴ 4 tundi
3. Mineraalpinnase eemaldus: 474,65 m3 x 0,012 tundi/m3 = 5,7 ̴ 6 tundi
4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla: 54,54 m3 x 0,3 tundi/m3(1 tööline) = 16,36 tundi ̴ 17 tundi ühel töölisel. Kahe töölisega saab töö tehtud
= 8,5 tundi ̴ 9 tundi
5. Geodeetilised märgid taldmikualusele killustikule: 0,5 päeva
6. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus:
= 41 tundi ehk 5 päeva
7. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele: 0,5 päeva
8. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele: 6,68 m3 x 15 inimtundi/ m3 = 100,2 tundi ehk 12,5 päeva, kolme töölisega 4,1 päeva
9. Geodeetilised märgid betoonvööle: 0,5 päeva
10. Vundamendi seina plokkide paigaldus:
= 98 tundi ehk 12,25 päeva
11. Monoliidi valu vundamendi plokkidele: 2 m3 x 15 inimtundi/ m3 = 3,75 päeva, kolme töölisega 1,25 päeva
12. Süvendi tagasitäide: (379,22 m3liiv + 129,05 m3kergkruus) x 0,05 tundi/ m3 = 25,41 tundi ehk 3,18 päeva
13. 100 mm armeeritud betoonpõranda ehitus – 0,5 inimtundi/ m2
14. 20 cm paksuse haljastuskihi rajamine: 95,95 m3 x 0,3 inimtundi/m3 = 28,79 tundi ehk 3,59 päeva

Töödele vajalike masinate määramine
Mullatöödel vaja minevad ning arvutustes kasutatud masinad valis autor välja internetist. Masinateks on Swepac FB 465 tihendaja ehk vibroplaat, kallurveok Scania P380 CB8x4EHZ, ekskavaator Cat 320D, teleskooptõstuk Cat TH 417, minilaadur Cat 236B II, ja pumbaga betoonimikser Mercedes- Benz Actros 3241. Järgnevalt väljatoodud masinate spetsifikatsioonid:
Swepac FB 465 tihendaja ehk vibroplaat 4
Kallurveok Scania P 380 CB 8x4EHZ 5
Roomikekskavaator Cat 320D6
Teleskooptõstuk Cat TH 417
7
Minilaadur Cat 236B II seeria
8
Betooni pumi Mercedes- Benz Actros 3241B
9
Seguri maht: 7 m3
Telgede arv: 4
Tühikaal: 21,000 kg
Masti ulatus ette: 21 m 10

Veokite vajaduse arvutamine
Kallurauto: Scania P380 CB8x4EHZ: Auto maht 21 m3 x 0,85 mahtuvus % = 17,85 m3
Kopa laadimiskiirus 1 kasvupinnase koorma tarvis t1kasv = 17,85 m3 x 0,01 x 60 = 10,71 ̴ 11 minutit.
Kopa laadimiskiirus 1 mineraalpinnase koorma tarvis t1min = 17,85 m3 x 0,012 x 60 = 12,852 ̴ 13 minutit.
Kopa laadimine + teisaldus 3 km. mineraalpinnas : tt3 = 13 +
+ 2 + 5 = 32 minutit ehk 1 tsükkel.
Kopa laadimine + teisaldus 3 km. kasvupinnas: tt3 = 11 +
+ 2 + 5 = 30 minutit ehk 1 tsükkel.
Kopa laadimine + teisaldus 200 m. kasvupinnas : tt0,2 = 11 +
+ 2 + 5 = 18,8 ̴ 19 minutit ehk 1 tsükkel.
Mineraalpinnas:
Ajaline kestvus: 474,65 m3 x 0,012 x 60 min. = 341,7 minutit
Transpordi vajaduse arvutus 3 km. kaugusele:
= 2,5 ̴ 3 autot
Kasvupinnas:
Ajaline kestvus: 73,2 m3 x 0,01 x 60 min. = 43,9 minutit
Transpordi vajaduse arvutus 200m kaugusele:
= 1,8 ̴ 2 autot
Ajaline kestvus: 230,15m3 x 0,01 x 60 min. = 138,1 minutit
Transpordi vajadus 3 km. kaugusele:
= 2,8 ̴ 3 autot

Kalendergraafik töödele, tööjõule, masinatele, materjalidele

Tööohutusnõuded mullatöödel

Raadamine

• Küsige, kas töö riske on hinnatud ( näiteks tarindite varisemine, puude langetamine) j akuidas on mõeldud ohte ära hoida.
  
• Hoolitsege, et ehitusplats oleks selgesti märgistatud (näiteks märklindid, kaitsetarad ja keelutahvlid).
  
• Kontrollige, et tööalal ei oleks õhuliine. Kui neid on, siis küsige, kuidas tuleks toimida ( ohualad, tööde korraldus, märgistamine).
  
• Tutvuge mehhanismide tootejuhenditega ja hoolitsege, et juhendataks nende kasutamist.
  
• Jälgi pidevalt mehhanismide ja abivahendite seisukorda. Kontrollige, et neile oleksid ülevaatused tehtud. Ärge kasutage vigast mehhanismi või sseadet.
  
• Ärge minge mehhanismide tööalale nii, et juht teid ei märka. Hoiduge eemale tagurdatavatest masinatest.
  
• Parandage enda nähtavust, näiteks kandke ohutusvesti.11
  

Kaevetööd

• Küsige, kas kaablite, juhtmete ja torustike asukohad on välja selgitatud (juhtmekaart) enne kaevetööde alustamist.
  
• Küsige, kas kaeviku varisemisriski on hinnatud ja kas selles võib töötada.
  
• Hoolitsege selle eest, et kaevik toestataks vastavalt projektile. Kui kaevikut ei toestata, tagage, et kaevikuservad kaevataks küllaldase kalde all või astmeliselt, olenevalt pinnase kvaliteedist ja kaeveoludest.
  
• Pidage meeles, et varisemisoht on suurem vihmade, kuiva perioodil, keltsa sulamise ja vibratsiooni mõjul. Väga tähelepanelik tuleb olla koheva pinnase või 2 meetrist sügavama kitsa augu kaevamisel.
  
• Kontrollige, et kaevikusse tehtaks korralikud tõusu- ja liikumisteed .
  
• Hoidke sõidukid ja masinad kaeviku servast piisavalt kaugele ja paigutage väljakaevatav pinnas kaevikust kaugemale. Vajadusel pange kaeviku ümber kukkumiskaitsed või märgistage ohtlik ala.
  
• Tutvuge masinate ja seadmete tootejuhenditega. Jälgige pidevalt masinate seisukorda ja ärge kasutage rikkis masinaid.
  
• Ärge kasutage kaevemasinat tõstukina, kui see pole selleks ette nähtud ja vastavalt varustatud.
  
• Töötage vastavalt kaeveprojektile.12
  

Täitetööd

• Tutvuge masinate ja seadmete tootejuhenditega ja pöörake pidevat tähelepanu nende seisukorrale. Kontrollige, kas on tehtud kasutuselevõtu ülevaatused. Ärge kasutage rikkis masinaid ja seadmeid.
  
• Vaadake, kas seadmed on märgatavad ja pöörake tähelepanu inimeste liikumisele ohupiirkonnas.
  

• Ärge minge masina tööpiirkonda nii, et juht teid ei märka. Hoiduge eemale tagurdatavatest masinatest.
  

• Järgige kaevetööde projekti13
  

Kaitsevahendid

• Kasutage kuulmekaitseid kettsaega töötamisel ja alati, kui müratase ületab 85 dB.
  
• Kasutage silmatorkavat helkuriga tööriietust ning vajadusel ohutusvesti.
  
• Kasutage kaitsekiivrit ja turvajalanõusid, kui töötate sõidukite ja masinate läheduses.14
  

§30. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad

• Kõik kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad peavad olema eelnevalt kontrollitud, katsetatud ja hoitud heas töökorras.
  
• Kaevandamis- ja transportmehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe.
  
• Peab vältima kaevandamis- ja transportmehhanismide ning masinate kukkumist kaevandisse või vette.
  
• Vajadusel tuleb kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad varustada ohutusseadistega, mis kaitsevad kasutajat või juhti masina ümberpaiskumise korral või kukkuvate esemete eest.
  

§31. Kaevandused, kaevud, maa-alused tööd, tunnelid ja mullatööd

• Kaevanduses, kaevus , tunnelis või maa all töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud:1) kasutada pinnasele vastavat toestust või tõkketammi;
  2) ennetada ohte, mis võivad põhjustada inimese, esemete või materjalide kukkumist või vee sissetungi;
  3) kõik töötamiskohad tuleb varustada piisava tugevusega ventilatsiooniga, et tagada küllaldane värske õhu juurdepääs;
  4) töötajatel peab olema võimalus ohutult varjuda tulekahju, tulvavee või materjalide varisemise korral.
  
• Enne kaevetööde algust tuleb välja selgitada ja viia miinimumini maa-alustest kaablitest või muudest ülekandesüsteemidest tulenevad ohud.
  
• Kaevandused, kaevud ja tunnelid tuleb varustada ohutute sisse- ja väljapääsudega.
  
• Pinnasekuhjad, materjalid ja liiklusvahendid tuleb hoida kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral püstitada kaitsetõkked. 15
  

Kokkuvõte
Ülesande sooritamisel kasutas autor palju interneti ja teiste erialase kirjanduse abi, mille käigus omandas ka väga palju uusi oskuseid, tehnoloogiaid ja erinevaid võtteid lahendamaks talle määratud ülesannet ning teadmise, et teabekeskuses on palju kasulikku ehitusalast materjali.
Kõige enam tekitasid raskust erinevate mahuarvutuste koostamine, kuid joonestusprogrammi AutoCAD 2007 abiga said ka need raskused ületatud ja projekt lõpetatud.

Kasutatud kirjandus

Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid. Tallinn 1997

Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid . Tampere 2006

Müürsepp, O., Sutt , J. Ehitusplatsi korralduse kavandamine. Tallinn 2004. Lk 20

OÜ EKE NORA . Ehituslikud üksushinded. Üldehitustööd II. Põrandad. Betoonpõrandad. Tallinn 2008. Lk 2

Betooni pumi Mercedes- Benz Actros 3241B. Kättesaadav:
http://fc04.deviantart.com/fs42/i/2009/166/3/9/HC_Betoon_MB_Actros_3241_by_EstTrucks.jpg

Kallurveok Scania P 380 CB 8x4EHZ. Kättesaadav:
http://www.petroscan.ru/files/doc/pages/12972481150.pdf

Minilaadur Cat 236B II seeria. Kättesaadav:
http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Minilaadurid/

Ramjalg, A. Tehnoloogia I kursusetöö juhend. Kättesaadav:
http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=20832

Roomikekskavaator Cat 320D. Kättesaadav:
http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Roomikekskavaatorid/

Pumi andmed. Kättesaadav:
http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/transport_pumpamine/massid_ja_gabariidid.ht m

Teleskooptõstuk Cat TH 417. Kättesaadav:
http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Teleskooptostukid/

Vibroplaat Swepac FB 465. Kättesaadav:
http://www.swepac.com/index.cfm?id=7&l=2

Lisad
1 Müürsepp, O., Sutt, J. Ehitusplatsi korralduse kavandamine. Tallinn 2004. Lk 20.
2 Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Tallinn 1997. Lk 18 – 225.
3 Ramjalg, A. Tehnoloogia I kursusetöö juhend. Kättesaadav: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=20832
4 Vibroplaat Swepac FB 465. Kättesaadav: http://www.swepac.com/index.cfm?id=7&l=2
5 Kallurveok Scania P 380 CB 8x4EHZ. Kättesaadav: http://www.petroscan.ru/files/doc/pages/12972481150.pdf
6 Roomikekskavaator Cat 320D. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Roomikekskavaatorid/
7 Teleskooptõstuk Cat TH 417. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Teleskooptostukid/
8 Minilaadur Cat 236B II seeria. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Minilaadurid/
9 Betooni pumi Mercedes- Benz Actros 3241B. Kättesaadav: http://fc04.deviantart.com/fs42/i/2009/166/3/9/HC_Betoon_MB_Actros_3241_by_EstTrucks.jpg
10 Pumi andmed. Kättesaadav: http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/transport_pumpamine/massid_ja_gabariidid.ht m
11 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 46.
12 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 47
13 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 51
14 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 51
15 Tööohutus kaevetöödel. Riigiteataja . Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/77963