Vastus leiad õppematerjalist: Ehitiste renoveerimine

Ehitiste renoveerimine (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitiste renoveerimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada?
Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
Millised on vajalikud piisavad tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks?
Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on?
Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel?
Kuidas määrata?
Kuidas tekivad ja millised?
Milleks see on vajalik?
Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht?
Mis on etringiit?
Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud?
Milliseid lahendusi teate?
Mida on võimalik teha?
Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures?
Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks?
Kuidas määrata välisseina soojapidavust?
Miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik?
Kuidas seda määrata?
Kuidas vältida mida teha kahjustuste puhul?
Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused?
Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon?
Milline peaks olema õige katuselae konstruktsioon?
Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus?

Ehitiste renoveerimine

Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist?
Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine . Kontrollitakse katusekonstruktsioon , torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi , liitekohad , niisked ruumid, hallitus , torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž , pinnasevesi, vihm , täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid.

Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi
Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi
- kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants ), temperatuuri mõjutused;
- ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine;
- habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või
pingekondensaatorite tõttu on omaette küsimus;
- keevitustööde mittekvaliteetne tegemine talvel (erinõuded alates +5° C-st madalamate
temperatuuride puhul);
- konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine;
- konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine;
- ülekoormamine lumega;
- terase korrosioon ;
- vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel;
- mitteprojektikohaste avade tegemine;
- sidemete kõrvaldamine;
- väsimuspurunemine, purunemine vananemisest;
- vundamentide või muu ebaühtlane vajumine;
- mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused.

Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada?
Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.

Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused
Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm ). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine .

Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata?
Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist ), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi.

Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik , mille kestel konstruktsiooni kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita

Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid ?
Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine . Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil , arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega.

Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid
Uurija peab kindlaks tegema objekti vanuse, varem toimunud renoveerimised, ümberehitused, laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab:
1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega.
2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega.
3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel.
4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve.

Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed.
Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit . Soojapidavust, heliisolatsiooni , sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon , seadmed, eriehitised (tornid, mastid , sillad).

Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine
Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul.
Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha:
- mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas;
- konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi;
- proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi;
- proovikoormamisi;
- soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi;
- läbipuhutavuse määramist;
- kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta.
Uurimistulemused tuleb fikseerida raportis (aruandes), kus kui tellitud antakse ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad).
Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 –16 % taastusremondi maksumusest.

Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused?
¤ vajaliku hoolduse tegematajätmine (niiskumine, korrosioon, mädanemine , sh torustike leke, pinnase leondumine või ärakandumine vundamentide alt jne);
¤ ülekoormamine (sh ka temperatuuriga);
¤ transpordi jne avariid ;
¤ tulekahju.

Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine
Olukorra uurimine sisaldab:
I faas - täielik visuaalne vaatlus , mis on dokumenteeritud, illustreeritud fotodega ja plaanidega
II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega
III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne)
IV lõpuks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve, mis peab näitama, kas vastava äriplaani olemasolul on võimalik või tasub ühe või teise taseme renoveerimist ette võtta.
Uurija peab kindlaks tegema
- objekti vanuse;
- varem toimunud renoveerimised;
- ümberehitused;
- laiendused;
- kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon , tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne);
- ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon);
- kasutamine, koormuse liik ja suurus;
- elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad;
- juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp );
- ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad);
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid , liited );
materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused;
- energiatehnilised aspektid ( soojapidavus );
- esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm)
Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne.
Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon , viimistlustööd, valgustus , r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused , konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid

Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid

Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed . Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad vastu paindele ja survele. Ning teha keemilisi teste ,et ega ei ole seened bakterid ega putukad kahju teinud. Seda viimast saab ka silmaga vaadeldes kindlaks teha.

Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile
Hallitus ja sinistusseened üldiselt ei kahjusta puidu rakke, kahjustavad välisilmet ja hallitusseente eosed võivad tekitada allergiat või muid haigusnähte. Mädanikseente kahjustused tekivad kahes etapis :
esimeses etapis

tükeldavad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos

teises etapis
- vees lahustunud glükoosi molekulid oksüdeeruvad õhuhapnikus, mille tulemusena eraldub süsihappegaas , vesi ja soojus (soojuse hulk sama, mis puidu põlemisel, kuna aga protsess aeglane, siis ei ole märgatav
Hoonetes ja ehitistes on puidu peamiseks lagundajaks seened. Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes , s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud.
Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0
Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi.
Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused
Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik.
Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus , muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks .

Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks?
Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi.
Mädanikseente kasvueeldused sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest:Mädanikseenete kasvutingimused on temperauuril vahemikus 0-30 ,kus puidu niiskus on 18-120%.

Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused.
Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket , kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise .

Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks?
Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus , renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened.

Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate?
Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80’C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus.

Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud
konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse;
* ekspluateerimistingimused;
* õiged värvkatted;
* kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel);
* termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul);
* keemiline töötlemine
* võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol , Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt);
* süvaimmutus ( elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne.

Kirjeldage puitkonstruktsioonide ( talad , postid, sarikad ) tugevduslahendusi
Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid - või kevlarkangaga. Küllastusvaikudega, kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit-, betoon liitkonstruktsiooniga.
Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga .
Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali.

Tellis (kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused
Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad
Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente.

Kivist välisseinte defektid , kahjustused
Kahjustusi võib jaotada:
1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi , mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod.
2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele.
3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni.
4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused.

Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on?
Sulfaatne korrosioon ( atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev):
Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete
soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist , müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel , tugiseintel, samuti ka korstendel.
Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate . Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga

Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused.
Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele; 3) seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid.

Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha?
Lisasoojustamine mineraalvillaga või tselluvillaga ja katmine siseviimistlus plaatidega.(kõige levinum viis).

Lisasoojustamine mineraalvillaga ilma villavahelise kinnituskarkassita.
Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga.
Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga.

Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused
Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel on asjaolu, et paljude aastate jooksul ei uuritud hoonete ja ehitiste töötamise tõrgete põhjusi piisavalt, mille tõttu ehitusnormide vajalik korrigeerimine jäi nõuetest maha. Teine suur enneaegsete kahjustuste põhjus on ekslik arvamus, et betoonkonstruktsioonid on vaja vastavalt normidele projekteerida ja ehitada.
Betoonkonstruktsioone kahjustavad välised mõjurid
- erosioon (tuule mehaaniline mõju, kulutamine);
- niiskus ja külm;
- deformatsioonid temperatuuri- ja niiskusevaheldusest;
- õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine;
- õhu reostus , muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi tekkimine, ning mitmesugused muud väliskeskkonnast põhjustatud muud soolad (soolmineraalid);
- kohalikud keemilised mõjurid;
Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid
- betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid;
reaktiivne täitematerjal;
Betooni lagundavad jõud
- hüdrauliline rõhk;
- jääkristalli kasv;
- osmootne rõhk;
- soolade kristalliseerumine ;
- soojuspaisumistegurite erinevus;
- temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged;
- "soojašokk”

Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel ?
Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate , seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus.

Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile
Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne.
materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad).
Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil:
- algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel;
- õhust, pinnaseveest, pinnasest;
- remondimaterjalidest.
Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks
- Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel)
- Kips CaSO4 x 2H2O (25 %)
Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul:
- pinnakihi kestendamine ja koorumine ;
- pragunemine;
- liivast täitematerjali väljapudenemine ( krohvid );
- sidematerjali või kivi struktuuri purunemine

Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata?
Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, mittepüsivatel üle 10 g/m2h

Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised?
a) sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nim kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad põhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga.
b) nitraatide kahjustused tsementkivide või krohvide puhul: Paisuv toime: sulfaatne paisumine , näiteks etringiit ; aluseline paisumine - räni, opaal alustega aluselised silikaatsed geelid. Soolad tekivad: väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 ; materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; õhust, pinnaseveest, pinnasest; remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad,näiteks: tenardiit; kips. Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: pinnakihi kestendamine ja koorumine; pragunemine; liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. c) eflorestsents: see nähtus tekib seina kuivamisel, kui vee aur tungib seinast välja ja seejärel liiguvad ka soolad seinakonstruktsioonist müüri pinnale. Sooladest välja kantud hulk sõltub soolade iseloomust, nende hulgast ja nende lahustuvusest, kuid ka keemilisest toimest. Eflorestsents ehk kristallilise kihiga kattumine avaldub telliskonstruktsioonide puhul valge vōi valkja soolakihi ilmumisega tellismüüri pinnale. Sisuliselt on tegemist absorbeeritud vee väljakuivamisel vabanevate sooladega, mis kogunevad seina pinnale, moodustades seal juba varem kirjeldatud valkja kihi.Vaadeldav protsess vōib kesta mitmeid aastaid ning sõltub peamiselt soolade hulgast seinakonstruktsioonis. Kahjustuste ulatus sōltub tavaliselt soolade keemilisest koostisest. Soolad vōivad seinakonstruktsiooni sattuda mitmel viisil, nii müürikivide kui mördi ja ka krohvikihi kaudu. Samuti vōivad soolad sattuda seinakonstruktsiooni läbi pinnasevee, sadevete ja ka näiteks laohoonete puhul ka ladustatava materjali kaudu. Välimine eflorestsents on harva tōsine probleem, sest seina pinnale kogunevad soolad pestakse maha vihma poolt. Hoopis problemaatilisem on sisemine eflorestsents, eriti just krohvitud ja arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid . Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega.

Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik?
Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb.

Raudbetoon – või teraskonstruktsioonide katoodkaitse
Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab.

Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti?
Betoonpindade remondil kõrvaldatakse vanad pinnakatted survepesuga, kahjustatud betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine.

Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht?
Kuna kui kaitsekiht puudub hakkab sarrus roostetama ja see nõrgestab sarruse tugevust ja vastupidavust .

Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada?
NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3

Mis on etringiit?
Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure hulga kristallvett ja lõhub seetõttu paisudes ümbritseva struktuuri.

Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud?
Kahjustuste ja nõrkade kohtade puhul tuleb teha töid: pinnalt värvikihi eemaldamine, tsementkooriku eemaldamine pinnalt, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade reprofileerimine, pahtli pealekandmine , peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni kihi pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine .

Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi.
Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel,
kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures
vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =
12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O.

Kandekonstruktsioonide tugevdamine

Raudbetoonpostide ja – talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate?
Üks olulisi põhimõtteid on tugevdatava konstruktsiooni üleskiilumine, ülestungimine tugevduskonstruktsioonile, so. Tugevduskonstruktsiooni eelpingestamine. Raudbettonelemntidele peale- või allabetoneeritud kihtide, postide ja seinte särkide puhul eelpingestamist ei saa, ega ole vajalik teha, sest lisatav osa on reeglina tihedalt tugevdatava konstruktsiooniga kontaktis .
2 viisi:
* Kerge uurimistöö- suured tugevdustööd- väike vastutus, vead võivad ikkagi esineda, kuni tugevdusjärgse avariini.
* Võimalikult põhjalik uurimistöö- väiksemad tugevdustööd(või remondikulud) – suurem vastutus.

Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha?
Värvikihi eemaldus, tsementkihi eemaldus, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine.

Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni.
Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200.

Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures?
Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes ( rõdu servad ) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist.

Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead
Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal).

Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine
Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt.
Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub:

vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus , geomeetria .)
lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest.
Lisasoojustuse kattematerjali omadustest
Kogu ehituse geomeetriast.

Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks?
Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad . Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist.

Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?)
Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne

Kuidas määrata välisseina soojapidavust?
Fassaadi välispoolsel lisasoojustamisel on palju erinevaid võimalusi. Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71

Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus?
Kui on praod seinas ja vanad aknad, kust on tunda kuidas tuul läbi tuleb tekib see, et on jahe ja küttesüsteem ei jõua seda piisavalt kütta. Kui ventilatsioon on kehva ja tuleb kuskilt vesi tuppa ja ta seisab seal näiteks kui on umbne siis läheb see hallitama ning see on inimese tervisele kahjulik, kui vesi on seina vahel siis hakkab ta seal mängima ning lõpuks tuleb paneelidelt krohv maha.

Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik?
Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne.

Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine , tekkinud kahjustuste kõrvaldamine
Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega( legeerimine )-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)- metalsed pinnakatted ( galvanotehnika , nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted ( lakid , bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist , pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest , keemiliselt või termiliselt.
Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada .
Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine.

Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata?

Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul?
VÄLTIMISEKS: Asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavate metallide ja sulamitega(legeerimine)
Kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid(veeaur hapnik jne). Passiveeritakse metallide pinda oksüdeerumise ja fasfaatimise teel. Katoodkaitse ja protektorkaitse. Metalsed pinnakaitsed. Mittemetalsed pinnakatted. Vana värv võidakse eemaldada kas mehhaaniliselt, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavad tulemust ainult siis kui terase pind on eelnevalt hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsi või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuse vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude ja süvenditeta, kuhu võib koguneda agressiivne niiskus ja tolm, milliseid ei ole võimalik puhasta ja hooldada.

Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi
Pragunenud seina pinnale paigaldatakse pragude esise arengu tõkestamiseks tõmbid või karpprofiilid. Tavaliselt U-16...U-20. Kinnitatakse teraspoltidega M12...M20. samuti tuleb praod täita tsementmördiga. Kui tegemist on vundamendi ebaühtlase vajumisega- on vajalik ka vundamendi tugevdamine.

Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust?
Kui on kadunud terase pealt kaitsekiht ja see on roostetama hakanud siis muutub teras järjest nõrgemaks, kui see aina rohkem ja rohkem roostetab ning lõpuks, kui on ta nõrk ning puruneb, kuna rooste on terast nõrgestanud.

Lamedate katuste võimalik konstruktsioon?
Enamal juhul liituvad lamekatuse konstruktsiooni vertikaalsete elementidega. Need liitumised võivad olla torudega, šahtide, parapeti seintega, hoone kõrgemate osade seintega.

Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead
Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk . Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise serva ette teha soojaisolatsiooni kiht kattekonstruktsiooni alla tuleb teha biokindel hüdroisolatsioon , millel vee äravoolu suunas kalle 1,5-2% .Seejuures katteplaatide ja hüdroisolatsiooni vahel peab olema efektiivne eraldav kiht nagu näiteks polüetüleenkile , mis vabalt paigaldatud kahes kihis.
Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed kattematerjali ülespöörded parapettidele, vent korstnatele, lifti šahti kõrgematele ulatuvatele seintele on järgmised läbijooksukohad. Väga lamedate katuste puhul on ka väga ohtlikud kohad lohud , kus võivad tekkida lombid mis leiavad läbipääsu katusesse. Vead soojustusmaterjali paigaldamisel(lastakse soojustusmaterjalil märguda ) Kermasiit jäetakse lahtiselt vihma kätte (võimaluse korral püstitada ümber telk ).Vead aurutõkke paigaldamisel: sageli väga hooletult paigaldatud, kasutatakse ebapiisava veeaurutakistusega materjali, jätkukohti peab olema võimalikult vähe.

Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused
Hermeetilisuse puudumine, soojus või auruisolatsiooni tõrked või ebapiisavus. Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid..

Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead
Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus . Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi.

Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused?
Suurim põhjus purunemise tõttu on see, et ehitamisel on põhjustatud mitmesuguste detailide – elementide liitkohad jne defektide tõttu 70% , konstruktsiooni muus pikilõikes 30%

Viilkatuste sagedamini esinevad vead ja nende põhjused
Viilkatuste projekteerimisel ei jälgita et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temp. Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata , mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk -katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused

Sama, mis eelmine vastus

Milline võiks olla kivi – või plekk- kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon?
Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temperatuur, vastasel juhul hakkab lumi soojemas piirkonnas sulama ja vesi jõudnud räästani, külmub, tekitades purikaid ja jäävalli, mille taha omakorda koguneb vesi, mis defektide puhul tungib läbi katusekatte .
Kivi-katuse puhul ebapiisav tuule ja lumepidavus. Praegusel ajal lahendatakse see mure kivide vastava profiili ja aluskattega, kui viimane on korralikult paigaldatud.

Milline peaks olema õige katuselae konstruktsioon? Tooge näiteid

Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus?
Toolvärk pannakse toetuma kandvatele põik- ja pikivaheseintele.

Vundamentide kahjustuste põhjused. Vundamentide tugevdamise võimalused.
Pinnasevee taseme oluline tõus, oluline langus, pinnasevee kõikumine, uute vee vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.)

Vundamentide vajumise põhjused

nõrk aluse kandevõime

kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära

pinnasevee taseme kõikumine

organiseerimata vihmavee eemaldamine

aluse ebaühtlus (vanad müürid)

külmakerked

uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale

Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine
Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne.

Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb
Kasutatakse elamu-, tööstus ja muudel ehitistel hoonete piirdetarindites, nagu katusekatted, parkimisplatside ja õuealade hüdroisolatsioon, sh pööratud katuste hüdroisolatsioon (rõdude ja terasside isolatsioon , niisked ruumid, soklid, vundamendid, veebasseinid, ujulad, sildade hüdroisolatsioon)

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 296 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

296 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pimp1986 Õppematerjali autor

Eksami vastused

ehitiste renoveerimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 6. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid Uurija peab kindlaks tegema objekti vanuse, varem toimunud renoveerimised, ümberehitused, laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab: 1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega. 2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega

Renoveerimine

doc

Renoveerimise eksamiküsimused

renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? 12. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine 13

Renoveerimine

doc

Remont ja rekonstrueerimine

1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõ

Remont ja rekonstrueerimine

pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

o Lintvundament (lintvundament seina all, lintvundament postide all, ristuvad lindid) o Üksikvundament, mis toetab üksikut ehitise osa ja on enamasti ristkülikulise tallaga, mille pikkuse ja laiuse suhe on <5; o Plaatvundament on lausvundament kogu hoone või selle üksikosade all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele. *Sügavvundament : valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata ja rajatakse peamiselt: vajukaevuna, kessoonina, süvaseina meetodil. *Vaivundament süvistakse : rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse, betoneeritakse vaiad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. *Vaiad : läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele

Hoonete piirdetarindid

doc

PUITKONSTRUKTSIOONIDE-KAH JUSTUSED

....................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE...............................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..................................................................................................................10

Ehitus

doc

Majavamm

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...........................................................7 7. MUUD MAJASEENTE AREN

Restaureerimine

odt

Majavamm ja selle ärahoidmine

Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9

Krohvitööd

odt

Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded

Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehituses on olulisemgi, on

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

Rohkem sarnaseid