Remont ja rekonstrueerimine (0)

Q: Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Mida tuleb teha selleks et üks hoone lammutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Mida tähendab betooni karboniseerumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Kuidas saab karboniseerumise astet määrata?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Millest ja kuidas sõltub karboniseerumise kiirus?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Q: Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada?

Vastus leiad õppematerjalist: Remont ja rekonstrueerimine

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Remont ja rekonstrueerimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist?
Mida tuleb teha selleks et üks hoone lammutada?
Mida tähendab betooni karboniseerumine?
Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju?
Kuidas saab karboniseerumise astet määrata?
Millest ja kuidas sõltub karboniseerumise kiirus?
Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada?

Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest.
Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja.

Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist?
objekti vanus
- varem toimunud renoveerimised;
- ümberehitused;
- laiendused;
- kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon , tootmise
viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne);
- ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon );
- kasutamine, koormuse liik ja suurus;
- elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad;
- juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp);
- ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad);
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid , liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused;
- energiatehnilised aspektid ( soojapidavus );
- esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm)

Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat
Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha.
Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse:

Pragusi
Ebatihedad vuugid ja liited
Mõranemised, lõhestumised ja vajumid
Paikamiskohad
Värvitööd
Taimkate
Mustus , hallitus
Seisev vesi ja ebatihedused

Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis.

Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda.
Esiteks toimub visuaalne vaatlus , mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles.
Teiseks tehakse uurimistulemused lihtsamate mõõtmisseadmetega.
( soojakao arvutused,
Kolmandaks võetakse pisteliselt proove
Neljandaks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve.

Mida tuleb teha selleks, et üks hoone lammutada?
Selleks tuleb taotleda lammutusluba, selle väljastab kohalik omavalitsus .
Lammutusloa saamiseks tuleb:

Esitada lammutustaotlus

Esitada lammutusprojekt

Esitada vajalikud kooskõlastused

Tasuda riigilõiv
Taotluse esitab ehitise omanik.

Kirjelda lammutusprojekti (ülesehitus ja sisu)
Lammutusprojekt koostada tööprojekti staadiumis .
Ülesehitus:
I Kooskõlastuste koondnimekiri
II Seletuskiri
- Üldosa
- Olemasoleva olukorra kirjeldus
- Lammutustööde kirjeldus, vajalikud arvutused, elementide ja sõlmede
demontaaž ja lammutus, ohutusabinõud, vajadusel kohatine tugistamine,
seadmete paigutus objektil, lammutusmaterjalide ladustamine ja äraveo skeemid ,
... Kõik need asjaolud on ühel või teisel objektil üsna objektikohased.
- Keskkonnajuhtimine
- Lammutatavate materjalide põhiandmed
- Jäätmekäitlus
III Lisad
- Fotod olemasolevatest objektidest
- Objekti olemasolevad joonised (kasvõi inventariseerimise joonised)
IV Joonised
- Asendiplaanid
- Asukohaskeemid
- Muud vajalikud joonised demontaaži, ajutiste tugistuste jne kohta
Sisu:
Määrata täpne lammutustööde järjekord
Vajadusel näidata ajutiste toetuste lahendused.
Materjalide ligikaudsed kogused(puit, r/b, kivi, soojustus , jne)
Lammutusjäätmete utiliseerimine
Ohutus ja abinõuete määramine
Vajadusel arvutustega kontrollitud demontaazi võimalikult täpne järjekord
Konstruktsiooni sõlmede lahti ühendamise skeemid
Vajadusel kirjeldada tööliste töötvõtteid ja asumise kohad.
7.Lammutusjäätmed tuleks võimalusel jagada erinevatesse grupidesse(n: puit, kivi, plastik, jne) seejärel tuleb nad lasta utiliseerida vastaval ettevõttel. Ohtlikuid jäätmeid (n:asbest) tuleb käsitleda ja utiliseerida eraldi.
8. Kui siseõhus on palju niiskust, siis halva ventilatsiooni tagajärlej liigub seina sisepinnast välispinda ja kohtub müüritises madalama temperatuuriga. Seinas tekib kondensaat, mis jääb seinast välja viimata. Selle tulemusena sein küllastub veega, materjal muutub jäätumisülesulamis tsüklite järel pehmeks ja puruneb.
Külmakahjustuse sisu sõltub sellest, et seinakonstruktsiooni sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem.
9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju
- hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad
soolad , millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine );
- aluste mõjul opaal , räni - pestakse välja (või ka paisumine).
Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul:
- pinnakihi kestendamine ja koorumine ;
- pragunemine;
- liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid);
- sidematerjali või kivi struktuuri purunemine.
10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod , kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta.
Sammuti võivad temperatuurikahjustused avalduda horisontaalsuunaliste pragudena, seda eriti parapetiga seinte puhul parapet ja katuslae konstruktsiooni liitumise piirkonnas.
11. Tuuleerosioon
Ühe tellis - ja silikaattelliskonstruktsioonide kahjustuse liigina vōib esile tōsta erosiooni efekti.
Mehaaniline erosioon on eriti levinud tuulistel rannikualadel ning saartel, kuna nendes
26/203
piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vōrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu
seisneb selles, et tuule mōjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub
tavaliselt pehmematel müürikividel.
Erosiooniprotsess ise on üldiselt pikaajaline, silmaga nähtavate kahjustuste tekkimiseks kulub
tavaliselt mitmeid aastaid.
Erosiooni puhul tuleb arvestada ka päikese ultravioletkiirgusega, mis on samuti erosiooni
teket soodustava toimega. Kahjustav toime seisneb selles, et ultravioletkiirgus hakkab
lagundama vuugimörte.
Bioloogilised kahjustused
Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele
samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid. Seinale sattuvad mitmesugused
elusorganismid .
Kivikonstruktsioonidel või selle vahetus läheduses kasvav taimestik (ja mikroorganismid )
kahjustab kivimaterjali ja kivikonstruktsioone - taimejuurestik lagundab müüritist
( peaasjalikult vuuke) ja kahjustab konstruktsiooni välisilmet või savipinnaste puhul niiskuse
vähenemisest või suurenemisest põhjustatud deformatsioonid kahjustavad vundamente.
12. Ebaühtased koormused tekivad kuna inimsed ehitavad peale teistkorrust või laiendavad olemasolevaid avasid, mida tehakse omavoliliselt. Tänu selle muudetakse konstruktiooni püsivust mis võib kaasa tuua kandevõime kaotamise ja halvimaljuhul varisemise.
Ebaühtane vajumine esineb tavaiselt vundamentidel, kuna neid ehitatakse kas mingi kivirahunupeale mingi üks nurk või siis pole rajamissügavus piisav. Tänu sellele tekivad diagonaal praod seintese ja eriti aknanurkatesse kus element on kõige nõrgem.
Telliskonstruktsioonide kandevõime ammendumine avaldub tavaliselt telliskonstruktsioonis seinte väljanõtkumise ja pragunemise näol. Enamlevinud kahjustuste põhjusteks on järgmised: konstruktsiooni ülekoormamisel tekkinud tefektid, sidemete puudulikusega seotud tefektid.
Puudunud sidemed või liiga vähe pandud sidemed toovad endaga kaasa selle, et fassaad hakkab välja nõtkuma ja mis võib kaasa tuua fasaadi varisemise.
NB!!! Renoveerimis meetodid pakkugei ise välja, see on lihtne ju

Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide projekteerimisvigu

Pole tehtud vajalikke arvutusi
Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel)
Liialt madal vundamendi rajamissügavus
Vajalike temperatuuri- ja vajumisvuukide puudumine
Vead vundamentide lahenduses
Valed koormused ja dünaamiliste koormuste mittearvestamine
Arvutusvead
Sõlmede tugevuse puudulik kontroll

Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ehitusvigu

Vead vundamentide ehitamisel
Kõrvalekalded projektilistest mõõtmetest
Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel)
Madalakvaliteedilise materjali kasutamine või projektikohase materjali asendamine
Tühjad vuugid
Kohalik ülekoormamine materjalide või detailidega
Vead isolatsioonimaterjali valikul ja isolatsiooni teostuses
Midagi unustatakse tegemata
Ebakvaliteetne töö

Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ekspluateerimisvigu

Puudulik vihmavee äravoolusüsteem
Hüdroisolatsiooni kahjustused kasutamisel
Fassaadimaterjalide kahjustused karniiside ja muude osade hooldamatuse tõttu
Lekkivate torustike poolt põhjustatud kahjustused
Lubamatud ümberehitused
Puudulik hooldamine
Tulekahju
Ülekoormamine (sh ka temperatuuriga)

Mida tähendab betooni karboniseerumine?
Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O.

Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju?
Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda)
Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni
tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni
kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse.

Kuidas saab karboniseerumise astet määrata?
Fenoolftaleiiniga- happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu.
Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru)
19. Kuidas avaldab karboniseerumine mõju betoonis olevale armatuurile
Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH Kui betooni leelisus ei paku armatuurile kaitset, on selline niiskustase piisav terasarmatuuri korrodeerumiseks. Terasarmatuuri korrodeerumine mõjutab välisseinapaneeli toimimist mitmel viisil:
Terase korrosioonimaht on kordi suurem terase algsest mahust. Suurenev maht tekitab betooni sees tekitab pingeid armatuuri ümbritsevas betoonis, mille tagajärjel võib betoon puruneda.
Korrosiooni tagajärjel väheneb armatuuri ja betooni vaheline nake, mis vähendab elemendi kandevõimet Kaitsekihi eemaldumine vähendab ka armatuuri tulekindlust
20. Millest ja kuidas sõltub karboniseerumise kiirus?
Karboniseerumise kiirus sõltub õhu CO2 sisaldusest, betooni omadustest ( poorsus , tsemendi tüüp, vesitsementtegur), niiskusest, pragudest betoonis ja betooni tugevusest. Kuiv betoon ei reageeri süsihappegaasiga, sest ei ole süsihappe moodustamiseks piisavalt vett. Samas CO2 difusioon väga niiskesse betooni on aeglane. Kuna betoonis olev niiskus takistab CO2 difusiooni, on 90% suhtelise niiskuse juures karboniseerumine väga aeglane. Optimaalne niiskuslik keskkond karboniseerumiseks on suhtelise niiskuse vahemikus 50…70%.
21. Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada?
Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitatav on ühtlasi teha fassaadi lisasoojustamine, sest see väldib betooni külmumist.
Tõsiselt murenenud paneelidega hoonete puhul tuleks eemaldada pudedaks muutunud betoon ning parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad. Seejärel talitada nagu eelmises punktis.
Elamu välisseinte lisasoojustamine , mille tulemusena tõuseb betooni temperatuur ja langeb suhteline niiskus. Kuivemas keskkonnas peatub või aeglustub oluliselt armatuuri korrosioon.
Karboniseerunud betooni uuesti leelistamine elektrosmoosi abil, mis on majanduslikult ebaotstarbekam.
22. Paneelmajadega seotud kahjustuste kirjeldamine?
Paneelide vuugid probleemsed. Mõndadel hoonetel need täidetud montaazivahuga või tsementmördiga, mis ei pea kaua vastu, kuna montaazivaht hävib päikesekiirguse tõttu ning tsementmört on liiga jäik.
Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud ja ehitatud külmasillad. Sõltuvalt hoonest võivad külmasillad moodustada kuni kolmandiku seinapaneeli soojakaost.
Välisseina kooriku projekteeritud paksus on 7-8 cm, sisi leidub ka seinu ja paneele, mille kooriku paksus on vaid 2-3 cm. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik olla lisasoojustuse kinnitamisel.
Katuse läbijooksu tõttu on osaliselt korrodeerunud katuslae paneeli sarrusvõrk.
Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist.
23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu )
Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni , silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni.
Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist.
Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse vundamendist sügavamaid kaeveid; vigased aluse uuringud; vead koormuste määramisel jne). Põhjused võivad olla ka looduse poolt tekitatud (hüdrogeoloogiliste tingimuste s.o pinnasevete olukorra muutumine; hoone lähedusse istutatud puude juurestike mõjud jne).
Vanade vundamentide puhul tuleb mainida ka hüdroisolatsiooniprobleeme, sest senised isolatsioonimaterjalid on oma ea ära elanud.
24. Kirjelda erinevaid vundamendi tugevdamise meetodeid .
Esmajärjekorras tuleks:
- korrastada sadevete äravool;
- vajadusel tugevdada alust ja vundamenti – olemas mitmesuguseid meetodeid
ja abinõusid, sh pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise –
injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehisvaikudega, vaiad jne), vt
käesoleva konspekti ptk 8. Vundamentide remondil ja tugevdamisel kasutatakse viimasel ajal sageli mikrovaiade tehnoloogiat.
Skeemid vundamentide tugevdamiseks:
25. Kirjelda erinevaid vundamendi toestamise viise.
Tugiseina valamine , tugivaiad, vundamendi alla ehitamine, aluspinnase tugevdamine
26. Kirjelda vundamendile mõjuvaid niiskuskoormuse liike.
Ekspluatatsioonist tulenev niiskus, sadeveed, maaniiskus, ehitusniiskus, põhjavee koormuse tase, maa aluste torustike lekked ,
27. Kuidas on võimalik taastada vundamentidel vertikaalset ja horisontaalset hüdroisolatsiooni?
Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks. Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse
28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused.
Puittaladel vahelagi , terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi
29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise.
Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu.
30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise.
Päikese sooja- ja uv-kiirgus, bakterid , hallitus, sinistus- ja mädanikseened, putukad ja nende vastsed ,
Likvideerimine, ennetamine: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine;
konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise tingimused; värvkatted; keemiline töötlemine, võõpamine (kreosoot, ligno, pinotex, Boracol , Environmental Deepkill Paste, Donoliit jne.); sügavimmutus (nii õlipõhjalised - kreosoot, ligno, kui soolade lahused - CCA jne.; Esimesena tuleks alati kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist, et tagada õhutus jne.
31. Lamekatustel esinevad kahjustused ja renoveerimisettepanekud.
Hüdroisolatsioonivaiba ülespööratud serva kõrgus ei ole piisav, mille tagajärjel esineb
niiskuse (vee) imbumist kuni allolevate ruumideni, eriti, kui katuse kalle on väike (

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

proxemon Õppematerjali autor

Vastused kontrollküsimustele

remont rekonstrueerimine betoon konstruktsioon konstruktsioon vundament erosioon korrosioon paneelid karboniseerumine fassaad vuugid skeemid õhutus

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 46. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 47. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? Fassaadi välispoolsel lisasoojustamisel on palju erinevaid võimalusi. Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71 48

Renoveerimine

doc

Ehitiste renoveerimine

Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? Fassaadi välispoolsel lisasoojustamisel on palju erinevaid võimalusi. Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71 50

Ehitiste renoveerimine

118

pdf

Hoone osade Eksam

Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

Eelarvestamine

pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee kel

Hoonete piirdetarindid

doc

Hoonete konstruktsioonid

rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus. Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav. Ehitamine on - Ehitise püstitamine - Ehitise laiendamine - Ehitise rekonstrueerimine - Ehitise tehnosüsteemide muutmine 1 - Ehitise lammutamine Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusloale märgitud: - ehituse ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamiseks - ehitist või selle osa laiendada - ehitist või selle osa rekonstrueerida - ehitist või selle osa lammutada

Hoonete konstruktsioonid

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

Rohkem sarnaseid