Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded (0)

1 HALB
Punktid
Tallinna Ehituskool
Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus
Madis Aavik
Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded
Referaat
Juhendaja : Rooland Allak
Tallinn 2013
Puit ehitusmaterjalina
Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest . Tehnilistelt näitajatelt, mis ehituses on olulisemgi, on puit küllalt suure tugevusega . Nimelt on puit pikikiudu võrdne betooni mark 300-ga, tõmbetugevuselt pikikiudu ületab betooni kümnekordselt.
Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või töödeldud vormis soojusisolatsiooniks( nt. Fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub.Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu.
Puithoonete ehitamisel võib küllalt sageli täheldada, et ehitaja kasutab kandekonstruktsioonideks sortimata puitu, mis seejuures on ebakvaliteetne ja suure niiskusesisaldusega.Puit on hügroskoopne materjal. Seega ohu käes annab niiske puit soodsate ilmastiku-tingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Ehituspuidu niiskus peab olema vahemikus 8-15%. Eriti rangelt tuleb niiskuse sisaldust jälgida
liimpuidu korral.
Puidu temperatuuripaisumise tegur on välke ning siit tulenevalt puitkonstruktsioonides temperatuuripingeid ei arvestata ning temperatuurivuuke ei tehta .
Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral.
Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt , et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil.
Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu. Puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga. Saetööstusest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile. Puidu kestuse võti on konstruktiivne kaitse.
Konstruktsioonide montaaź on industrialiseeritud ehitustöö liik. Mida kõrgem on monteeritava konstruktsiooni tehaseline ettevalmistus , seda vähem läheb selleks tööd ja aega. Konstruktsioonide montaaź on komplekstöö , mis koosneb transpordi- ,ettevalmistus- ja monteermistööst. Transporditöö on konstruktsioonide kohalevedu ja lattu paigaldamine. Ettevalmistustöö on konstruktsioonide eelmontaaś, tugevdamine, konksude külge paigaldamine jne. Moontaźitööd on konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutine ning lõplik kinnitamine . Konstruktsioonide montaaź peab toimuma isiku juhtimisel , kellel on selleks vastav tehniline ettevalmistus, luba ja väljaõpe. Montaaźi lubatakse ainult peale ehitise aluste, vundamentide ja teiste aluskonstruksioonde ja tariraudade kõrguse ja asendi kontrollimist ning vundamenditaaguste täitmist.Konstruktsioonide montaaźil on tuleb pidada silmas montaaźi õiget järjekorda , mis tagab monteeritavate osade püsivuse, geomeetrilise muutumatuse ning liitekohtade tugevuse kõikide montaaźi staadiumites
Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded #1 Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded #2 Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Madis199 Õppematerjali autor
Sisaldab puitkonstruktsioonide montaaži ja paigaldamise nõudeid.

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmaterjalid läbi aegade
19
doc

Ehitusmaterjalid läbi aegade

või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus); · täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis; · seguvee kvaliteet; · betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus). 1.1.7. Järelhooldus: Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel. (Otsman, 1976: 26).

Uurimistöö
Referaat aines-ehitusmaterjalid 1
14
doc

Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida.Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks. Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24. Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast puitmaterjali. 1.4. Kokkuvõtteks - ehituses tuleb kasutada kuivatatud puitu; - puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga; - saeveskitest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib meile selle, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile;

Ehitusmaterjalid
Referaat - Hoone ehitamine
20
pdf

Referaat - Hoone ehitamine

Marian Jürisalu-Lisitsyna HOONE EHITAMINE REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: KHE11/21 Juhendaja: Sirle Suviste Tallinn 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1 VUNDAMENT ....................................................................................................................... 4 1.1 Betooni ajalugu ......................................................................................................................... 5 1.2 Betoonisegu koostisosad ja tootmine ........................................................................................ 5 1.3 Betoonist vundamendi liigid ..................................................................................................... 6 1.3.1 Lintvundament ..............................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks
17
docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 16. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti

Renoveerimine
PUIDU TULE KAITSE
6
docx

PUIDU TULE KAITSE

paberi jt. poorsete pindade ja materjalide tuletõkkevahend, mis annab ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis on puittoodete puhul Euroopa Liidu standardite järgi kõrgeim võimalik kategooria. Kasutusvaldkond MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms. ehitiste puhul. Annab kaitse tule vastu 15-20 aastaks. Ei sobi kasutamiseks pindadel, mida on eelnevalt töödeldud laki, värvi vms. kilettekitava hüdrofoobse ainega. 6. Tuletõkkepeits Sisetingimuses kasutamiseks mõeldud Tinterior MP FR annab tootele lisaks dekoratiivsele viimistlusele ka esmaklassilise, klassile B-s1,d0

Puiduõpetus
Ehitiste renoveerimine
13
doc

Ehitiste renoveerimine

valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus

Ehitiste renoveerimine
Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

• antiseptilised värvid- Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Erinevad võtted tule eest: Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid: • konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid

Ehitusmaterjalid
Puiduteaduses 4-8 moodul
42
docx

Puiduteaduses 4-8 moodul

2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis:  Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta)  Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu v

Puiduteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun